Mõlemad tormavad vähemalt korra kuus apteeki, et osta test. Kas ilmuvad kauaoodatud/kardetud trii­bud testi­ribale või mitte?

Mida arvavad saatusekaaslased, kelle tööarvutil on lehekülg www.pere­kool.ee alati avatud: kas pakitsevad rinnad ja tänahommikune iiveldus on ikka märk algavast rasedusest või on põhjus stressis? Kes on va­hepeal triibuliseks saanud? Kas abikaasa “tilkuv noku” viitab väga tõsisele tervisehädale? Kas lapse sugu saab tunde järgi määrata? Kust saada rasedate riideid? Palju mak­sab hea käru?

Vähesed abikaasad-partnerid suudavad sellele küsimuste, kahtluste ja ootuste tulvale väärikalt vastata. Saatusekaaslased aga alati!

Kõik kirjutajad on anonüümsed. Ku­ni hetkeni, mil vahetatakse telefoni­numbreid, pannakse perepildid inter­net­ti, minnakse Tuuli Roosma pihitooli või mehe ja lastega perekooli pik­nikule.

Lõputud lood

*Pean suure kurbusega teatama, et minu kauaoodatud (kolm aastat) ja väga-väga soovitud rasedus on selleks korraks läbi. Kaks nädalat tagasi ultrahelis (UH) käies olid tibu südamelöögid ilusti näha, aga tibu ise pisike. Arst andis küll lootust, et ta kasvab, aga saatus tahtis teisiti.

Täna käisin uuesti UHs ja tibu sü­da­melööke enam ei olnud. Karm diagnoos: raseduse peetumine varajases staadiumis. Kuna mul määris juba kaks näda­lat, lasi arst täna teha puhastuse, et hoi­da ära põletiku tek­ki­mist. Hingevalu on nii suur…

*Suur suur lohutav kalli sulle. Ükski sõna ei võta sinu hingevalu, kuid tea, et kui vajad karja naiste õlga, mille najal nut­ta, siis oleme alati siin olemas ja lo­hu­tamas. Ära häbene siia (loe: perekooltoim.) tulla.

*Tegin hommikul testi ja kaks ägedat triipu tuli! Uuh! Kuus kuud olin ikka har­jutanud ka. Viimasel korral olin prak­tiliselt turiseisus, et kõik vajalik ikka sisse jääks!

*Sain lootevee uuringu vastuse: gee­ni­haigusi ei ole ja ma saan tüdruku! Ma töinasin mehe kaenlas terve Ülemiste jär­ve täie pisaraid. Täiesti uskumatu, et ma oma kahe teismelise poja kõrvale saan sellise ime!

*Ma olen teid siin närvi ajanud oma jutuga, et kuidas mehele öelda, et tahan last. Võtsin lõpuks südame rindu, ütlesin talle, et ma ei taha enam tablette süüa. Minu üllatuseks ei ütelnud ta mitte ühtegi sõna!

Saatsin talle siis meili lapse pildiga ja kirjutasin, et tahaks ka nii ilusat last. Mitte sõnakestki! Äkki peaks isadepäeval mingi vihje andma, et kuule, kas....

*Kas teie olete täna juba perekooli leheküljel käinud? Keegi on ennast osa­valt meie andmetesse häkkinud ja kasu­tab meie nimesid. Teavitab, et me kõik ole­me rasedad. Jube! Kui turvaline on siin käia?

Katimurutarlik avameelsus

Ilmselt on lehekülg piisavalt turvaline, et oma hing laiali laotada. Anonüümsus ei näi olevat kirjutajaile kõige tähtsam. Pätu, Frente, Kilumari jt saaksid mee­lel­di kokku ja arutaks omi asju ka silmast silma. Hä­beneda pole ju midagi. Pealegi on kõik juba teada.

Läbipõetud haigused, kaasa sperma kvaliteet, ovulatsiooni- ja krõpsupäevad.

Triibutajad on sisse seadnud mitte­oodatavate päevade kalenderi, kuhu kõik märgivad üles menstruatsiooni alguspäeva, mis võiks ära jääda.

Käib kõva kaasaelamine ja soovituste jagamine. Nagu usaldustelefonile, nii ka triibupüüdjatele kehtib reegel: ükski mure pole nii jabur, et seda mitte jagada.

Üks noorik kirjeldab, kuidas laeva­reis Stockholmi nurjus seenhaiguse pärast.

“Niipea, kui laeva astusin, tundsin, et voolus muutus kuidagi väga rohkeks, selline paks ja hapukooretaoline. Õhtul oli seis selline, et tahtsin kihelusest ja põletustundest mööda seina üles ronida,” kurdab ta. Käepärast polnud midagi muud kui jogurt, millega ennast tupsutada. “Kuidas on võimalik, et minutipealt muutub olukord väljakannatamatuks?” (Triibutajad on veendunud, et põhjus oli reisistressis.)

Vastuseks saab õnnetu “seeneline” hulga lohu­ta­vaid sõnu ja hüva nõu: mitte süüa valget saia ega piimatooteid, mitte kasutada tampoone.

*Olen ka hädas seenega. Pesen alumist otsa ainult spetsiaalse intiimgeeliga, tarbin biojogurteid, kannan ainult puu­vil­laseid aluspükse, olen sada protsenti mo­no­gaamses suhtes, joon päevas tassi­ke­se kortslehe teed, söön regulaarselt küüs­­lauku. Loobusin oma meelis­spor­di­alast ujumisest. Selline tunne on, et ha­k­kaks soov­ahetusoperatsiooni jaoks raha koguma, tuleb tervisli­kum ja odavam.

Triibutajate põhimure on ikkagi see, millal on õige päev viljastumiseks. Välja on otsitud isegi kuufaaside tabelid sünnihetkel, mis pidi viiteid andma eriti soodsatele päevadele.

*Kui ovulatsioonipäev on välja arvutatud, siis kas peaks krõpsutama ka eelnevatel ja järgnevatel päeva­del? Kas järjest? (Triibutajate soovitus: optimaal­ne on üle päeva.)

*Mõned nädalad tagasi hakkas Musi (loe: mees) kurtma, et tal noku otsast tilgub midagi valkjat. Muid kae­busi pole. Äike, äkki sa oskad öelda millega võiks te­gu olla? Olen 1001 protsenti kindel, et ta litutamas pole käinud. (Seisukoht: tuleks minna arsti juurde.)

Arsti ei usalda, sõbranna teab paremini

Paljud naised käivad perekooli vestlusringides, sest nad ei saa arstilt ammendavat vastust või on diagnoos nii ootamatu, et õiged küsimusd tulevad kee­le­le alles ivakese aja pärast. Siis pole aga enam arsti ning järg­mine võimalus tohtri juurde pääseda nädalate pärast.

Mõned günekoloogid ehk viitsivad neid vestlusrin­ge jälgida ja professio­naalseid nõuandeid jagada. Pal­juski jääb see aga jutuks ´a la “mul soovitati nii teha, sõbrannal aga vastupidi”.

Mõned küsimused rabavad isegi meditsiinilise erihariduseta lugejaid.

Kui võtta peale vahekorda sisse 10 (sic!) tabletti Dia­ne 35-te (teatud güne­ko­loogiliste haiguste ravim), kas see an­nab sama efekti mis Postinori (hädaabi pill) võtmine, s.t ei jää rasedaks. (Vastus oli üsna ühene: hull!)

Lugesin, et triibupüüdmist peaks soo­dustama soja proteiin. Ostsin need nn sportlaste tabletid ära ja loen karbi pealt, et päevane annus 5–10 tabletti 2–3 korda päevas. See teeb siis 10–30 tabletti päevas. Pätu soovitus oli võtta kolmandik sportlase annusest ehk siis 3–10 tabletti päevas. Kui palju ma neid siis võtma pean?

Tohutu jõuga kerivad perekoolis müüdid arstidest ja haiglatest. Kellelgi tuleb meelde, et Pärnu haiglas lasti üks arst-ämmaemand mingi jama pärast lahti. Li­sandub teine ja kolmaski teadja. Kokku on niipalju se­gast ja kahtlast, et kui mina oleksin Pärnu naine, siis suvepealinnas sünnitada ei julgeks.

Nagu tolmab, saavad vastu pead ka Tallinna Kesk­haigla (ehk Ida-Tallinna Keskhaigla) arstid. Konk­reetsed nimed, kuupäevad, mis protseduuri tehti ja mida arst ütles või rääkimata jättis, ja lood, mis üks­kõikseks ei jäta.

* Meie laps oleks varsti 3-kuuseks saanud. Kõige ras­kem on, kui teretuttavad, kes asjast ei tea, tulevad õnnitlema, et no kes teil nüüd sündis, tütar või poeg. See on nii õudne vaadata, kuidas inimesed ehmatavad ja pisarad silmi tulevad.

*Mul oli kümme päeva sünnitustäht­aeg üle, kui haig­lasse pandi, et stimu­leerida. Reede õhtul sain geeli, edasi ootasin, et millal looteveed lahti tehakse. Valvearst lükkas otsustamise esmaspäeva peale. Käskis palju ringi liikuda. Käisin siis linnas jalutamas ja läksin laupäeva õhtul haiglas rahuliku südamega magama. Pühapäeva hommikul enam lapse südamelööke ei olnud.

Arstid ei oska midagi arvata, miks laps suri. Pakuti äkksurmasündroomi. Arvan, et tegelikult oli platsenta juba vana. Arstid oleks pidanud reede õhtul sünnituse esile kutsuma.

*Mul oli ka halb kogemus keskhaig­las, mispeale läk­sin Pelgusse. Ka seal sattusin äärmiselt empaatiavõimetu arsti peale. Kui helistasin, et analüüside vastuseid tea­­da saada, kuulsin, kuidas mu kroonilist haigust räi­gelt kommenteeriti. Vahetasin seepeale arsti.

* Mu kahekuune rasedus katkes. Kõik oli ilus ja ke­na, kuni ühel päeval jäin haigeks. Palavik ja nohu. Kü­las­tasin perearsti, kes käskis kodus istuda ja sooja teed juua. Haiguse põhjuse välja­uurimiseks ei teinud ta mitte kõige vähematki, kuigi mu eelmine rasedus katkes just pärast kerget grippi. Nädala pärast läks tervis paremaks ning perearst lõpetas sinise lehe. Sama päeva õhtul aga hakkas tulema pruunikat voolust. Mulle tundub, et see on osaliselt perearsti käkk.

Muidugi on anonüümsed kaeble­mised väga kergelt manipuleeritavad. Piisab vaid PR-töötajatel vajalikes vest­lusringides oma haigla ja arstide kohta õigeid vihjeid anda, kui üldine arvamus nende kasuks kalduks.

Hiljuti nägin müügil ajakirja Washingtoni arstide TOP 500. Kui keegi süstematiseeriks perekooli jututubade infot ja uuriks arvamusi lisaks, saaks Tallinna ja Tartu günekoloogide ja ämmaemandate kohta teha samasugu­se nimekirja. See oleks tõhus lugemine, sest titeootel naise suurim probleem on leida usaldusväärne arst.

Triibupüüdjad ja abort

Mõnevõrra üllatav on leida triibupüüdjate vestlusrin­gist teemat abort. Võiks arvata, et siin kirjutavad vaid need, kes soovivad last.

Aga kui sa oled 19aastane tudengi­neiu, kes avastab oma raseduse, kelle poiss-sõber saadab ta kuradile ja kelle õde süüdistab käpardlikkuses, siis kellele sa oma südamevalust räägiksid?

“Ja nüüd siis rasedus,” kirjutab see 19aastane tüd­ruk triibupüüdjatele. “Mu sõber aga ei armasta mind. Tean, et temast saaks vaid pühapäevaisa. Ma jään ük­si. Ma pole materiaalselt kindlustatud, elan õega koos, õpin, vanemad peavad ülal. Tahaks ärgata hom­me üles ja leida, et see kõik, mis minuga toimub, on vaid halb unenägu.”

Järgneb väga kaine arutelu. Räägi­vad need, kes on teinud aborti ja ei kahetse. Abordivastased saadavad inter­netiaadresse, kus näha pildid väljakraabitud loodetest.

Siis sekkub Kurb Ema, kes tunnistab, et seisis sama valiku ees 17 aastat tagasi.

“Mina olen selline ema, kes kahetseb, et ei teinud noorena aborti. Laps oli mehega, kes osutus jõhkardiks. Pidin läbi tegema asju, mida vihavaenlaselegi ei sooviks. Mees peksis mind ajal, kui last kandsin, ja hiljemgi. Loo­mulikult läksime lahku, aga laps sai oma esimestel eluaastatel tunda minu depressiooni ja ahastust, nägi mu pisa­raid ja elas üle asju, mis oleks võinud olemata olla.

Nüüd olen uuesti abielus ja sünnitanud veel kaks last. Need lapsed on kasvanud armastuse ja soojuse keskel. Südamevalu jääb minuga aga elu lõ­puni, et selle lapse ilmale tõin. Nüüd ta süüdistab mind, et ei suutnud talle pak­kuda seda, mida said mu teised lap­sed.”

Kui palju on äraelamiseks piisav?

Ameeriklased arvavad, et vastsündinu­le riiete, voodi, vankri, mänguasjade jne ostmine maksab keskmiselt 4000 dollarit. Rahakad jänkid lisavad veel tu­hat­kond dollarit tite toa dekoreerimi­seks.

Ka Eesti noorte emade seas kerkib aeg-ajalt küsimus, kui palju laps ikkagi maksma läheb. Siin on tülid kerged tekkima. Ema, kes ostab kalli lapse­vank­­­ri, saab mõnitada. Kel raha kuu lõpus üle jääb, on teis­te pilgata. Popp on hakkama saada piskuga. Jagatakse nõuandeid, kust lapsele midagi head ja odavat saab, ning pakutakse suisa tasuta kasutatud beebiriideid või kõhu­kotte.

* Olen lapsega kodune ja mu sissetulek on 750 kroo­ni. Mees teenib 13 000, aga tema isiklikeks kulutusteks läheb um­bes 4000 (sigaretid ja joogid). Ma­jan­damiseks jääv summa on kuu lõpuks til­gatumaks otsas. Ma ei larista, riideid endale ei osta, lapsele peamiselt kaltsu­kast jne. Kas olen mina kehv majandaja või on summa väiksevõitu?

*Meie pere (viis inimest) sissetulek on kuus umbes 20 000 krooni. Panga­lae­nud, järelmaksud ja muud maksud on kok­ku 7000. Käin praegu ka tasulises koo­lis ja maksan iga kuu umbes 1000 kroo­ni. Kannan ainult uusi riideid. Os­tan lastele palju ravimeid, kuna nad on astmaatikud. Iga kuu küll järele ei jää, aga üsna tihti 1000 krooni saab ik­ka kõrvale panna. Arvan, et peaksid ik­ka­gi paberile kirja panema kulud ja siis neid kärpima. Ja saada mees viinaravile.

*Meil on kaks last ja pere sissetulek 5000 krooni. Kuidagi ikka saab! Minu arvates priiskate ikka kõvasti. Kui meie sissetulek oleks poole suurem, mida kõike endale lubada võiks...

Meeste ümberlõikamine

Üks piiga kurtis kunagi, et ta pole kor­dagi näinud üm­berlõikamata peenist. Teema on üsna tobe. Nilbitseti natuke, soovitati pornofilme vaadata ja võis arvata, et teema kaob, aga huvi püsis.

Raske uskuda, et üks isane jälgib naiste vestlusringe raseduse ja lapse­kas­­vatamise teemadel, ometi saabus küsimus mehelt:

“Naised, mis teil viga on, vaatate liiga palju “Seksi ja linna”? Abikaasa nõuab minu ümberlõikamist!”

Kohe olid targad kohal, kes jagasid muljeid.

“Paar kuud pole sul seksiisu. Lisaks on su see­sa­mu­ne umbes kuu aega marli sisse mässitud. Peale selle pead tilli veel kummelitees leotama. Keelatud on por­no­filmid ja üleannetud mõtted. Need viimased teevad nii valu, et pisarad sil­mis. Võib juhtuda, et ärkad öösel valu peale üles, kuna on kõvaks läinud. Um­bes aasta pärast aga mõtled, et oled ik­ka vinge mees, et ülearust nahka endaga kaasas ei tiri.”

Naiste kätš

Vestlusringide jälgijad said ühel kol­ma­päeval signaali: “Mamma mias” on pe­re­­kooli püsikirjutaja Pipiplika. Torma­ti te­leka ette ja asuti mõnuga kommen­teerima: parem, kui mutt ei naerataks! Is­sand, missuguse käkerdise on endale selga pannud! On ikka paks mõrd!

Mõne aja pärast liitus vestlusringiga ka Pipiplika ja hakkas vastu nõmetsema.

Kohati on triibupüüdjad äärmiselt kiuslikud ja ebatolerantsed.

* Siinsest koolkonnast kuuleb alatih­ti meeletut kisa, sõimu ja lauslollust. Peab tõdema, et meie riigis kasvatavad lap­si inimesed, kes üksikemasid litsideks nimetavad, heategevusliku korjanduse algatajat vargaks tembeldavad, lapsele kal­li kombeka ostmise eest ema maapõhja neavad.

Nimetage mind pepsiks, ennasttäis idikaks vms, aga teie lapsed on need, kes pärast minu tibule koolis sisse sõidavad, et tal ei ole standardne perekond, et ta ei ole piisavalt odavalt/kallilt riides, et ta ema on lits, et ta ei sõida bussiga, et ta annab oma väiksed riided tingimusteta ükskõik kellele jne jne.

* Loomulikult on siin “ärapanemisi”, aga samas olen perekoolist vahel ikka tõe­lises vaimustuses. Olen siit abi saanud nii titeteemadel kui ka toalillede, foto­aparaadi, tööseadusandluse jt teemadel.

Olen vahetevahel nutnud arvuti ees, lugedes mõnd traagilist lugu. Püüdnud paari mõttega aidata, kui tundub, et os­kan. Ja näinud, kui fantastilised võivad inimesed olla, kui keegi on tõesti hädas.

Abiks algajale perekooli lugejale:

Kõhutibu - loode

Triibupüüdja - rasestuda soovija

Triibuline - rase

Eskimo - külmutatud embrüo

UH - ultraheli

OV - ovulutsioon

PSOC - polütsüstiliste munasarjade sündroom

Fert - Nõmme Erahaigla Fertilitas

Pelgu - Pelgulinna Sünnitushaigla

RP - rinnapiim

RPA - rinnapiima asendaja

PMS - premenstruaalne sündroom

Külalised, punased pioneerid - menstruatsioon

Krõpsutamine - suguühe