Marsi uurimise kronoloogia
13. saj eKr - vaarao Ramses II ajal kujutatakse Marssi tema isa Seti I mausoleumi lae-maalingul.
6 saj eKR - Mesopotaamia astronoomid tunnevad Marsi läbi sodiaagi liikumise reegleid ja korrapära.
5 saj pKr - India astronoomiline tekst Sury Siddhanta hindab Marsi diameetriks 6070 kilomeetrit, see on vaid 11% võrra väiksem tegelikust 6788 kilomeetrist.
1543 - Nicolaus Copernicus (pildil) avaldab oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest", asetades seal Maa orbiidi Veenuse ja Marsi vahele.
1644 - Itaalia jesuiit Daniello Bartoli väidab, et märkas Marssi teleskoobiga vaadeldes planeedil tumedat laiku. See on esimene kord, kui keegi teeb mõne tähelepaneku Marsi pinna kohta.
1659 - Madalmaade astronoom Christiaan Huygens joonistab esimese Marsi kaardi, märkides sellel tänapäeval Syrtis Major Planumina tuntud ekvatoriaaltasandiku ning ühe polaaraladest. Samuti hindas ta planeedi suurust, oletades, et see on Maast umbes 40% võrra väiksem, eksides seega vaid mõne protsendiga - Marss on maast 48% väiksem.
1704 - Prantsuse-Itaalia astronoom Jacques Philippe Maraldi täheldab Marsi polaaralade sesoonseid muutusi.
1781 - Saksa päritolu Briti astronoom -William Herschel märkab, et Marsi lõunapoolus on olnud 12 kuud täiesti tume, registreerides sellega kas erakordselt sooja suve või pika tolmutormi perioodi olemasolu Marsil.
1830 - Saksa astronoom Wilhelm Beer joonistab esimese Marsi kaardi.
1877 - Ameerika astronoom Asaph Hall avastab Marsi tillukesed kuud ja annab neile kui sõjajumala saatjatele nimeks Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus).
1877 - Itaalia astronoom Giovanni -Schiaparelli joonistab Marsi kaardi, märkides sinna peale "kanalid" - sirged jooned, mida hakati pidama tõendiks planeeti asustavast tsivilisatsioonist, kuid mis osutus hiljem optiliseks petteks.
1894 - Ameeriklane Percival Lowell rajab Arizonasse observatooriumi, avastamaks eluvorme Marsil.
1895 - Eesti päritolu baltisaksa astronoom Hermann Struve registreerib erinevuse Marsi ekvatoriaal- ja polaardiameetri vahel.
1924 - Ameerika astronoomid Seth -Barnes Nicholson ja Edison Pettit mõõdavad Marsi eritatavat soojusenergiat ja hindavad planeedi temperatuuriks -68 kuni 7 kraadi. Nende avastusi kinnitavad samal aastal ameeriklased William Coblentz ja Carl Otto Lampland, märgates ka suuri ööpäevaseid temperatuurikõikumisi Marsil.
1934 - Ameeriklased Walter Sydney Adams ja Theodore Dunham teevad kindlaks, et hapnik moodustab Marsi atmosfäärist tühise osa.
1947 - Hollandi päritolu Ameerika astronoom Gerard Kuiper avastab Marsi atmosfäärist süsihappegaasi, pidades seda tõendiks sambla ja sambliku olemasust planeedil.
10. oktoober 1960 - Inimkonna esimene katse saata kosmosesond Marsile: NSV Liidu 1M start ebaõnnestus.
1964-1965 - Ameerika kosmosesond Mariner 4 möödub Marsist, saates Maale esimesed ülesvõtted planeedist: 21 mustvalget fotot.
1971-1972 - Mariner 9 asub Marsi orbiidile, muutudes esimeseks teise planeedi ümber tiirlevaks tehiskaaslaseks. Kosmosesond saadab maale 7329 fotot Marsist, teiste seas ka värvipilte.
1971-1972 - Esimene NSV Liidu edukas Marsi-missioon, pärast üheksat ebaõnnestumist.
1975-1976 - Ameerika Viking 1 ja Viking 2 maanduvad edukalt Marsil, uurides planeedi pinnase koostist ja otsides sellelt eluvorme. Katseid, mis justkui kinnitavad mikroobide leidmist Marsilt, peetakse praegu kaheldavateks.
2003-2004 - Ameerika kosmoseagentuuri Spirit ja Opportunity maanduvad edukalt Marsil, saades esimesteks sõidukiteks teisel planeedil
6. august 2012 - Curiosity maandumisega Marsil jõuab võõrtaevakehale seni kõige kallim, keerukam ja põhjalikum teaduslik aparaat, mille eesmärgiks pole ei rohkem ega vähem kui lõplikult avastada või lükataümber elu olemasolu Marsil. Tänavu aprillis avastas Curiosity Marsilt perkloraate - inimesele mürgiseid ühendeid, mida peetakse elu olemasolu hädavajalikuks eelduseks.
