Saladuslikud vargused Pärnus
Tõstke käsi, keda üllatavad järgmised väited:
1. Pole enam need ajad, kui kodust väljudes võis luua ukse ette jätta ja kindel olla, et võõras majja luusima ja varanatukest näppima ei tule.
2. Kõik vargad pole äratuntavad luurava pilgu, nahast soni ja sõrmenukkidele tätoveeritud kirillitsa tähtede BOP (varas) järgi.
Te ei üllatugi? Mõistlik. Aga selgub, et paljud meie hulgas elavad just selliste aegunud arusaamade küüsis. Ning vargaid alahindavad ja enda taibukust ülehindavad pahatihti ka need, kes on määratud või palgatud meie vara kaitsma.
Märtsi lõpus ja aprillis tabas suvepealinna ettevõtteid rida vargusi. Tegu polnud tavaliste poe- või korteritühjendusega. Vargad tungisid otsekui fantoomid turvaseadmeid lollitades mõnda kontorisse või kaubalattu ja viisid minema mitmesaja tuhande krooni väärtuses kraami. Kõik need kuritööd on tänaseni “pimedad” ehk avastamata. Salapärased olid need sissemurdmised, tõsi küll, üksnes esmapilgul ja eelkõige kohalike turvameeste vaatevinklist. Selle illustreerimiseks järgmine näide:
Kui põlevat mütsi ei paista, siis adjöö
Ühelt Pärnu tööstusrajoonis asuvalt objektilt (mille nime me ei nimeta) laekus turvafirmasse (mille nime me ei nimeta) signaal. Liikumisandur oli valvatavas hulgilaos kedagi "näinud". Turvafirma ekipaaž kihutas kohale ja mehed tegid tiiru ümber hoone. Uksed-aknad olid kinni, kõikjal valitses vaikus, pätte ega muud kahtlast ei paistnud kuskil. Ekipaaž lahkus.
Ent möödus veel mõni aeg, ütleme tund, ja samast hoonest tuli uus signaal – taas liikus majas keegi.
Ja uuesti – ekipaaž kohale, ring ümber maja ja … nägemist!
Hoonesse sisenemise õigust turvameestel pole, küll aga kohustus "vajadusel" objekti esindajale koheselt helistada. Viimast turvameeskond ei teinud, sest “ei pidanud seda vajalikuks”, nagu nähtub turvafirma kirjast kindlustusfirmale.
Alles hommikul selgus, et hulgilaost haihtusid öö varjus 627 pudelit alkoholi ja 6979 pakki sigarette. Kahju üle 200 000 krooni. Aga kuidas? Läbi uste? Ei. Läbi akende? Ka seda mitte. Kas olid turvamehed unised, naiivsed või suisa lollid, ent nad ei tulnud selle pealegi, et varaste arsenalis oli peale uste-akende muukimise veel mõni nipp.
Vargad olid puurinud katusesse mitu auku ja jõudnud kohani, kus kõrgus puust euroaluste virn. Sealt sisenenud, katsid nad kinni liikumisandurid ja jäid seniks peitu, kuni turvaekipaaž ära käis. Edasi võidi tegutseda täiesti muretult, sest tegu oli odavamat liiki liikumisanduritega, mis kinnikaetutena enam ei käivitunud.
Teinud pool ladu tühjaks, katsid vargad kinni ka teise anduri. Majast väljus häiresignaal, ent vargad ootasid hiirvaikselt, kuni turvatiim hoonele uuesti tiiru peale tegi. Vaikus majas, tassisid pikanäpumehed raskeid kaste rõõmsalt edasi.
Napsust ja sigarettidest ilma jäänud kaupmehel polnud põhjust põdeda - tema nõudis raha sisse kindlustuselt.
Just kindlustusseltsil (mille nime me ei nimeta) ajaski see vargus harja punaseks. Või siis mitte vargus, vaid eelkõige turvafirma tegutsemine.
Kindlustus hageb turvafirmat
“Oleme ette valmistanud pretensiooni, nõudmaks see summa sisse turvafirmalt,” ütles kindlustuse kahjukäsitleja. “Me ei nõustu nende selgitusega, et polnud vajadust objekti esindajaga ühendust võtta.”*
Kahjukäsitleja selgitas, et mõistlik oleks eeldada, et turvamehed on saanud mingigi koolituse või teavad midagigi varaste käitumisviisidest. Samasugune vargus toimus Pärnus ka kaks nädalat varem, kui samas linnaosas asuvast samasugusest suurest laohoonest viisid vargad minema 74 rehvi. Ja ikka läbi katuse. “Sedavõrd suure ja sellist tüüpi hoone puhul on katus varastele nii mugav sisenemiskoht, et igaüks peaks sellest aru saama,” ütleb kindlustuse töötaja. “See, et sama turvafirma valve all olevast objektilt on ennegi varastatud, oleks võinud valvsamaks teha.”
Tänapäeval ei tungi ükski varas hulgilattu või muude eriti suurde hoonesse läbi ukse või akna, kinnitas kahjukäsitleja. “On juhtumeid, kus varas ei pea paljuks isegi betoonseina sisse kuvaldaga auku lõhkuda. Olen näinud 80-sentimeetri paksust paekiviseina, millesse vargad lõhkusid 60-sentimeetrise diameetriga augu ja viisid välja poole miljoni krooni eest sigarette. Kui selline sein ei olnud takistus, mis siis rääkida tänapäeval laialt levinud lehtmetallist. Tangid, natuke vatti, veelkord tangid ja oledki sees. Ma usun, et pole ühtegi firmat, mille kergkonstruktsioonidesse poleks proovitud läbi seina sisse murda. Aga kuni turvafirma piirdub uste ja akende kontrollimisega, saavad vargad segamatult tegutseda.”
Rumal inimene varastada ei oska
Vargaid iseloomustab hoolikas planeerimine ja luuretöö.
Jõugu liige astub huvipakkuvast laost, poest või büroost läbi - kes see ikka varga välimusest ära tunneb. Vaadatakse, kus on liikumisandurid, teatakse, kuhu nende perimeeter ulatub. Sellest lähtudes valitakse sisenemistee.
Näiteks ühte arvutifirmasse ronisid nutikad vargad läbi akna ja viisid ära kaks kallist arvutit. Signalisatsioon ei käivitunud. Selgus, et kõigepealt oli firmasse paigaldatud andurid, alles pärast seda mööbel. Laudade alla jäi ala, kuhu ükski andurikiir ei ulatu. Arvutid aga asuvad reeglina laua all. Oleks firmal leping turvaseadmete hooldamiseks, oleks sellele veale jaole saadud.
Muide, turvafirmaga lepingu sõlmimisel tasub olla väga tähelepanelik. Enamasti paneb turvafirma kirja tingimused, et nende kohustused algavad alles alates häire saabumisest. “Mõistlik oleks selline diil, et turvapulti läheb signaal siis, kui objekt pannakse valve alla ja kui valve maha võetakse. Ja kui ikka poes pannakse uksed kinni kell viis, aga kella kaheksaks ei ole maja valve all, siis peab turvafirma reageerima.”
Tavaliselt tunnevad kurjategijad turvafirma käitumist ja valivad sellest lähtudes käitumisvariandi. Isegi narkomaanvargad teavad, et turvafirmal läheb umbes 5 minutit kuriteopaigale jõudmisega, lõhuvad poeakna ja panevad jooksu, esimene ettejuhtuv asi näpus. Aga mis siis veel proffidest rääkida.
*- Ekspressi andmetel esitas kindlustus turvafirmale nõude sel nädalal.
Selle kevade fantoomvargused Pärnus
Viimase paari kuu jooksul on dokumenteeritud mitu mastaapset vargust. Pärnu politsei andmetel pole järgnevalt loetletud kuritegudest üheski kahtlusaluseid kindlaks tehtud.
Märtsi keskel - nädalase vahega murti kahel korral sisse aiandustarbeid müüvasse kauplusesse ja varastati 16 mootorsaagi
Ööl vastu 22.märtsi vargus töökojast. Siseneti läbi lae ja viidi ära 80 rehvi. Kahjusumma - 80 000 krooni.
Aprilli esimesel poolel vargus hulgilaost. Vargad tungisid sisse läbi lae ja tassisid minema rohkem kui 200 000 krooni eest jooke ja tubakatooteid.
