Paet on kokku löönud, et ta lendab või on kodust ära sisuliselt igal kolmandal päeval. “Kunagi oli mul tohutu teema asjade pakkimine, nüüd käib kõik niuh-näuh. See polegi enam nagu reisimine, vaid osa igapäevatööst,” ütleb ta.

Paet rabas Saksa välisministrit, kui lendas Berliini töövisiidile Easyjetiga. Sakslastele oli võõrastav võtta ministrit vastu odavlennu trapil, kuid nad kohendasid plaane ning Paet sammus esimese reisijana lennukist välja punasele vaibale, kus teda tervitasid Saksa ametnikud. Seejärel rüseles lennukist välja reisijatejõuk, kes Easyjeti puhul meenutab sageli liinibussiga sõitvat seltskonda.

Easyjetiga lendamine oli Paeti idee – riigile tähendab see odavamat lendu ja temale ümberistumiste puudumist.

Paet veedab suurema osa oma töönädalast lennujaamades, umbisikulistes hotellides ning akendeta nõupidamisruumides (Euroopa Liidu ja NATO peakontorites on see normiks). “Pimedal ajal on nii, et jõuad kohale, lähed koosolekule, pimedas lähed tänavale, siis lennujaama – mitte midagi ei näe, nagu metroo rongijuht oleksid,” leiab Paet.

Broneerib ise lennukipiletid

Välisminister otsib sageli ise arvutist soodsamaid piletihindu ning broneerib ametlikule delegatsioonile kohti lennukites. Enamasti teeb ta seda siis, kui on tegemist ebatavalise sihtkohaga.

Paet võiks isegi oma reisibüroo avada. “Ma palun talt tihti abi, kui on vaja leida puhkusereisiks odavaim variant,” ütleb Paeti parim sõber, riigikogu liige Urmas Klaas.

Perereisideks valib Paet ilusa loodusega rahulikke kohti. Muuseumides enam väga ei viitsi käia, sest “eks neis ole käidud ka omajagu”. Paeti tundes tähendab omajagu “üüratult palju”. “Tahan, et puhkusel oleks rahulik ja ei oleks nii, et täna tulime, pakime asjad lahti ja järgmisel hommikul juba tšekime välja ning paneme minema,” ütleb Paet.

Ta elab abikaasa Tiinaga koos ülikooli esimesest kursusest saati. Neil on kaks tütart.

Loe täiemahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist