Homeros"'Odüsseia"'
Vana-Kreeka teine kuulus eepos "Odüsseia" loodi "Iliasest" hiljem, ilmselt 8. saj eKr teisel poolel. See koosneb u 12 000 heksameetrilisest värsist, mis juba antiikajal jaotati 24 raamatuks. Odysseus esineb mõlemas eeposes sõnaka, vapra, leidliku ning kavala ülikuna (just tema ettepanekul ehitasid ahhaialased nn Trooja hobuse). See on Euroopa kirjanduse esimene suurteos, mille keskmeks on inimene. Suurteos ongi peamiselt pühendatud jumalikes autoriteetides kahtleva nimitegelase seiklusrohke ja vaevarikka Ithaka saarele viiva, kümme aastat pika, käänulise koduteekonna kirjeldamisele ning mõtestamisele. Võrreldes "Iliasega", on "Odüsseias" mõnevõrra vähem üleloomulikku ainest, väga tihti toetub kangelane enda ja oma kaaslaste päästmiseks ainult kaasasündinud nutikusele ning külmaverelisusele (näiteks kükloop Polyphemose koopas). Müüt ja ratsionaalsus on muinaskreeka kultuuri alusepanijal Homerosel (tänulike kaasmaalaste hinnang), kelle kuju püstitasid kreeklased isegi Delfis asuvasse päikesejumal Apolloni oraaklipühamusse (mõelda vaid, jumala enda vahetusse lähedusse!), niivõrd mitmekihiliselt-väljendusrikkalt läbi põimunud, et paratamatult tekib mulje autori(te) teadlikust kunstilisest taotlusest. Müüt ning mõistuslikkus täiendavad teineteist vastandudes. Odysseus ilmub antiiktsivilisatsiooni kõige tähtsama autori, Homerose loomingus, vähemalt minu jaoks, Euroopa Valgustusajastu kauge, eneseteadliku ja sõltumatu ettekuulutajana – seega protoeurooplasena.
"Odüsseia" taasväljaanne on igati tervitatav, sest klassikalist tarkust ei asenda tõesti miski. Mait Kõivule suurimad tänud asjalikult ülevaatliku järelsõna eest. Ainult isiku- ja kohanimede sõnastik võinuks olla põhjalikum, lisada tulnuks ka üks korralik aineregister. Samuti on nii kahju Paul Luhteina suurepäraste illustratsioonide puudumise pärast. Viimased jäävadki kaunistama Homerose teoste esimest, paraku ületamatuks jäänud eestikeelset luksusväljaannet. August Annist on oma elutöö kaudu igavikustanud end eesti kultuuriloos, samas ärgem unustagem antiikfiloloogi ja teksti redigeerija Karl Reitavi väärtuslikku abi.
