Ent Malaysia Airlinesi lennuki kadumine 8. märtsil on äratanud hirmu ja ebakindluse, mida statistika abil on püüdnud vaigistada ilmselt igaüks, kes turbulentsis õõtsuvaid tiivaotsi illuminaatorist vaadanud.

Malaysia Airlinesi kujul on tegemist Aasia ühe parima ja turvalisima kompaniiga. Viimane nende lennukiga juhtunud inimohvreid nõudnud õnnetus jääb aastasse 1995, mil tegi esimese kommertsiaallennu ka kurva müsteeriumi teine osaline, kahemootoriline Boeing 777. Lennuk, mille turvalisusrekord on kuni viimase ajani olnud peaaegu plekitu (6. juulil 2013 ebaõnnestus Asiana pilootidel San Francisco lennuväljal maandamine ning elu kaotas kolm reisijat).

Ent Malaysia Airlinesi lennu 239 reisija hukkumise juures – see, et ellujäämislootus on haihtunud, näib nüüd olevat kindel, sest 24. märtsil kell 22.15 kohaliku aja järgi otsustasid Malaisia võimud lõpuks kõiki muid teooriaid lõpetavalt tõdeda, et lennuk kukkus tõepoolest kuhugi India ookeani lõunaossa –, on õõvastavaim selgusetusfaktor. Teame, et end ühe parima lennufirma ja lennukitüübi hoolde usaldanud on tõenäoliselt surnud, kuid me ei tea, kus nad praegusel hetkel on. Pole leitud ei vrakki ega lennuki viimseid hetki talletanud “musta kasti”. Meil pole vastust küsimusele “miks?”.

Veel nädalapäevad tagasi oli Eestis neid lennundusprofessionaale, kellele näis tõenäoline, et Boeing 777-200 (mis suutnuks maanduda isegi 1800meetrisel rajal – lühemal kui Kuressaares) võib olla mingi ettekavatsetud plaani tulemusel kusagil siiski rattad maha saanud ning reisijad võivad olla elus.

“Side kadus, kui lennuk oli 6 km kirdes IGARIst (navigatsiooniline punkt Andamani meres – toim.), aga ekraanilt kadus lennuk, kui oli 2 km lõunas IGARIst. Järelikult pöörati ringi. Lennuk ise sellist manöövrit teha ei saa, teda juhiti. Hädateadet ei edastatud, järelikult kaaperdati või tegid piloodid ise midagi,” arutles “varem kindlaksmääratud lennuväljal” maandumise teooriasse uskunud lennukoolitaja ja legendaarne piloot Rein Porro.

Pikemalt homses Ekspressis