Nädala album: Kui hea võib pop olla

Sky Ferreira “Night Time, My Time”
(Polydor)

Siia pidi tulema vihane rant. Selline, kus ma ütlen plaadifirmade kohta, et nad võiks pikalt saata. Et see pole normaalne, et Sky Ferreira debüütalbum lööb USAs laineid alates oktoobrist, Austraalias jaanuarist, aga Euroopasse jõuab see alles nüüd (Nojah, paraku on uute artistidega selline komme, et plaadifirmad kompavad enne ettevaatlikult maad – toimetaja Nestor). Ma saaks aru, kui meile ei jõuaks mingi Kenny G plaat õigel ajal, aga uut värskendavat popmuusikat lauale toonud Sky Ferreira debüüt on ju eelmise aasta üks parimaid plaate… Aga siis mõtlesin, et mis ma ikka, mida see muudakski.

Sky enda karjäär on olnud samasugune võitlus tähtsate härradega plaadifirma juhatuse laua ümber. Millal võib plaati välja anda? (No vat, just – toimetaja Nestor) Mis lugusid sinna panna? Mida mitte panna? Sky on noor ja õrn naine, kes tabloidmeedia kaudu tundub pirtsutav hilisteismeline. Kõigi oma narkootikumijamade ja paljuviidatud kooseluga DIIVi laulja Zachary Cole Smithiga.