Ärimehed nõudsid EASilt toetuse välja kohtu kaudu

Tuntud sisustusärimehed Taivo Piller ja Mart Haber ootavad 132 106 eurot siiani oma arvele.

Piller ja Haber äriringkondades tutvustamist ei vaja. 15 aastat on nad müünud SHISHI kaubamärgi all kõikvõimalikku sisekujundusega seotud kaupa, vaasidest ja pottidest kunstlillede ja jõulueheteni. 2010. aastal kandideeris duo Eesti aasta ettevõtja tiitlile.

Aasta tagasi võtsid SHISHI mehed aga ette võrdlemisi tavatu kohtutee, sest EAS keeldus nende äri toetamast.

SHISHI esitas 2012. aasta mais taotluse eksporditoetuse saamiseks, et kasvatada äri Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja teistes Lääne-Euroopa riikides. Sel puhul on tavaks, et EAS analüüsib taotluse üksipulgi läbi ja annab sellele hinnangu punktisüsteemi järgi. Ent SIHSHI meeste arvates igati korralik projekt sai hindeks 1,38. Toetuse saamiseks oli nõutav hinne vähemalt 2,0. Toetusest tuli suu puhtaks pühkida.

Pillerile ja Haberile see ei sobinud. Nad palkasid abiks juristide ja konsultantide tiimi eesotsas endise õiguskantsleri Allar Jõksiga ning kaebasid EASi kohtusse.

Kohtus kiskus vaidlus toetuste hindamise kriteeriumide üle üsna peeneks. Peamiselt läks poolte tõlgendus aga lahku küsimuses, mis firma SHISHI õieti on, kas tegeleb disaini ehk lisandväärtuse loomise või pelgalt kaubandusega.

EAS ei taha lihtlabast ost-müük-vahendus-tüüpi äri toetada, sest see ei loo lisandväärtust. SHISHI nodi toodetakse tõesti peamiselt Hiinas ja tuuakse müügiks Eestisse. Kuid firma väitel toimub tootearendus, disain ja projekteerimine Eestis. Siin luuakse nullist uusi vidinaid, alates kujundusest, lõpetades värvide ja materjali valikuga. Siis lendavad SHISHI mehed Hiinasse ja tellivad sealsetest tehastest näidised. Müük toimub eri turgudel SHISHI enda kaubamärgi all.

Firma juhtis tähelepanu, et 2011. aastal saadi EASilt toetust samadel alustel ilma probleemideta.

EAS leidis, et kuna firma põhitegevus on disain, peaks ekspordi müügiprognoose oluliselt kärpima ning kauba ja toorme maksumuse sellest maha arvestama. EASi arvates suurt osa kaubast firma Eestis ei töötle ega täienda, Hiina kraam paisatakse lihtsalt turule.

Halduskohtu arvates on EASi suhtumine vastuoluline, sihtasutus ei ole järjepidev ega suuda oma väiteid tõestada. Aprillis langetatud otsuses sunniti EASi firma taotlus uuesti läbi vaatama.

EASi hinnangul pole selles midagi erilist, kui toetuse taotleja ja EAS mõistavad projekti ja selle sisu erinevalt ning kohus otsustab sõltumatu osapoolena, kummal on õigus.

Suve lõpus määratigi SHISHI-le ekspordiplaani teostamiseks 132 106 eurot toetust. Mart Haber ütleb Ekspressile, et toetust pole siiani välja makstud, sihtasutus otsib põhjuseid asjaga venitamiseks. “Küsitakse lisadokumente ja tehakse täiendavaid järelepärimisi,” ütleb Haber. “Sisuliselt ei ole Eesti riigilt mõtet ettevõtjana abi loota. Süsteem ei ole õiglane ega läbipaistev, kui seda abi tuleb nõuda sellisel moel.”