Tapame 150 000 naaritsat?
Tänane "Pealtnägija" tõstatas küsimuse, kuidas saavad Eestis tegutseda ilma loata karusnahafarmid. Ekspress selgitas, et farmid saaks sulgeda vaid parlament pika üleminekuperioodi järel.
Ühes Baltikumi suurimas karusnahakasvanduses Karjakülas on umbes 30 000 ameerika naaritsat ehk minki. Praegu kestva paaritumisperioodi järel kasvab loomade arv üle 150 000. Kuid farmil ei ole pärast 2008. aastat kehtima hakanud keskkonnaameti määrust tegevusluba. Sisuliselt on see tegutsenud ebaseaduslikult. Äsja keeldus riik järjekordselt loa andmisest.
Keskkonnaministeerium on mingipidamise karmilt reguleerinud ja maadleb farmiga, sest aeg-ajalt pakku pääsevad ameerika naaritsad ohustavad looduskaitse all olevat euroopa suguvenda. Samas pole täpselt teada, palju neid loodusesse üldse alles on jäänud.
Farm on end küll tasapisi määruse nõuetega vastavusse viinud, kuid mitte lõplikult. ASi Balti Karusnahk juhi Anatoli Mustoneni sõnul on mõned nõuded ebarealistlikud – näiteks aia võrgusilma läbimõõduks on nõutud 2,2 cm, kuid üle 3 km pikkuse olemasoleva aia võrgusilm on 2,54 cm. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv on ettevõttele saadetud kirjas koguni teatanud, et määrust muudetakse, sest – tõepoolest – ka 2,54 cm võrgusilm on minkidele läbimatu. Kuid ametnikud trahvivad firmat ikka ja on teiste, peamiselt tara puudutavate nõuete suhtes leppimatud.
Loomaõiguslasi ärritab farmi kui sellise eksisteerimine (muuseas, see on olemas aastast 1937). Nende seisukohalt ei õigusta luksuskauba nimel puuris peetavate loomade kannatusi miski. Loomakaitsjad käisid mullu sügisel salaja kasvandust filmimas. Pimedas tehtud õuduäratav video, kus on näha vigaseid loomi, saadeti "Pealtnägijale" ja veterinaarametile. Ametnikud käisid seepeale kasvandust kontrollimas, kuid puudusi ei leidnud.
Mustoneni sõnul ei ole midagi parata, et 150 000 looma kohta on teatud protsent vigaseid ja haigeid. Need korjatakse iga päev kokku ja tapetakse, sest farmil pole mõtet neid pidada.
Kohapeal käies paistab farm puhas. Vigaseid loomi pole näha. Muidugi pole seal loomaaiaga võrreldavaid tingimusi, kuid ei toimu ka otsest piinamist. Võiks arvata, et mõnes sigalas või laudas võivad loomadel olla hullemad tingimused.
Farm on oma 70 töötajaga üks ümbruskonna suurimaid tööandjaid. Mustoneni kabineti seinal on tänukirjad Keila vallalt. Farmi sulgemisel jääks praktiliselt terve küla töötuks. 2012. aastal maksti riigile maksudena umbes 1,5 miljonit eurot. 20 aasta jooksul on 90% Soome omanikele kuuluv farm investeerinud üle 12 miljoni euro. Samal ajal on välja võetud alla 1 miljoni. 99% toodangust läheb ekspordiks.
Küsimus näib olevat põhimõtteline. Praegune kassi-hiire mäng, nõuded, mis ühe poole arvates ei ole riigi poolt nõutava aja jooksul täidetavad, kuid mille mittetäitmise eest riik pidevalt firmat trahvib, ei paista kuhugi viivat. Mustonen ütleb, et tulgu keskkonnakaitsjad ise kohale ja tapku korraga 150 000 looma, kui neid pidada enam ei tohi. Keskkonnainspektsioon teatas Ekspressile, et kehtivad seadused farmi sulgemist ei võimalda. "Samas ei ole farmi sulgemine, kus asub kümneid tuhandeid loomi, sugugi lihtne protsess. Tuleb arvestada ka sellega, et ettevõte on nõuete täitmiseks teinud investeeringuid ja näidanud üles valmidust nõudeid täita ning aastatega on asi märgatavalt edasi liikunud," tunnistas Leili Tuul keskkonnainspektsioonist.
Kui ühiskond on arvamusel, et mingifarmid Eestisse ei sobi, siis võiks ju karusnahakasvandused üldse keelustada. Kuidas seda teha?
Üllataval kombel valitseb siin eri osapoolte vahel konsensus.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja kt Tarvo Roose sõnul peaks minkidest tuleneva ohu tõttu Eesti loodusele mingi- ja kährikufarmid olema tõepoolest keelatud. "Looduskaitseseaduse muutmise ja uute nõuete, sealhulgas keeldude jõustumistähtaegade seadmise pädevus on Riigikogul," ütles Roose.
Kõikide minkide korraga hukkamine ei ole tema sõnul sugugi hea lahendus – pigem on see veelgi ebainimlikum. "Mingil juhul ei tohiks minke kui Eesti looduslikku tasakaalu ohustavaid loomi loodusesse lahti lasta," ütles ta.
Leili Tuul on temaga nõus. "Tegemist on põhimõttelise otsusega, millega tõenäoliselt kaasneks päris pikk debatt. Lõpliku otsuse saab teha parlament," ütles Tuul.
Sama arvab ka Tallinna Loomaaia teadusdirektor ja euroopa naaritsa programmi juht Tiit Maran. "Selge on see, et farmidesse on palju investeeritud ja selliseid asju on järsu liigutusega väga raske lahendada. Tekib küsimus, mis nende loomadega teha. Ja inimesed, palgad, kõik asjad. Aga seda saab teha ju üleminekuperioodiga," ütles Maran "Pealtnägijast" välja jäänud lõigus.
Inglastel ja hollandlastel oli üleminekuperiood Marani sõnul vahemikus 10–20 aastat.
Mustoneni hinnangul võib mingikasvanduse Eestis ju keelustada, kuid seda tuleks teha tsiviliseeritult, mõistliku üleminekuaja jooksul. Vastasel juhul ähvardab Mustonen riiki 25–30 miljoni euro suuruse kahjunõudega.
Üks ettepanek on tal veel. Tallinna loomaaed on tema sõnul suhteliselt edutult üritanud euroopa naaritsat paaritada ja loodusesse lasta. Näiteks mullu augustis Saaremaal lahti lastud 11st Euroopa naaritsast hukkus aasta lõpuks 9. "Andke meile 50 isendit ja kolme aasta pärast laseme loodusesse 1000 looma – ilma rahata!" lubab ta.
