See polnud Bluntile esimene kord Eestis esineda. Esimest korda astus ta siin lavale sügisel 2010 – Odessa Popil väikses klubis Juuksur ja pisut suuremas Tartu asutuses Genialistide klubi. Siis duos Hype Williams, millest maailmgi veel väga ei teadnud. Duo teine pool Inga Copeland on Tallinnast pärit ja ilmselt oli Areeni tulevikutähtede 2010 erinumber üks maailma esimesi ajalehti, kus Hype Williamsist kirjutati.

Hype Williams pole võõras ka Areeni aasta albumite tabelites näpuga järge vedajatele – aasta 2011 plaat “One Nation” seisis paremusjärjestuses kuuendal kohal ja möödunudaastane “Black Is Beautiful” (ilmus nime all Dean Blunt & Inga Copeland) paigutus 12ndaks. Muusikahuvilistele juba pikalt teada nimi, kellele Eestiga seotuse tõttu hoolega tähelepanu pööratakse ja pöialt hoitakse.

2012. aasta suve lõpus pidanuks Hype Williams just Tallinnas ka oma uut kauamängivat salvestama. Neile oli bukitud stuudio. Räägitud oli kohalike pillimeestega – bänd soovis materjali esimest korda live-muusikutega üles võtta. Lindistussessioon pidanuks lõppema järjekorras juba neljanda kontserdiga Eestis, Telliskivi loomelinnakus Haigla peol. Dean Blunt saabus Tallinna ja paraku lahkus siit sama teed pidi järgmisel päeval. Ei spekuleeri, miks, aga Hype Williams läks sedasi ka laiali. Haigla peol antud kontserdil – võib-olla paljud seal käinud seniajani ei teagi – esines paksu lavatossu ja strobode sees Inga Copeland üksipäini.

Uut Hype Williamsi albumit ei tulnud. Tuli “The Redeemer”, Areeni hääletusel osalenud 53 vastaja konsensuslikul hinnangul aasta 2013 parim plaat. Äsja alanud aastatuhande soul, plaat, mis nüüd näitab, kuhu soul võib edasi liikuda.

Tunnistan, et kuigi “The Redeemer” oli ka mul kõrgemalt noteeritud, hoidsin punkte kokku arvutades My Bloody Valentine’ile. Vanameistrite comeback-albumit märkisid tabelites ära 18 vastajat (Blunti aga 14). Olnuks meeldiv üllatus, kui sedavõrd vana peer võitnuks kah üks kord AAA tabeli – samal aastal, kui parimate seas on ka sellised ürgpeerud nagu David Bowie, Black Sabbath ja (igal aastal, kui ta midagigi välja annab, listi pääsev) Nick Cave. Aga eks My Bloody Valentine’i tervitati rohkem tabelite lõpuosas – kusjuures mitte sugugi üksnes kriitikapeerude poolt – ning “The Redeemer” oli erakordselt mitmes tabelis number üks.