Ekspressi autorite võidukas aasta
Alguses oli insult. See muutis Jõgeva mehe, 40aastase kolme lapse isa Aivar Aasa elu lõplikult. Temast sai invaliid, kätest kadus osavus ja endine kõva ehitusmees jäi töötuks. Kui abikaasa pere juurest lahkus, jäi Aivaril neljaliikmelise pere majandamiseks 340 eurot. Aivar hakkas sööma korra päevas. Siis jääb lastele rohkem.
Võib-olla me ei teakski Aivari lugu, kui meil poleks õiguskantsleri Indrek Tederi teravat analüüsi. Just Teder kuulutas, et Eestis elab iga viies laps vaesuses. See uudis tundus liialdav! Toimetuse koosolekul tärkas mõte rääkida perega, kus on pereliikmeteks viletsus ja nälg.
Aga et olukord on nii hull, polnud valmis ei mina ega ka Ekspressi lugejad. Pärast Aivari ja tema pere lugu ummistus mu meilboks kirjadega, et Aivarit aidata. Ilmumispäeval otsustasime internetti lisada Aivari tütre pangakonto, kuhu inimesed said raha kanda. Isegi president uuris vallavalitsusest, kas Aivari lood on tõesti nii halvad. Olid. Tänu lehelugejatele on Aivari pere rahaliselt kindlustatud kümneks aastaks. Aitäh peab ütlema lehelugejatele, ainult et… möödunud kuul sai Indrek Teder insuldi. Ekspress tervitab teda siinkohal ja soovib täielikku paranemist!
Purukspommitatud Tallinna ja Tartu vaadete fotosulam tänapäevaste värvipiltidega oli tosinkonnast mullusest olemusloost, mis Ekspress kujunduskonkursile saatis, kindlasti kõige töömahukam ja ka ühistöisem. Jagatud (võidu)rõõm on sestap eriti suur.
Õigupoolest tõi idee toimetusse hoopis Tarmo Vahter, kes pildilt puudub. Fotode otsimise ja pildistamise korraldas Birgit Püve, pilte aga lõikasid-kleepisid neli ülalnimetatud kujundajat. Mis troostitutest varemetest, mis kirevast tänapäevast pildile alles jääb, oli neist igaühe enda otsustada.
Areeni tulevikutähtede erinumber, millest on saanud iga-aastane traditsioon sisukate ja andekate noorte eestlaste tutvustamisel, on fotograafile kindlasti väljakutse. Kui Siim, Areeni tollane pealik, mulle tulevikutähtede portreteerimise mõtet tutvustama tuli, sain aru, et aastalõpp tuleb tempokas. Iga üksik portree peab olema läbi mõeldud, aga nüüd oli neid 15, lisaks oli vaja välja mõelda kontseptsioon, nipp, kuidas portreteerida iga inimest eraldi, aga nii, et kõik 15 oleks omavahel stilistiliselt seotud ja samas pildid üksteist kordama ei hakkaks.
Mõtlesin päris pikalt. Õues oli lõputu hall, nagu oli olnud terve sügis, ja nüüd talv sellele otsa, ja oli selge, et tahaks teha midagi, mis annaks natuke särtsu ja värvi. Läksin tapeedipoodi.
...ja siis avastasin end juba ühel teisipäeva hilisõhtul Mustamäe mööbliärist(!?) linnutopist otsimas (sest kuskil mujal neid ei leidunud); päev varem linna pealt Mercedese miniautosid välja kauplemas (pildi sisu silmas pidades oli oluline just see mark), veel natuke hiljem ajumulaaži (viimane, mis sel hetkel õppevahendeid vahendava firma laos juhtus olema)... Asi ei olnud ainult stilistikas ja välistes vidinates, püüdsin silmas pidada kogu tervikut.
Viimase inimese pildistasin päev enne jõululaupäeva Võrus. Selline tunne oli, nagu oleks maratoni läbinud. Väga mõnus tunne.
