Kuninga tahtel tulevad 11. veebruaril Mikitamäele "sõõriklauale" Riigikogu väliskomisjoni ja välisministeeriumi esindajad, samuti Setu Kongressi (setude parlamendi) ja Setumaa valdade liidu juhid.

Kuninga tahtel olid lärmakad setu väed kolmapäeval kohal ka Tartu rahu aastapäevaüritusel Taaralinnas ja Tallinnas Vene saatkonna ees.

"Nähes, kuidas lihtsad setud talle omi muresid pihivad ja pidet saavad, mõistan, et Evar Riitsaar on esimene sootska, kes on ametisse valitud hoiaku ja suhtumise, mitte positsiooni või ametikoha järgi," sedastab "sootska raspuutin" Aapo Ilves põhjuse, miks setud oma sootska käsu peale kõigeks valmis on.

Riitsaar valiti mullu suvel ülemsootskaks juba teist korda.

"Rahva valiku kaudu väljendub Setumaa iidse kuninga Peko tahe," selgitab Riitsaar.

Kõik setud, kes kuningriigi päevale tulevad – kombe kohaselt peaks seda tegema iga setu – võivad esitada oma kandidaadi ülemsootska kohale. Kandidaadid seisavad ritta ja nende pooldajad nende taha. Kuningaks saab see, kelle taga inimrivi kõige pikem.

"400 või 500 setut oli," meenutab Riitsaar viimaseid valimisi.

Sootskaamet sündis taas kümmekond aastat tagasi. Setud äratas Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimine, mis poole setumaast Venemaale jättis. Kohalikus kõnepruugis ristiti see "Savisaare kanaliks". Setude ühtsuse ainsaks tagatiseks jäi kultuurielu ja mänguliselt valitud sootskat peeti ennekõike vaimseks juhiks. Kunsti, tantsu- ja laulumees Riitsaar järgiski esiotsa sellist rollijoonist, aga ajad muutuvad.

"Sootska valitakse uuesti igal aastal. Peko annab järjest uutele inimestele ülesanded. Ring laieneb, ent ülesanded jäävad eelmistele edasi kestma. Need kujunevad vastavalt ajale ja on igat laadi, ikka Peko rahva huvide kaitseks. Ja näeb ja kuuleb neid igatsugu märkidest, igalt poolt me mitmemõõtmelisest maailmast. Vastavalt sealt, millises mõõtmeist sootska parasjagu oskab liigelda," avaldab Riitsaar setu võimukeemia valemi.

Setu Vanematekogu (setude valitsuse) liige, Tartu rahu aastapäeva puhul setude meeleavalduse korraldanud Ilmar Vananurm ei mäleta, et mõni varasem sootska oleks Riitsaarest parem olnud. "Ta reageerib kiiresti." Vanematekogu peavanem, Mikitamäe ümarlaua "katja" Ahto Raudoja lisab, et Riitsaarel on hea poliitikuvaist. Mees oskab setude esindajatega nõu pidada, et kuningakäsud setude üldiste poliitsuundadega vastuollu ei läheks. "Poliitikas on ta praegu olude sunnil. Ta on Meremäe-Obinitsa koolis kunstiõpetaja ja täidab külas ka sotsiaaltöötaja rolli. Tegelikult on Riitsaar üks suur kunstnikuhing."

Kunsti tegemiseks ostis Riitsaar aasta tagasi Obinitsa vana sovhoosikeskuse ja asutab sinna galeriid Haljas Kunn ("roheline konn"): "Hind oli enampakkumisel Obinitsa mõõdus suhteliselt suur. Aga sedasi saab Obinitsast kaasaegse Setu kultuurielu keskpunkt. Näiteks suvel lavastab Ain Mäeots koos Vanemuise ja Setumaa leelokooridega meil Seto seltismajas Kauksi Ülle kirjutatud näitemängu "Taarka". See on lugu setu lauluemast Hilana Taarkast, teda kehastab Merle Jääger."

Riitsaare elukaaslane ja tütre Leelo ema Kauksi Ülle lisab, et Evar mängib näidendis üht oma eelkäijat – Siimaski Seenkat. "Tegu oli eestiaegse setu kunstnikuga, kes eestlastele ja välismaalastele Setumaad avada püüdis, nagu Evar seda nüüd teeb."

Ülle sõnutsi on kunstitegemise komme setude muistse kultuuri edasikandja ja Evar selle maine kehastus. "Eks see ole ajalooline mälu, mis temas elustub. Evari vanaema oli tuntud kangakuduja, ema käsitööõpetaja, kes tegi setu rahvariiete ainetel moedemonstratsiooni. Vanaisa oli rahvalaulik. Mulle on ta sugulashing. Kasvasime mõlemad traditsioonilises talus."

Ülle "kasvas Evariga kokku", kui koos tehti Lõuna-Eesti lauluansamblit ja soomeugri projekte. Leivad said ühte kappi kaks aastat tagasi.

Nende sõber, Võrumaa Kütioru fotokunstnik Peeter Laurits nimetab seda liitu setude ja võrokeste ühiskuningriigiks. "Väga sõgedad ja meeldivad inimesed."

Laurits on setudele nende olelusvõitluses korduvalt abiks olnud. Kui mullu ähvardasid Obinitsa kääpaid metsamasinad, koguti Lauritsa ateljee internetilehel allkirju kääbaste kaitseks. Praegu ripub seal Riitsaare pöördumine Rüütlile ja Putinile.

"Minu meelest kukub Evaril see Peko kehastamine hästi välja. Nii, nagu Eesti ei ole tänapäeval tähtis poliitikas, sest me ei paku tegelikku partnerlust Venemaale, Ameerikale või Saksamaale, vaid Eesti poliika on kultuuripoliitika, on ka setudega. Kui nad hakkaksid tõsimeeli saatma oma diplomaate Saksa luurekooli, oleks see kanadele naerukoht. Aga kui setud ajavad kultuuripoliitikat, ei ole see naljakas, vaid on see, mida nad saavad ja peavadki tegema."

Lauritsa sõnul ei maksa maausulises Riitsaares siiski näha surmtõsist kannatajat-kultuuriheerost: "Ta lööb kaasa võru-setu etnopopi bändis Lõkõriq, mis ei ole just padutõsine muusikakollektiiv. Nick Cave’i laulude setu keelde tõlkimine ja külapeo lugudena esitamine tahab ju elutervet nihestatust. Küllap Evar ise ka kunagi lauludesse satub."

Riitsaare bändikaaslane Merle Jääger ("Merca, Seto kuninga alam") arvab seevastu, et sootskaamet on mehe tõsisemaks ja asjalikumaks muutnud: "Setotaevasse kerkis ta komeedina, kui oma vanaema tallu tagasi läks. Pealinnas elades tuli tal restaureerimise tööga pappi nagu putru, aga nagu ma aru saan, polnud üks hetk see enam sugugi tähtis."

Setu iseloomu kohta tähendab Merca uhkelt, et kurikuulsat eestlaslikku orjamentaliteeti setudelt ei leia: "Sest me pole kunagi mõisatallis tappa saanud!" Setu külad jäid Eesti ja Vene sunnismaiste alade vahele, naabritele olid setud "metsatagune rahvas, kes peab tsaarile vaid obrokit maksma". Mõnevõrra vihjab nende omaaegsele meelsusele tõik, et kuulsate setu sõlgede keskelt leiab tihtilugu kroonukulli kujutise.

Peale oma kuningriigi poolitamist setud enam Venemaast nii heal arvamusel ei ole. "Teatavad organid on setud seal ära hirmutanud," nendib Riitsaar. "Aga me ei saa riigireetmist tunnistada. Savisaare piir on väga jõhkralt maha märgitud. Peab kaasnema väga palju soodustingimusi, et tasakaalustada piiri jooksmist kesk Setumaad. Kokkulepe peab igaveseks tagama, et piiriületus on setule soodus ja see õigus ulatugu ka järeltulevatele põlvedele, tagatiseks kultuuri- ja majanduslepped, et üleöö kitsendusi ei tekiks. Venelasega asjaajamise kohta kehtib setu vanasõna ku luidsega lubatas, sõs kulbiga võetas." Riitsaare avalduses kõmiseb sootska hääl, isikliku ja kuningriigi arvamuse vahe on vaid selles, et sootska kõneleb setu keeles.

Mis ajab rahvakillu Eesti riigi kallale?

"Setu suulises pärimuses, vanades lauludes ja tantsudes kandub läbi aegade rahva kollektiivne mälu. Setud on küll õigeusklikud, aga kombestik on läbi põimitud maausuga. Vanarahvas hoidis nii oma teadmisi, sestap on tugev esivanemate kultus. Siit saate järeldada, miks Tallinnas formaalne piiriküsimus tähendab meil valusat juurte rebestamist."

Riitsaar käis viimati Vene poolel juuri ravimas detsembris. Käis seal vanaisa haual ja Petseris. Kloostri juures mäe otsas on üks suur raviomadustega tamm, selle kohal Peko haud. Setu kuningas käib seal mõtlemas ja soovitab seda teistelegi.

Vabadussammas Petserihõ, sest seal oleks tegu tõelise vabadusesambaga. Vabadussammas Tallinnas Vabaduse väljakul on võlts.

Loosung setude meeleavalduselt

Andku Ojuland, Meri või Mälk oma maa ja maja ära Venele, siis paariks päevaks jäävad setod vait, aga ei ütle, et aitäh, et ära andsite.

Ilmar Vananurm

See maskott, kes Kadriorus elab, võiks puutinite ja aleksiustega susserdamise asemel kord kuus hoopis Obinitsas visiidil käia, soovitavalt eraviisilisel ja liinibussidega.

Aapo Ilves

Meil on Tartu rahu ja aega küll, oleme Euroliidus sees. Kui venelane seni venitamistaktikat kasutas ja nüüd järsku midagi tahtma on hakanud, on tema kord võimelda.

Merca

Poliitiliselt on praegu parim aeg midagi ära teha.

Ahto Raudoja

Jutt, et Eesti rõhub vene vähemust, on naeruväärne. Venekeelne kooliharidus on siin täiesti olemas, aga põlisrahvastest, kes on siin tuhandeid aastaid eestlaste kõrval elanud, välja ei tehta. Oma keelt õpetatakse setumaa koolides vaid mõni tund.

Evar Riitsaar

Artikkel ilmus esmakordselt 3.veebruaril 2005