“Eesti tulevik on merel”
Tallinna vana sadam oli sel pühapäeval juba hommikul pidurüüs. Kõik laevad, isegi remondis olevad, olid üleni lipuehtes. Nende seas ka sadamas viibivad välislaevad, Saksa aurikud Günther Russ ja Quersee ning Taani aurik Magnus. Meie jäälõhkuja Suur Tõll oli kaunistatud kaskedega, laeva ahter oli kaetud presendi ja eredate küljekangastega. See kirev ja uhke vaatepilt meelitas linlasi varakult sadamasse. Ja mitte ainult jalutama, sest Eesti esimese merenduspäeva korraldajatel oli varuks ka üks tõeline magnet. Esimest korda tutvustati rahvale meie mereväe uhkust, vähem kui nädal aega tagasi Inglismaalt Tallinna jõudnud uut allveelaeva Kalev.
Allveelaev – merenduspäeva magnet
Allveelaev Kalev sildus Kaupmehe silla äärde merenduspäeva hommikul. “Lühikese ajaga tekkis allveelaevale minejatest pikk saba, mis lookles mitmes keerus sadamasillal,” kirjeldas ajaleht Uus Eesti. “Otsekohe algas tormijooks allveelaevale. Uudishimulised rivistati ning kümnekaupa hakati inimesi laskma laevasisemusse,” lisas Vaba Maa. Huvilisi jagus terveks pühapäevaks – saba Kalevi juures püsis hiliste õhtutundideni.
Tallinlased said lähemalt tutvuda ka teiste laevadega. Külastajatele olid avatud jäälõhkuja Suur Tõll, reisiaurik Estonia ja heeringapüügi emalaev Kalarand. Sabad tekkisid nendegi juurde, kuna sadamasillale kogunes mitmetuhandeline rahvahulk.
Merenduspäeva pidulik osa algas pärastlõunal kella kolme paiku. Linnast Kaitseliidu peastaabi juurest hakkas mööda Kaarli puiesteed orkestri saatel sadama poole liikuma mereväelaste, merekaitseliitlaste ja mereskautide ühine rongkäik. Seda jälgis kogu ulatuses tihe rahvamüür, mis palistas tänavaid kahelt poolt. Osa rahvast liitus rongkäiguga.
Sadamas rivistati rongkäigus osalenud üksused tollimaja ette üles. Veeteede valitsuse direktor ja merenduspäeva peakorraldaja Eduard Avik pidas tervituskõne, milles rõhutas Tallinna sadama tähtsust Eesti riigi arengus. Kõne lõpus ütles Avik, et “esmakordselt on tulnud vanasse sadamasse allveelaev Kalev, mis peab sümboliseerima muistse kangelase Kalevi kojutulekut, et muuta meie elu julgemaks ja kindlamaks”. Seejärel liikus rongkäik allveelaeva juurde, kus hüüti selle meeskonnale kolmekordne elagu. Kalevi meeskond oli tekile rivistatud ning laeva komandör vanemleitnant Alfred Pontak vastas tervitajatele lühikese tänukõnega.
Vahepeal oli Tallinna reidile sõitnud rohkem kui 30 jahti, näitamaks rahvale oma oskusi. Kel oli soovi neid lähemalt imetleda, said väikese tasu eest jäälõhkujal Merikaru, reisilaeval Hansi jt Tallinna lahele sõita. Kes laevadele ei mahtunud või sinna ei tahtnud, need võisid näiteks väikepaatidega sõita dokkidesse vaatama, kuidas laevu remonditakse, või külastada meremuuseumi.
Merenduspäeva aktus peeti “Eesti Merimajas”, kus peeti kõnesid, kõlas koorilaul ja mürtsus garnisoniorkester. Valitutele oli Suure Tõllu pardal õhtul pidu. Veel hilja ööni jalutas inimesi sadamakaidel.
Pidustused üle kogu Eesti
Merenduspäeva tähistati lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus, Narvas, Kuressaares ja Haapsalus, neist ulatuslikumalt Narvas. Narvas ja Narva-Jõesuus meelitas ilus ilm merenduspäevale kokku palju rahvast. Juba hommikul kogunes Narva sadamasse rohkem kui kolm tuhat inimest. Hommikuks olid sadamasse jõudnud ka kõik selle kandi aurikud, jahtklubi purjejahid, mootor- ja kalapaadid – kokku ligi 50 veesõidukit. Toimus omamoodi laevade paraad – Narvast sõideti pikas karavanis Narva-Jõesuusse, kuhu läks kaasa üle kahe tuhande inimese. Kaasa sõitis ka Kaitseliidu orkester, mootorpaatidel aga tõmmati lõõtsa. Rahvale demonstreeriti küll hukkuva laeva päästmist, küll noodaga kalapüüki.
Merenduspäeva puhul saabus Narva-Jõesuu reidile Poola miinilaev, mida narvakad hulganisti uudistamas käisid. Poola mereväelased omakorda võtsid osa merenduspäeva pidustustest ja tutvusid Narva linnaga.
“Eesti laevad, vedades võõrast kaupa välisriikide vahel, teenivad Eestile valuutat: nad on kui Eesti riigi kolooniad, mis annavad Eestile tulu,” ütles Narva-Jõesuu Rahvaaias peetud aktuse peokõnes merekooli juhataja kapten M. Nõmmik. Merenduspäev lõppes hilisööni kestva peoga Rahvaaias.
Kuigi meri on Tartust kaugel, tähistati siingi merenduspäeva suurejooneliselt – laevaliiklus Emajõel oli ju toona väga tihe ja Tartu seega igati õigustatult sadamalinn. Sel pühapäeval oli jõe ääres uudistamas sadu ja sadu tartlasi. Korraldava toimkonna nimel pidas kõne vanemleitnant Vares. “Rahvad, kes on tegutsenud mereasjandusega, need on jõudnud edasi,” ütles ta. Piduliku päeva puhul mängis Sisevete Malevkonna orkester, Emajõel toimusid demonstratsioonsõidud ning Sisevete noorkotkad võistlesid 500 m distantsil süstadega.
Pärnus toimus merenduspäeval rongkäik läbi linna ning paatide ja jahtide sõit Pärnu jõel ja lahel. Nii Pärnus kui ka Haapsalus oli ka pidulik aktus, Haapsalus asetati õhtupoolikul merre pärg hukkunud meremeeste mälestuseks. Kuressaares viidi rahvas rongiga Roomassaarde, kus soovijad said minna merele aurikul Eestimaa. Merenduspäev päädis õhtul peoga kuursaalis.
Nüüd, 69 aastat hiljem, toimub Saaremaa sadama reidil Eesti esimene mereparaad, mis nagu omaaegne merenduspäevgi on mõeldud kogu rahvale. Sest nagu juba toona öeldi – Eesti on mereriik, Eesti tulevik on merel.
