Otsida oli aga raske. Tahtmatult paistis, et tellija sunnib projekteerijat vägisi kultuurimajast ärihoonet tegema. Kordus kohalik linnaehituspraktika, kus soodsa krundi saanud firma tahab kättevõidetu iga hinnaga maksimaalselt teenima panna, maatükki pilgeni täis ehitades.

Uus Sakala nõukogu liige Peeter Rebane, kes tegeleb ümberehitatava hoone kontseptsiooniga (ta on enda sõnul ka ise aasta arhitektuuri õppinud), põhjendab mahu kasvu äriloogikaga: AS Uus Sakalal ei oleks rahvusvaheliste fondide silmis konkurentsivõimet, kui asi end ära ei tasuks. "See ei ole küll kullaauk, aga jätkusuutlik projekt," räägib Rebane ning lisab, et esialgse mahu suurenemise vastu ei olnud asju kooskõlastanud ametkondadel midagi. "Enne kui inglased võeti eestlaste tööd lõpetama, ei olnud mingeid küsimusi." Tema meelest loobivad Eesti arhitektid talle nüüd kaikaid kodaraisse, sest "viinamarjad on hapud".

Mida nad siis tulevad meie õue peale kaklema!?!

"Asi pole inglastes, vaid selles, et see projekt ei sobi Sakala kohale," hüüatab Mutso.

Ja sinna ongi koer maetud. Eesti arhitektid on vastu sellele, et Uus Sakala ei arvesta oma hoonet rajades Teatriväljaku linnaruumi. "Viimasel arhitektuurinõukogu istungil juuni keskel, kui inglased oma projekti esitlesid, teatas nende esindaja jutu alustuseks, et teatriväljakul pole millegagi arvestada," viitab Mutso, et käigu pealt töösse kaasatud brittidel oli kodutöö tegemata. "Estonia teatri ja Eesti panga majad, mida eestlased arhitektuurimälestisteks peavad, soliidne Teaduste Akadeemia instituutide hoone ning modernistlik välisministeerium kuulutati "ebamäärase ilmega kaootiliseks keskkonnaks"," osundab Arhitektuurimuuseumi direktriss, samuti linna arhitektuurinõukogu liige Karin Hallas-Murula nõukogule esinenud Inglise härrasmehe sõnu. Asjatundjate ette saadeti mütsiga lööma Londoni arhitektuuribüroo Burrows Cave International (BCI) reaarhitekt Ian Little. Nimetatud büroo staarid Richard Caves ja John Burrows, kes väidetavalt kahe nädalaga Arhitektuuriagentuuri pooleaastasele tööle tellijat rahuldava vormi lõid, välja ei ilmunud.

Tehnilisest nõuandjast ideetuks juhiks

Laias ilmas mitmeid meelelahutusasutusi projekteerinud büroo kaasati aasta algul AS Uus Sakala soovil esialgu Arhitektuuriagentuuri nõustajaks, sest Rebane nägi, et Eestis puudub eesmärgiks seatud segakasutusega meelelahutuskeskuse - mixed-use urban entertainment center'i ehitamise kogemus.

Inga Raukas Arhitektuuriagentuurist võtab omaks, et sääraseid oskusi siinkandis ei leidu. Tema meelest on aga olulisem viis, kuidas sellist meelelahutuskeskust arhitektuurselt lahendada. "Ei ole mõtet üle võtta ainult massitarbimiskeskuste üldlevinud stampe, oluline on töötada välja kohalikule kultuurikontekstile ja -tasemele vastav lahend," arvab arhitekt. Tema sõnul tegelesid britid esialgu tõesti vaid eestlaste nõustamisega ning pakkusid välja omapoolseid lahendusi. Tellija soovil tuli projekteerides arvestada brittide pakutud ruumide ärilise logistika ja programmilise kooslusega. Kui aga Rebane pakkus jätkata algidee lahjendamist hoopis BCI juhtimisel, loobus Arhitektuuriagentuur senisest projektist. "Meile ei olnud pakutud koostöö vorm vastuvõetav ja sisu huvitav," põhjendab Raukas loobumist.

Rebane põhjendab Eesti arhitektide vallandamist maitselahknevusega. "See maja peab ka väljast peegeldama seda, mis ta sees on. See on meelelahutuskeskus! Mitte okupatsioonimuuseum."

Kiire töö on kärnikane

Nõnda siis juhtuski, et Arhitektuuriagentuuri välja töötatud projektile pidi seni tehnilise nõustajana esinenud Briti büroo kujundama uue ja hoogsa välisilme. Asja tegemine käis nii ülepeakaela, et juuni keskel arhitektuurinõukokku esitatud projekti kaust nägi välja enam kui kahtlane. "Projektikaust koosnes Arhitektuuriagentuuri plaanidest, vahele köidetud fassaadid olid aga hoopis Briti büroost," meenutab Hallas-Murula ja lisab, et projektiga kohale ilmunud britt võeti jutule vaid respektist võõramaalase vastu. Tavapraktikas arutatakse nõukogus ainult neid projekte, mis esitatud nädal enne koosolekut.

Rebane möönab, et eestlaste projektile inglaste sobitatud välisilme esitlemisega kiirustati, aga asi taheti enne puhkusteperioode liikuma saada. Pealegi hakkasid ehitustähtajad kuklasse hingama. "Veel sel kuul alustame kaevetöid, et torud-trassid kõrvale juhtida. Maja ehitamine algab aasta lõpus. Ehitusloaks peab sisuline ja detailne projekt valmis olema. Selle valmimiseni läheb veel mitu kuud, mille jooksul võtame arvesse ka kõik arhitektuurinõukogu kommentaarid," lubab Rebane.

Pidurid peale

Juunis nähtud Eesti-Briti segapakkumise lükkas arhitektuurinõukogu kindlalt tagasi. Projekt oli toores ja ületas ilmselgelt lubatud piire. Hallas-Murula sõnul paistis kogu plaanist vana tuttav kumerdumismäng ruutmeetrite juurdekombineerimisega, et põhiplaan piirides püsiks. "Maja valmides jääb see õllekõht ju kõigile näha," hoiatab asjatundja. Koosoleku järel tellis arhitektuurinõukogu Sakala ümberehituse arhitektuurikonkursi žürii liikmelt Peeter Perelt eksperthinnangu, kui palju inglaste projekt vastab Arhitektuuriagentuuri omale. Ühtlasi paluti SAPA-l uurida, kas uus plaan vastab detailplaneeringule. Mõlemad ekspertiisid tampisid Uus Sakala uue vormi maatasa. Pere teatas oma eksprethinnangus, et tegu on kohmakas vormikeeles, linnaruumi mittearvestava ideetusega. "Nn Bilbao variant saamatus väljaandes," ironiseeris arvustaja ja lisas kokkuvõtteks, et Sakala Keskuse uus lahendus peab olema kohta arvestades parim, mitte olemasolevale vastanduv tehnoloogiline rajatis. "Tekib tunne, et kogu lahenduse ülesehitus võimaldaks tulevikus ära jätta mittevajalikud kinosaalid ja muuta kõik kaubamajaks," oletas Pere.

SAPA piirkonnaarhitekt Helgi Viljasaar tõi välja hulga detailplaneeringu rikkumisi ja tõdes nagu arhitektideperegi, et uus hoone antud kohta ei sobi. "Ehitusmaht on liiga domineeriv ja kõrgus võrreldav välisministeeriumi omaga. Pole arvestatud, et tegu on ansamblit lõpetava hoonega, mis peaks haakuma olemasolevaga." Piirkonnaarhitekt lisas analüüsi lõppu näite linnaplaneerimise helgematest aegadest, kui 1938. aastal Nõmme arhitekt F. Wendach olnud nõus ühe uue katusealuse ehitamisega Nõmmel, “kui esitatakse vastavad kavandid, mis oma välimusega ei halvustaks ümbrust”. "Antud juhul Uue Sakala eskiislahendus halvustab ümbrust," tõdes SAPA ekspert.

Aga Küpsis?

"Loomulikult on uus maja väljakutsuv," on Rebane inglaste töötulemusega rahul. "See esindab sama ideoloogiat, mida Sydney ooperimajagi, mis on ju teatud mõttes tolle linna sümbol. Muide, kui Taani arhitekt Austraaliasse projekteerima kutsuti, siis tema sealsed kolleegid tõusid samuti tagajalgadele ja hüüdsid tulemuse peale kooris "Kole, kole!" ...Ma siiski ei väidaks, et meil siin on tegu uue arhitektuurisümboliga, aga mis siis peab olema linnakujunduse aluseks? Kas iga maja olgu teise koopia!? Millest lähtuvalt siis ehitada - maja funktsioonist või ümbritsevatest hoonetest?" pillub meelelahutusettevõtja ridamisi retoorilisi küsimusi ega taha laskuda arutellu linnaehituslike põhimõtete üle. Oma maitse-eelistuseks on ta saanud julgustust kuraditosinalt arvamusliidrilt, arhitektide meelest on aga tegu demagoogiaga.

Hoonestusõigusega kaasnenud kohustust arhitektuurikonkursi võidutööga "Küpsis" lõpuni minna Rebane ei tunnista. "Arhitektuurikonkursil oli funktsionaalne programm, millele võiduprojekt oli kõige lähemal. Pealegi olid selle autorid kõige koostöövalmimad," avab Rebane omaaegseid Arhitektuuriagentuuri kasuks otsustamise asjaolusid.

Sakala saalihoone tuleb lammutada

Kultuuriministeeriumi esindaja Uus Sakalaga hoonestusõiguse lepingu sõlminud ASi Sakala Keskus nõukogus Peeter Sookruus täpsustab siiski, et keskuse moderniseerijal lasub kohustus rajada kogu edasine tegevus sellele, mida algselt lubati. "Hoone ümberehitamisel tuleb ikka lähtuda konkursiprojektist. Kui kuju muutub, tuleb taotleda lepingusätete muutmist, mida minu teada seni tehtud ei ole," teab Sookruus. Ta oletab, et "Küpsist" on edasi arendatud, aga kõrvale jäetud ei ole. "Põhisihiks seadsime, et aastaks 2006 rajataks Sakala Keskusesse kaasaegne kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus. Rekonstrueeritaks praegune saalihoone ja saal, tehtaks juurdeehitusi. Eks suund on kinnistu täisehitamisele," tõdeb Sookruus. Seda, et praegune saalihoone täisehitamisele jalgu jääb ja maha võtta tuleb, Sookruus ei usu. "Hoonestuslepigus ei ole juttu sellest, et olemasolev saalihoone lammutatakse," on tema kindel, et lepe vett peab. Just sellise kooskõlastuse andis aga SAPA kevadel, kui kus Uus Sakala asja edenemiseks projekti mahtudes järeleandmisi tegi. Lammutamist põhjendati asjaoluga, et praeguse konstruktsiooniga saali ei saa istekohtade arvu suurendamise eesmärgil ümber ehitada. Rebane siiski ütleb, et lammutamisest ei ole juttugi. "Lepingus seisab saaliosa täielik rekonstrueerimine, ehitusseaduses on see lai mõiste." Muinsuskaitse alla ei ole Sakala Keskust võetud, kuigi projekteeritav ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vööndis.

Mis järgmiseks?

Uus Sakala konkureeris ala hoonestusõiguse saamiseks kolme kinnisvaraettevõtjaga, kes kõik pakkusid teatriväljakule hotelle. Kultuuriprojektiga välja tulnud meelelahutajad lubasid hoonestuse eest miljonit aastas, mis oli võistupakkumise alghind, konkurentidest ühe pakkumine küündis samas viie miljonini aastas. Sookruusi sõnul ei mõõdetud Uus Sakalat võitjaks kuulutades siiski ainult raha. "Mõttekam olnuks siis kohe keskust müüa. Otsuses mängis kaasa see, et Uus Sakala vastas soovitud sihtidele. See aastamaks ei jää 55 aastaks miljonile, vaid hakkab peagi kasvama. 10-15 aasta pärast on see juba mitmekordne," räägib Sookruus. Rebane meenutab hoonestusõiguse võidule eelnenut: "Sakala Keskus küsitles meid pingsalt, kas kultuuri ja meelelahutuse projekt on elujõuline."

Väidetavalt käinud vennad Rebased pärast hoonestuskonkursi võitu seda projekti kahele konkurendile müüa pakkumas, kartes isegi, et nende plaan välja ei vea.

Mixed-use urban entertainment center – segakasutusega meelelahutuskeskus

Ehitushind üle 400 milj krooni, üldpind 35 000 ruutmeetrit

2000kohaline suur saal

35kohaline hotell

10 söögikohta + terrassiga restoran

7 saaliga kobarkino

2 saaliga väärtfilmikeskus videoteegi ja raamatukoguga

spordi- ja tervisekeskus

liigendatavad konverentsi-näitusepinnad

kaubanduspinnad

tantsustuudio

jazzklubi

kohvik

kahekorruseline maa-alune 500kohaline parkla

(saalide projekteerija Mesbur+Smith Architects, Torontost)

AS Uus Sakala.

50% BDG Holding, kuulub Peeter ja Priit Rebasele

50% Koha kapital, kuulub Ilmar Kompusele ja Tõnis Haavelile

Projekti rahastavate fondide lisandudes praeguste omanike osalus Uus Sakalas vastavalt väheneb.

Peeter Rebase täpsustused käesolevale artiklile:

SAPA piirkonnaarhitekt Helgi Viljasaar andis inglaste projektile oma hinnangu, mis ei ole ametlik SAPA seisukoht. SAPA projektide komisjon on oma 12.05 otsusega juba hoone mahud kinnitanud ning seega ma ei näe siin teemat, millest skandaali teha.

Kõik arhitektuurikonkursi finaali jõudnud kolm tööd rikkusid detailplaneeringut, Eesti Arhitektide Liidu rahvusvaheline žürii ei pannud siis seda tähelegi. Peale märtsikuiseid kommentaare SAPA-lt muutsime oma projekti ning viisime kooskõlla detailplaneeringuga.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vööndis asub projekteeritava ala nurk.

Ehitusseaduses tähendab täielik rekonstrueerimine kandekonstruktsioonide väljavahetamist, mis on möödapääsmatu uue korraliku saali ehitamiseks.

Kiputakse kiirelt unustama, et ehitame erakapitaliga Tallinnale mitme aastakümne jooksul esimest uut kontserdisaali ja kultuurikeskust.

Mis puutub väitesse, et hoonestuõiguse võidu järel käisid vennad Rebased projekti konkurentidele müüa pakkumas, siis see kuulujutt on vale.