Areeni Kultuurimure Teataja
Arnold Matteus pöörab hauas ringi:
Tartu Kaubamaja. Lilleseadest katusel on vähe tolku. Pole siin enam midagi kommentaarida.
Areen kuulutab: kui näete Tartu kaubamajas mõnd kultuuritegelast või ülikooli õppejõudu, pange ta nimi kirja ja andke meile üles. Alustame rubriiki: "Nemad käivad Tartu Kaubamajas".
Reformierakond hoiatab:
Puitmajade kaitse aktsioon. No mida veel!!! Kibestunud intellektuaalid ja vastutustundetud kunstnikud tahavad ajalooratast tagasi keerata. Mingu maale elama, kui linnas ei meeldi.
Vandenõuteoreetik hoiatab:
Sügisel sai valmis KUMU, kuid siingi pani Eesti esivabamüürlasi Voldemar Promet mängu oma uskumatu jultumuse ning kasutas ruumi omastamiseks nõiakivi. Nimelt väidavad teadjad, et uue maja üleandmispeol sai Kunstimuuseumi Ehitamise Sihtasutuse direktor enda valdusesse tükikese Saalomoni templist pärit kivist, mille Iisraeli president pidulikult üle andis uue sünagoogi nurgakiviks. Pühalt maalt pärit lukukivi aitavat sedagi kantsi sümboolselt lõpetada ning pühitseda. Vabamüürlased ja juudid on vallutanud Ameerika ning nüüd tahavad nad omastada Eesti kunsti klassika! Rüve! Antikristus väisab meie maad!
Goethe ja Wagneri Seltsid soovitavad:
Linnar Priimäe doktori- ja luuletöö. Antiik, klassitsism, manerism, Winckelmann, Hitler ja Speer, Pumpernickel ja kohuke. Kõik head saksa asjad.
Disainipede soovitab:
Eesti tootedisain on tõusuteel. Kui vana kooli meeste Luisu ja Raidmetsa näitustel vaatas vastu teada-tuntud kvaliteet, siis noore disaineri auhinna SÄSI nominentide tase on üllatavalt high: oli nii sense’i kui ka sensibility’t, multifunktsionaalsust ja efektset vormimängu. Siinkohal kasutan võimalust tervitada Enn Veskimäge ja soovitan tal midagi ka Standardis standardiks juurutada! Ja kasutage ikke 3G telefoni!
Epifanio meenutab hea sõnaga:
Arhitektuuritriennaal kajastas sel aastal uut sünkreetilist maailmapilti. Hollandlaste amööbjad paviljonid (Spuybroek) lõimusid heideggerlikku kõneviisi rakendava kabeliga (Zumthor) ning soome manatarga teadmistega (Juha Leiviskä). Eesti lippu hoidis kõrgel mantratest ja mandalatest inspireeritud Viru keskus.
Pede soovitab:
Raamatud on jälle moes. Eriti ajakiri Vikerkaar.
Sirge hoiatab:
Ajakiri Vikerkaar.
Eesti Gayliit soovitab:
Homopartnerlus seaduslikuks. Homost parlamendiliikmed kapist välja! Tõnis Lukas kotti! Ega me Läti ole. Teist korda toimunud Tallinna gaypride tõestas, et Eesti liigub veelgi tolerantsema ühiskonna poole. Pärast Ken-Marti Vaheri ja Silver Meikari legendaarseid külaskäike klubisse Angel liikusid seal läinud nädalal muigelsui ringi juba ka Andrus Ansip ja Hendrik Hololei.
Trendipede kilkab:
Lõpuks ometi tarvitatakse meilgi välismaa eeskujul negatiivruumi. "Tagurpidi" projekt võitis Narva kolledži maja konkursi!
Onu Raivo ja papa Carlo soovitavad:
H. Chr. Andersen ja tema muinasjutt "Vankumatu tinasõdur". Areeni näituseprojekt aitab mõistulugu armastusest nüüd lõpuks ometi ka taani lastel lõpuni mõista.
Ajakiri Maaja ja Paavo Kangur meenutavad:
Uusmehelikkus. Kadri Viigi ja Ingemar Gensi väljamõeldis, et integreerida Eestit moodsasse naiskesksesse maailma. Ideaaliks pehme, karvadeta, kauni häälega ja tolmulappi kasutada oskav sugupool, mida bioloogiliselt eristab naistest – senini – vaid riistvara.
Erotomaan soovitab:
Bie Erenurme ja Ado Lille näitused, mis kõnetavad naist hästi ka halvast küljest.
Sanitaartehnika maaletoojad soovitavad:
Armin Kõomägi "Amatöör". Novaatorlik novellikogu, sisaldab uskumatu loo mehe elust bideena. Suurim kirjanduslik metamorfoos pärast Franz Kafka põrnikat nimega Gregor Samsa. Sisaldab ka mõnusaid kempsulugusid, Ifö ja Gustavsberg on mõlemad hoos.
Eesti Raudtee täiendab:
Kõomäe raamat sisaldab uudseid logistilisi lahendusi alates uusjõhkrast sõidustiilist Tallinna tänaval ning lõpetades kaugkusemisega kempsu ukse tagant.
Katlakütjad soovitavad:
"Kommarid ahju". Kapo töövõiduna toimunud kurbmäng "Juudid ahju" sai hoopis võimsama kõlapinna järgmise seeriaga, külajandiga "Kommarid ahju", mis valmis ajalehe KesKus ja Laidoneri muuseumi ühislavastusena. Lihtsa vodevillina planeeritud etendus võttis õudse kurbmängu mõõtmed, nii et isegi valitsuse kõige julgem liige, sõjaminister Jõerüüt, arvas targemaks poliitikalavalt lahkuda.
Toim: Eesti kuulsamad katlakütjad on Jüri Adams, Matti Milius, Sergei Stadnikov ja Hans H. Luik, kes (nagu ka enamik teisi ausaid inimesi) töötasid selles ametis kommarite ajal.
Silmaarstid taunivad:
PÖFF. Draama. Augustitantsud.
Semiootik soovitab:
Tõnu Õnnepalu "Enne heinaaega ja hiljem" on teos, kus eri autorite häälte (eestlased Tõnu Õnnepalu ja Anton Nigov ning välismaalased Charles Baudelaire, Emil Tode ja Fernando Pessoa) polüfoonia moodustab konnotatsiooniderohke semantilise välja, milles eksplitseeruvad mitmete kultuuriruumide paradigmaatilised polaarsused. Haavatud homoseksuaali eneseteadvus otsib selles igavese juudina vastust Rein Veidemanni esitatud põhiküsimusele: "Kas puberteediealiste poiste sattumine naiste võimu alla võib edaspidi pärssida nende soo-identiteeti?" Paraku jääb diskuriivse konstruktsiooni ja emotsionaalsete seemide antinoomias sündiv Õnnepalu semiosfäär eeskätt valentsusi produtseerivaks narratiiviks, mis pakub puhast plesiiri, aga ka mõõdukat morbiidi.
Mägi ja Wiiralt soovitavad:
Kivastik ja Toompere, Viinistu vaimude väljakutsujad. Äratasid ellu kogu Eesti kunstnike parnassi, lasid ammu ära joodud viinad jälle pudelist välja voolata ning ammu maalitud pildid uuesti üle maalida.
Keskerakond soovitab:
Kultuuriminister Raivo Palmaru. Reklaam riigitelevisiooni tagasi, uus riiklik ühiskondlik-poliitiline ajaleht, kultuuriloojad riigi palgale. Halleluuja!
Tali vallavalitsus promob:
Sven Kivisildnik töös ja võitluses. Väsimatu ühiskonnasanitar, kes kehastanud KesKusi tunnis aasta läbi kõiki eesti ühiskonna muremehi. Kirjanike Liidu listi viljakaim ja kõvasõnalisim autor. Avalike tegelaste ja aukohtute hirm, eriti kohusetundliku autorina kõigi toimetajate rõõm. Talvel sai Areeni preemia, sügisel avaldas Tali valla ametliku ajaloo, kinnistamaks oma kroonukirjaniku staatust.
Kultuuriministeerium ja Eesti Naisuuringute Teabekeskus tunnustavad:
Ando Keskküla avaldas tänavu Areenis visionäärse linnakultuuriartikli "Loovklass ja loomemajandus" ning viis läbi ennastsalgava performantsi selgitamaks Eesti Vabariigi lõbumajanduse telgitaguseid. Just tänu tema töödele on kogunenud tõest informatsiooni seksiostu kriminaliseerimise argumentide analüüsimiseks. Elule lähemale, kunstnikud!
Naiskunstiteadlaste Liit juhib tähelepanu:
Feministid tegutsevad. Barbi Pilvre sünnitab, Kadi Viik otsib uusmehelikkust, Margaret Tali ennustab Hämariku kuju üle sodimist. Feministide arsenal ja strateegiad on nii aktiveerunud kui avardunud. Ei põlata isegi mitte isikliku terrori taktikat, s.t sünnitamist. Nii et vahendeid enam ei valita.
Eesti Kirikute Nõukogu palvetab:
Religiooniõptus koolidesse. Peaminister Ansip üritas jumalaõpetuse koolidesse viimisega tõsta üldist moraali, Jaan Kaplinski arvates on jumalat vaja vaeste kuulekusele sundimiseks, fs ei luba oma lapsi piiblitundi, sest juba Tammsaare ei lubanud, eesti kirjanikud on kord juba sellised litsid mehed, kes kirikisandaid ei salli.
Martin Bormann (Argentiinast) rõõmustab: Kolmas Riik on jälle moes.
Väga füüreri-tiine aasta. Eestis ilmusid tema arhitektist sõbra Albert Speeri ja sekretär Traudl Junge mälestused. Kinos tegi ilma "Der Untergang", Tartus Püssirohukeldris möllas Hitleriks kehastunud Indrek Taalma Ervin Õunapuu juhendamisel. Areen esitles meie kaaslinlast Alfred Rosenbergi kunstnikuna. Erkki Otsmann ei tule Zarah Leanderi osast välja. Skinheadi ABC ajakirjas Pläkk.
Kurjuse Telg ja Rootsi Akadeemia esitlevad:
Järjekordne kolenobelist Harold Pinter. Justkui oleks ühe Austria naise Elfriede Jelineki seksuaalsetest liialdustest veel vähe, leiti tänavu üks absurdseid näidendeid kirjutanud inglise vanamees, kes oma Nobeli preemia "kõne" asemel esitas videospektaakli, kus "demokraatlikelt" seisukohtadelt ründas meie sõjalisi liitlasi Ameerika Ühendriike ja Suurbritanniat. Miskipärast pidas tõenäoliselt "Al Jazeera" mõju all olev Areen vajalikuks selle isegi "avalikustada".
Absindijooja soovitab:
Wiiralti arhiiv saabus sünnimaale ja klassiku päevikud saavad nüüd rahvale kättesaadavaks. Milline kompra!
Neeger distantseerub:
Valge inimese Michael Jacksoni protsess – tõestas, et valgetel on alati õigus ehk laulik on süütu.
Muinasteaduste ekspert Tõivelemb rooskab:
Ai-ai, Maleva-poisid, kas teile enam MISKI püha ei ole! Jultunud vabadusvõitluse porri trampijad, ajaloo pihta sülitajad! Koolipinki tagasi ja… põlvili hernestele ja rooska, ma ütlen. Kes seda enne kuulnud on, et Lembitu neitseid kargutas ja Lehola pede oli. Taara avita! Häbenege ja otsige oma juured üles.
Kursavend Vililemb leimi-eelses elus:
Selle kõige juurde kuulub loomulikult esivanemate labane naeruvääristamine ja niigi võhikliku vaatajaskonna täiendav desinformeerimine muinasaega puudutava olustiku ning ajaloo küsimustes. Nagu arvata võib, pole filmitegemisse kaasatud ühtegi ajalooasjatundjast konsultanti. Vastasel juhul poleks Soontagana linnamäele püstitatud koorimata lepatüvedest, murust katustega neegrionne.
Rehepapp kirub Libahunti:
(Kimub piipu ja patsutab vatsa) Nooh, oli hea aasta. Sai kõvasti pappi huugama pandud, paar filmiprojekti põhja lastud, inimesi tülli keeratud. Veli Libahunt muidugi vedas alt. Meil oli ju kokku lepitud, et Sarneti needus jääb kestma, aga näed, libe vennike vingerdas ilma ohvriteta välja, ja nüüd juhatabki algava teatriaasta sisse Kitzbergi-Sarneti "Libahundi needus".
Tartu-Moskva koolkond esitleb:
Lotmanid tegutsevad. Mihhail istub semiosfääris ja riigikogus ning täidab lehte intellektuaalidega, Aleks hoiab loodust ja linde, Rebekka juhib Postimehes kultuuri, Elen kamandas PÖFFi, Jüri arvustab plaate, Piret tõlgib lotmaniaanat, Griša laseb vanaviisi edasi.
Priit Hõbemägi otsib:
Päevalehte vajatakse kultuuriosakonna juhatajat, kes on ühtviisi familiaarne nii Lenny Kravitzi, Claudio Abbado, Arnold Oksmaa kui teiste kunstnikega ning muidu ka avara silmaringiga.
Kirjastus Perioodika esitleb:
1. Loomingu peatoimetaja Mihkel Mutt. Elab Kirjanike majas, hea lähedal ametis käia, Valli baar pole kah kaugel. Võib Loomingus pinsini istuda, kui vahepeal Kadriorgu presidendiks ei lähe.
2. Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Pensionäride nördimusele vaatamata sai Sirbi oma kätte ja juhib seda hääs isamaalises meeles. Tõhus rahasüst EÜSilt oodatud ja tervitatud.
Surnud hinged kummardavad:
Sajanditepikkune tuleviku-usk ja progressivaimustus hakkab lõpuks ometi ümber saama ja mineviku suurkujusid tõstetakse taas kaunisti au sisse. Meil pole selle vastu midagi, et te meie üle vahel villast viskate ja sooja huumorit heidate. Tubli tüdruk on Anne Türnpu, kes pärimusteatrit teeb, ning müts maha Toompere ja Kivastiku ees. Georg tervitab Vadit, Lembitu Erikut, Tõnist, Kaarenit ja Laurit.
Ingmar Bergman soovitab:
Käbi Laretei "Otsekui tõlkes". Väärikas lisandus "Erakõnelustele" ja "Stseenidele ühest minu abielust". Bergmanlikult vahe suhteeritlus, mis suletud seitsme pitseriga. Milline sügissonaat, millised sosinad ja karjed! Olen alati lubanud lüüa maha igaühe, kes mind kirjutamise juures segab, päris hea, et mõni jäi löömata.
Piiskop Albert promob:
Läti Henriku comeback. Seoses "Liivimaa Kroonika" ilmumisega andis Eesti ajalookirjanduse nestor Areenile eksklusiivintervjuu, milles valgustas oma suurteose sünni tagamaid, muu hulgas eestlaste osa viikingiaegses rahvusvahelises terrorismis.
Läti Saatkond soovitab:
Läti Henrik ja Alutaguse Andrei. Uuel aastal valmiv Andrei Hvostovi kurbmäng kuulsast kroonikust, aga positiivse lõpuga – Lembitu jääb ellu.
Luuleklubide Liit tervitab:
Poeesiapeerud lõkendasid kahest otsast. Paul-Eerik Rummo "Kogutud luule", Tõnu Õnnepalu valitud luuletused, Viivi Luige tähtsaimad luuletused, uued kogud Kaplinskilt, Runnelilt, Karevalt, Traadilt ning võrratu Matti Mogu?i taastrükk. Nii vägevat luuleaastat kohtab harva. Iga eestlane peaks elu jooksul vähemasti ühe luuleraamatu avaldama, siis saame vaimult suureks.
Looduse omnibuss soovitab:
Madis Kõiv "Luhtaminek". Tähtsa Tartu mõtleja eeldatavasti rohumaade erinevatele tüüpidele ja taimekooslustele pühendatud teos. Äkki peaks lugema? Näiteks mõnel puisniidu-bussireisil.
Telepoiss kardab:
Politseikroonika. Rooside sõda. Hirmu faktor. Eesti elu TOP 50. Hannes Võrno. Baari-Vova. Bussi-Allar. Missi-Laura. Missi-Laura Andreas. Raul Vellbaum. Tanel Tatter. Vahur Kersna. Hoia ja keela. Lastevahetus. Pimp TV.
Jüri Makarov analüüsib ja sodib:
Demis Roussose stage-diving oli väga ehe. No ja Bonnie Tyleriga oli mul personal touch. Banaanisööja Kravitzi laivšõu oli nii colourful. Kolumbus Kris – ka legendary homofoobiapeerudel shit happens. Ursula – pange murjani teemat edasi, poisid. Õllesummer was fucking awful.
Kes saab kultuuripealinna?
Tallinna meer, tubli pioneer:
Head filmisõbrad. Pimedad ööd on pimedad, ja filmid on toredad. Toovad meieni võõraste maade kultuuri, ja siis need võõrad ei tundugi enam nii koledad ja hirmuäratavad. Tallinnal on PÖFF! Tallinn kultuuripealinnaks! Aga kui te küsite, mis on minu unistus, siis minu unistus on saada heaks abikaasaks ja pereisaks.
Tartu meer, päriselus neurolingvistiline programmeerija:
Me seal Küprosel soolise võrdõiguslikkuse konverentsil arutasime, et Tartu sobib kultuuripealinnaks juba ainuüksi selle pärast, et mina teda juhin. Vähe sellest, ma olen ka lihtsalt ilus inimene (kui ei usu, lugege ajalehti!). Ja kolmandaks on meil jumalast ilus kaubamaja!
