Kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku. -- George Orwell
Triinu lasi kunagi peigmehel endast poolalasti pildi teha. Tol hetkel tundus see kõigest ühe vallatusena ja neiu ei protesteerinud, kui sõber pildi Facebooki üles riputas.

Kuid hiljem jagas keegi Triinu sõpradest pilti ja nii nägi seda ka üks tema töökaaslastest, kes selle omakorda tervele kollektiivile saatis. Tööl tegid kolleegid iroonilisi kommentaare, e-posti laekus ebasiivsaid ettepanekuid ja lausa tööpakkumisi.
Nüüd on Triinul uus poisssõber, kes oli ebameeldivalt üllatunud, kui nende ühine tuttav talle rääkis, et selline vallatu pilt netis ringleb. Neiu elu muutus põrguks. Ta lahkus isegi töölt, kuid ei ole tööintervjuudel käies kindel, kas uus tööandja pole juhuslikult populaarseks muutunud fotot näinud.

Jättes kõrvale fakti, et täielikult pole internetist niikuinii võimalik midagi kustutada, on selge, et inimestel peaks olema senisest enam sõnaõigust enda kohta käiva materjali kasutamise kohta internetis. Isegi siis, kui see pole nende endi, vaid kellegi teise internetisaidil ja isegi siis, kui nad on varem selle avaldamiseks loa andnud, aga ümber mõelnud.
Kuid Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi juhtimisel ette valmistatav uus andmekaitsemäärus, mille osaks on säte "õigus olla unustatud" ning mis jõuab Europarlamenti selle aasta teises pooles, võib tekitada olukorra, kus internetist kustutamine ületab mõistliku piiri.

On loomulik, et Triinu saab selle skandaalse foto kustutada oma Facebooki lehelt, aga kas ka sõprade lehtedelt, kust pilt on neiu enda lahkel loal edasi levinud?

Praegu mitte, kuid kui uus määrus jõustub, siis küll, vastab Euroopa Liidu õiguse ekspert, advokaat Karmen Turk. Facebook peab tagama, et fotod kustutatakse.

„Praegu võib nõuda enda kohta käiva õigustrikkuva info - näiteks vale või ebakohase - mahavõtmist. Tulevikus võib nõuda info mahavõtmist lihtsalt sellepärast, et see ei meeldi,“ selgitab Turk. „Määrus sätestab küll erandi ajakirjandusliku või kunstilis-kirjandusliku eneseväljenduse osas, kuid erandi rakendatavuse üle igas olukorras peaks otsustama Facebook ning Facebookil ei ole majanduslikult mõistlik võtta kohtuniku roll.“

Kui Facebook kasutaja nõuet ei täida, riskib ta korraliku karistusega - kuni 1% aastakäibest või pool miljon eurot.

Kuid internetist kustutamine toimub Eestis juba praegugi.

Jätkub Ekspressi tasulises versioonis