Meenutus möödunud aegadest
“Minevik on võõras maa. Nad teevad seal asju teistmoodi,” kirjutas briti kirjanik Leslie Poles Hartley. Laurence Boyce vaatleb uue printsess Diana eluloofilmi valguses Briti kuninglikku perekonda ja seda, miks selle liikmed paljude jaoks ikka veel nii paeluvalt mõjuvad.
Uude riiki kolides paned ikka tähele, mida uuel kodumaal arvatakse kultuurist, mille oled seljataha jätnud. Kui ma Eestisse saabusin, tundus intrigeeriv tõsiasi, et “Midsomeri mõrvad” siinmail nii populaarne on (kahjuks pean teie pettumuseks teatama, et enamik inglasi ei ela maalilistes külakestes ega koksa üksteist iga viie minuti tagant maha). Samuti olin meeldivalt üllatunud, et Briti huumorit hinnatakse siin väga kõrgelt – selle tõenduseks on fakt, et Eddie Izzard ja Bill Bailey esinevad Eestis täissaalidele. Aga olin sõna otseses mõttes šokeeritud, kui avastasin, kuivõrd lummatud ollakse siinmail Briti kuningaperest. Olgu see siis Williami ja Kate’i pulm, mida kanti üle kõikjal maailmas, sealhulgas Eestis, või esikülje-uudised Eesti lehtedes, kui sündis prints George. Paistab, et mul pole ka siin elades mingit võimalust Briti kuningapere eest põgeneda.
