„Sarnast liikumist, mis reede õhtupoolikul Tallinnas algas, pole vaevalt isegi revolutsiooni „keemispäevadel“ vist nähtud,“ kirjeldas meeleolusid ajaleht Vaba Maa. Linlaste erilise tähelepanu ja kiituse osaliseks said rahvariietes lauljad, neist „iseäranis paistsid silma Muhu saare ja Petseri riided“.

Itaalia saadik pani rahva rõkkama

Laulupeo eelõhtul nöökis pidulisi vihm, mille tõttu jäi laululaval ära Draamateatri etendus „Kuningas Oidipus“. Ent laulupeo esimese päeva hommikul oli ilm „jumalik ilus“. Kella kaheks kogunesid koorid näituseplatsile (Tornide väljakule), kust pidi algama laulupeo rongkäik. Ent just siis avanesid taas taevaluugid ja lauljad tõttasid paviljonidesse vihma eest varjule. Alles pool tundi hiljem sai rongkäik alata – kõigepealt Vabadusväljakule, sealt edasi juba Kadrioru poole, Rohelisel Aasal (Kadrioru staadion) asunud vanale laululavale.

Kui esimesel õhtul oli kuulajaid 15 000–20 000, siis teisel peopäeval oli neid Vaba Maa hinnangul 150 000.