a) kuna komitee on mures teabe pärast, mille järgi võib Eestis sõjaväejooksikuid üksikvangistuses hoida kuni kolm kuud, peab Eesti tagama, et väidetavate väejooksikute kinnipidamine ei läheks vastuollu pakti artiklitega 9 ja 10. Kokkuvõtlikult ütlevad need artiklid, et kedagi ei tohi meelevaldselt vahistada ning igaühel, kellelt on võetud vabadus, on õigus tema asja arutamisele kohtus.

b) Eestil on kohustus tagada, et kõlbelistel põhjustel valitud asendusteenistuse kestusel ei oleks karistuse mõju - Eesti seaduste järgi võib see praegu olla kuni kaks korda pikem kui korraline kaitseväeteenistus.

Lisaks neile kohustustele soovitab komitee Eestile veel teisigi võtteid, kuidas elanike elu paremaks muuta. Näiteks peaks Eesti komitee seisukoha järgi tõsiselt kaaluma mittekodanike lubamist poliitiliste parteide liikmeks, piirama tulirelvade kasutamist ja vaatama üle oma terrorivastased meetmed.

Mullu märtsis saadetud nõudmised ja soovitused ootavad vastust tänavu märtsiks.

Välisministeeriumi pressitalitusest öeldi Ekspressile, et Eesti tegeleb sellega.