Vee hind sõltub valimistest
Kes tahab, võib uskuda, et kõik on täiesti juhuslik. Suured vee-ettevõtted tõstavad hindu üle Eesti ühekorraga 1. jaanuarist 2004. Tallinnas on tõus juba selge – praegu 16 krooni kuupmeeter eratarbijale, uuest aastast 18 krooni 22 senti. Kohtla-Järvel on uus hind paar krooni madalam, Tartu Veevärgi hinnapakkumine tõuseb üle 20 krooni.
Miks siis nüüd, kui Tartus pole vee hinda tõstetud kolm aastat ja isegi Tallinnas annab seda mäletada?
Ametlikud põhjendused räägivad lepingutest, Euroopa Liidu mahukate abiprojektide kaasrahastamise vajadusest ja muust taolisest. Võiks muidugi püstitada teooriaid maffiast hindade tõstmise ja kasumi nimel. Sest suuremaid firmasid liidab organisatsioon nimega Eesti Vee-ettevõtete Liit, kelle liikmeist on enamik kohalikud veevärgi-ja kanalisatsioonifirmad. Igaüks neist oma piirkonna loomulik monopol.
Aga tegelik elu on hoopis lihtsam.
Viimased kohalikud valimised olid Eestis 2002. aasta sügisel. Siis oli ju täiesti võimatu vee hinda tõsta. Arukas kandidaat kõõlus pigem telekaamera ees vanni serval ja rääkis hinna kontrolli all hoidmisest. Järgmised kohalikud valimised on alles 2005. aasta sügisel. Selleks ajaks on praegune hinnatõus ammu unustatud.
Sõltuvus valimistsüklist ei puuduta ainult veeäri. Samamoodi toimivad kohalikud valitsejad soojusenergiaga. Kui nad saaksid reguleerida saia ja makaronide hinda, siis näeksime ka poeriiulitel värskelt maalitud hinnasilte just praegu.
Selleks, et vee hinda kontrolli all hoida, on vaja korraldada sagedamini valimisi. Eriti kohalikke valimisi. Põhimõtteliselt sobivad ka Riigikogu valimised või ka referendum Euroopa Liitu astumise küsimuses. Europarlamendi valimised ilmselt ei kõlba. Nende seos vee hinnatõusuga mingis linnas või vallas jääb liiga kaudseks. Seal tulevad meil kõneks muud teemad, eelkõige saadikute palk.
Lisaks hinnatõusu ajastamisele on poliitikas oluline ka viis, kuidas seda esitleda. Rusikareeglina on hinnatõusus süüdi keegi teine, ning kui midagi kallimaks läheb, siis on põhjust end sellest kaugele distantseerida. (Näiteks pensionitõusu puhul tuleb end sättida võimalikult lähedale.)
Eeldused klassikaks kujuneda on Tallinna linnavalitsuse meediaosakonna reedesel teatel: "Pärast AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna tõstmise taotluse põhjalikku kontrolli ja ettevõttega peetud läbirääkimisi nõustus linn hinna tõstmisega vastavalt mullu sõlmitud laugele hinnatõusugraafikule."
Sama sõnum esitleb ka täpsemat süüdlast: "Veehinna tõus on Jüri Mõisa linnavalitsuse karm pärand." Sellise lause ütleb välja Edgar Savisaare aset täitev linnapea kt Toomas Vitsut (Keskerakond).
Tallinnas on lisaks tsentristidele veel teine koalitsioonipartner Reformierakond, kes kuulus ka Jüri Mõisa linnavalitsusse ning on seega "karmi pärandi" üks kaasautoreid. Ununes kas selline pisiasi - või mis tõenäolisem, Reformierakonna olemasolu Tallinna koalitsioonis üldse.
