Saage tuttavaks: triibupüüdjad!
Naised jagunevad laias laastus kaheks: ühed, kes tegelevad pideva rasedustõrjega, ja teised, kes üritavad paaniliselt last saada. Mõlemale tundub elu ebaõiglaselt karm. Tõrjujate jaoks ei ole ükski päev “krõpsutamiseks” täiesti ohutu, teistele on igas kuus ainult loetud tunnid, mil tõenäosus rasestuda on suurem kui muul ajal.
Mõlemad tormavad vähemalt korra kuus apteeki, et osta test. Kas ilmuvad kauaoodatud/kardetud triibud testiribale või mitte?
Mida arvavad saatusekaaslased, kelle tööarvutil on lehekülg www.perekool.ee alati avatud: kas pakitsevad rinnad ja tänahommikune iiveldus on ikka märk algavast rasedusest või on põhjus stressis? Kes on vahepeal triibuliseks saanud? Kas abikaasa “tilkuv noku” viitab väga tõsisele tervisehädale? Kas lapse sugu saab tunde järgi määrata? Kust saada rasedate riideid? Palju maksab hea käru?
Vähesed abikaasad-partnerid suudavad sellele küsimuste, kahtluste ja ootuste tulvale väärikalt vastata. Saatusekaaslased aga alati!
Kõik kirjutajad on anonüümsed. Kuni hetkeni, mil vahetatakse telefoninumbreid, pannakse perepildid internetti, minnakse Tuuli Roosma pihitooli või mehe ja lastega perekooli piknikule.
Lõputud lood
*Pean suure kurbusega teatama, et minu kauaoodatud (kolm aastat) ja väga-väga soovitud rasedus on selleks korraks läbi. Kaks nädalat tagasi ultrahelis (UH) käies olid tibu südamelöögid ilusti näha, aga tibu ise pisike. Arst andis küll lootust, et ta kasvab, aga saatus tahtis teisiti.
Täna käisin uuesti UHs ja tibu südamelööke enam ei olnud. Karm diagnoos: raseduse peetumine varajases staadiumis. Kuna mul määris juba kaks nädalat, lasi arst täna teha puhastuse, et hoida ära põletiku tekkimist. Hingevalu on nii suur…
*Suur suur lohutav kalli sulle. Ükski sõna ei võta sinu hingevalu, kuid tea, et kui vajad karja naiste õlga, mille najal nutta, siis oleme alati siin olemas ja lohutamas. Ära häbene siia (loe: perekool – toim.) tulla.
*Tegin hommikul testi ja kaks ägedat triipu tuli! Uuh! Kuus kuud olin ikka harjutanud ka. Viimasel korral olin praktiliselt turiseisus, et kõik vajalik ikka sisse jääks!
*Sain lootevee uuringu vastuse: geenihaigusi ei ole ja ma saan tüdruku! Ma töinasin mehe kaenlas terve Ülemiste järve täie pisaraid. Täiesti uskumatu, et ma oma kahe teismelise poja kõrvale saan sellise ime!
*Ma olen teid siin närvi ajanud oma jutuga, et kuidas mehele öelda, et tahan last. Võtsin lõpuks südame rindu, ütlesin talle, et ma ei taha enam tablette süüa. Minu üllatuseks ei ütelnud ta mitte ühtegi sõna!
Saatsin talle siis meili lapse pildiga ja kirjutasin, et tahaks ka nii ilusat last. Mitte sõnakestki! Äkki peaks isadepäeval mingi vihje andma, et kuule, kas....
*Kas teie olete täna juba perekooli leheküljel käinud? Keegi on ennast osavalt meie andmetesse häkkinud ja kasutab meie nimesid. Teavitab, et me kõik oleme rasedad. Jube! Kui turvaline on siin käia?
Katimurutarlik avameelsus
Ilmselt on lehekülg piisavalt turvaline, et oma hing laiali laotada. Anonüümsus ei näi olevat kirjutajaile kõige tähtsam. Pätu, Frente, Kilumari jt saaksid meeleldi kokku ja arutaks omi asju ka silmast silma. Häbeneda pole ju midagi. Pealegi on kõik juba teada.
Läbipõetud haigused, kaasa sperma kvaliteet, ovulatsiooni- ja krõpsupäevad.
Triibutajad on sisse seadnud mitteoodatavate päevade kalenderi, kuhu kõik märgivad üles menstruatsiooni alguspäeva, mis võiks ära jääda.
Käib kõva kaasaelamine ja soovituste jagamine. Nagu usaldustelefonile, nii ka triibupüüdjatele kehtib reegel: ükski mure pole nii jabur, et seda mitte jagada.
Üks noorik kirjeldab, kuidas laevareis Stockholmi nurjus seenhaiguse pärast.
“Niipea, kui laeva astusin, tundsin, et voolus muutus kuidagi väga rohkeks, selline paks ja hapukooretaoline. Õhtul oli seis selline, et tahtsin kihelusest ja põletustundest mööda seina üles ronida,” kurdab ta. Käepärast polnud midagi muud kui jogurt, millega ennast tupsutada. “Kuidas on võimalik, et minutipealt muutub olukord väljakannatamatuks?” (Triibutajad on veendunud, et põhjus oli reisistressis.)
Vastuseks saab õnnetu “seeneline” hulga lohutavaid sõnu ja hüva nõu: mitte süüa valget saia ega piimatooteid, mitte kasutada tampoone.
*Olen ka hädas seenega. Pesen alumist otsa ainult spetsiaalse intiimgeeliga, tarbin biojogurteid, kannan ainult puuvillaseid aluspükse, olen sada protsenti monogaamses suhtes, joon päevas tassikese kortslehe teed, söön regulaarselt küüslauku. Loobusin oma meelisspordialast ujumisest. Selline tunne on, et hakkaks soovahetusoperatsiooni jaoks raha koguma, tuleb tervislikum ja odavam.
Triibutajate põhimure on ikkagi see, millal on õige päev viljastumiseks. Välja on otsitud isegi kuufaaside tabelid sünnihetkel, mis pidi viiteid andma eriti soodsatele päevadele.
*Kui ovulatsioonipäev on välja arvutatud, siis kas peaks krõpsutama ka eelnevatel ja järgnevatel päevadel? Kas järjest? (Triibutajate soovitus: optimaalne on üle päeva.)
*Mõned nädalad tagasi hakkas Musi (loe: mees) kurtma, et tal noku otsast tilgub midagi valkjat. Muid kaebusi pole. Äike, äkki sa oskad öelda millega võiks tegu olla? Olen 1001 protsenti kindel, et ta litutamas pole käinud. (Seisukoht: tuleks minna arsti juurde.)
Arsti ei usalda, sõbranna teab paremini
Paljud naised käivad perekooli vestlusringides, sest nad ei saa arstilt ammendavat vastust või on diagnoos nii ootamatu, et õiged küsimusd tulevad keelele alles ivakese aja pärast. Siis pole aga enam arsti ning järgmine võimalus tohtri juurde pääseda nädalate pärast.
Mõned günekoloogid ehk viitsivad neid vestlusringe jälgida ja professionaalseid nõuandeid jagada. Paljuski jääb see aga jutuks ´a la “mul soovitati nii teha, sõbrannal aga vastupidi”.
Mõned küsimused rabavad isegi meditsiinilise erihariduseta lugejaid.
Kui võtta peale vahekorda sisse 10 (sic!) tabletti Diane 35-te (teatud günekoloogiliste haiguste ravim), kas see annab sama efekti mis Postinori (hädaabi pill) võtmine, s.t ei jää rasedaks. (Vastus oli üsna ühene: hull!)
Lugesin, et triibupüüdmist peaks soodustama soja proteiin. Ostsin need nn sportlaste tabletid ära ja loen karbi pealt, et päevane annus 5–10 tabletti 2–3 korda päevas. See teeb siis 10–30 tabletti päevas. Pätu soovitus oli võtta kolmandik sportlase annusest ehk siis 3–10 tabletti päevas. Kui palju ma neid siis võtma pean?
Tohutu jõuga kerivad perekoolis müüdid arstidest ja haiglatest. Kellelgi tuleb meelde, et Pärnu haiglas lasti üks arst-ämmaemand mingi jama pärast lahti. Lisandub teine ja kolmaski teadja. Kokku on niipalju segast ja kahtlast, et kui mina oleksin Pärnu naine, siis suvepealinnas sünnitada ei julgeks.
Nagu tolmab, saavad vastu pead ka Tallinna Keskhaigla (ehk Ida-Tallinna Keskhaigla) arstid. Konkreetsed nimed, kuupäevad, mis protseduuri tehti ja mida arst ütles või rääkimata jättis, ja lood, mis ükskõikseks ei jäta.
* Meie laps oleks varsti 3-kuuseks saanud. Kõige raskem on, kui teretuttavad, kes asjast ei tea, tulevad õnnitlema, et no kes teil nüüd sündis, tütar või poeg. See on nii õudne vaadata, kuidas inimesed ehmatavad ja pisarad silmi tulevad.
*Mul oli kümme päeva sünnitustähtaeg üle, kui haiglasse pandi, et stimuleerida. Reede õhtul sain geeli, edasi ootasin, et millal looteveed lahti tehakse. Valvearst lükkas otsustamise esmaspäeva peale. Käskis palju ringi liikuda. Käisin siis linnas jalutamas ja läksin laupäeva õhtul haiglas rahuliku südamega magama. Pühapäeva hommikul enam lapse südamelööke ei olnud.
Arstid ei oska midagi arvata, miks laps suri. Pakuti äkksurmasündroomi. Arvan, et tegelikult oli platsenta juba vana. Arstid oleks pidanud reede õhtul sünnituse esile kutsuma.
*Mul oli ka halb kogemus keskhaiglas, mispeale läksin Pelgusse. Ka seal sattusin äärmiselt empaatiavõimetu arsti peale. Kui helistasin, et analüüside vastuseid teada saada, kuulsin, kuidas mu kroonilist haigust räigelt kommenteeriti. Vahetasin seepeale arsti.
* Mu kahekuune rasedus katkes. Kõik oli ilus ja kena, kuni ühel päeval jäin haigeks. Palavik ja nohu. Külastasin perearsti, kes käskis kodus istuda ja sooja teed juua. Haiguse põhjuse väljauurimiseks ei teinud ta mitte kõige vähematki, kuigi mu eelmine rasedus katkes just pärast kerget grippi. Nädala pärast läks tervis paremaks ning perearst lõpetas sinise lehe. Sama päeva õhtul aga hakkas tulema pruunikat voolust. Mulle tundub, et see on osaliselt perearsti käkk.
Muidugi on anonüümsed kaeblemised väga kergelt manipuleeritavad. Piisab vaid PR-töötajatel vajalikes vestlusringides oma haigla ja arstide kohta õigeid vihjeid anda, kui üldine arvamus nende kasuks kalduks.
Hiljuti nägin müügil ajakirja Washingtoni arstide TOP 500. Kui keegi süstematiseeriks perekooli jututubade infot ja uuriks arvamusi lisaks, saaks Tallinna ja Tartu günekoloogide ja ämmaemandate kohta teha samasuguse nimekirja. See oleks tõhus lugemine, sest titeootel naise suurim probleem on leida usaldusväärne arst.
Triibupüüdjad ja abort
Mõnevõrra üllatav on leida triibupüüdjate vestlusringist teemat abort. Võiks arvata, et siin kirjutavad vaid need, kes soovivad last.
Aga kui sa oled 19aastane tudengineiu, kes avastab oma raseduse, kelle poiss-sõber saadab ta kuradile ja kelle õde süüdistab käpardlikkuses, siis kellele sa oma südamevalust räägiksid?
“Ja nüüd siis rasedus,” kirjutab see 19aastane tüdruk triibupüüdjatele. “Mu sõber aga ei armasta mind. Tean, et temast saaks vaid pühapäevaisa. Ma jään üksi. Ma pole materiaalselt kindlustatud, elan õega koos, õpin, vanemad peavad ülal. Tahaks ärgata homme üles ja leida, et see kõik, mis minuga toimub, on vaid halb unenägu.”
Järgneb väga kaine arutelu. Räägivad need, kes on teinud aborti ja ei kahetse. Abordivastased saadavad internetiaadresse, kus näha pildid väljakraabitud loodetest.
Siis sekkub Kurb Ema, kes tunnistab, et seisis sama valiku ees 17 aastat tagasi.
“Mina olen selline ema, kes kahetseb, et ei teinud noorena aborti. Laps oli mehega, kes osutus jõhkardiks. Pidin läbi tegema asju, mida vihavaenlaselegi ei sooviks. Mees peksis mind ajal, kui last kandsin, ja hiljemgi. Loomulikult läksime lahku, aga laps sai oma esimestel eluaastatel tunda minu depressiooni ja ahastust, nägi mu pisaraid ja elas üle asju, mis oleks võinud olemata olla.
Nüüd olen uuesti abielus ja sünnitanud veel kaks last. Need lapsed on kasvanud armastuse ja soojuse keskel. Südamevalu jääb minuga aga elu lõpuni, et selle lapse ilmale tõin. Nüüd ta süüdistab mind, et ei suutnud talle pakkuda seda, mida said mu teised lapsed.”
Kui palju on äraelamiseks piisav?
Ameeriklased arvavad, et vastsündinule riiete, voodi, vankri, mänguasjade jne ostmine maksab keskmiselt 4000 dollarit. Rahakad jänkid lisavad veel tuhatkond dollarit tite toa dekoreerimiseks.
Ka Eesti noorte emade seas kerkib aeg-ajalt küsimus, kui palju laps ikkagi maksma läheb. Siin on tülid kerged tekkima. Ema, kes ostab kalli lapsevankri, saab mõnitada. Kel raha kuu lõpus üle jääb, on teiste pilgata. Popp on hakkama saada piskuga. Jagatakse nõuandeid, kust lapsele midagi head ja odavat saab, ning pakutakse suisa tasuta kasutatud beebiriideid või kõhukotte.
* Olen lapsega kodune ja mu sissetulek on 750 krooni. Mees teenib 13 000, aga tema isiklikeks kulutusteks läheb umbes 4000 (sigaretid ja joogid). Majandamiseks jääv summa on kuu lõpuks tilgatumaks otsas. Ma ei larista, riideid endale ei osta, lapsele peamiselt kaltsukast jne. Kas olen mina kehv majandaja või on summa väiksevõitu?
*Meie pere (viis inimest) sissetulek on kuus umbes 20 000 krooni. Pangalaenud, järelmaksud ja muud maksud on kokku 7000. Käin praegu ka tasulises koolis ja maksan iga kuu umbes 1000 krooni. Kannan ainult uusi riideid. Ostan lastele palju ravimeid, kuna nad on astmaatikud. Iga kuu küll järele ei jää, aga üsna tihti 1000 krooni saab ikka kõrvale panna. Arvan, et peaksid ikkagi paberile kirja panema kulud ja siis neid kärpima. Ja saada mees viinaravile.
*Meil on kaks last ja pere sissetulek 5000 krooni. Kuidagi ikka saab! Minu arvates priiskate ikka kõvasti. Kui meie sissetulek oleks poole suurem, mida kõike endale lubada võiks...
Meeste ümberlõikamine
Üks piiga kurtis kunagi, et ta pole kordagi näinud ümberlõikamata peenist. Teema on üsna tobe. Nilbitseti natuke, soovitati pornofilme vaadata ja võis arvata, et teema kaob, aga huvi püsis.
Raske uskuda, et üks isane jälgib naiste vestlusringe raseduse ja lapsekasvatamise teemadel, ometi saabus küsimus mehelt:
“Naised, mis teil viga on, vaatate liiga palju “Seksi ja linna”? Abikaasa nõuab minu ümberlõikamist!”
Kohe olid targad kohal, kes jagasid muljeid.
“Paar kuud pole sul seksiisu. Lisaks on su seesamune umbes kuu aega marli sisse mässitud. Peale selle pead tilli veel kummelitees leotama. Keelatud on pornofilmid ja üleannetud mõtted. Need viimased teevad nii valu, et pisarad silmis. Võib juhtuda, et ärkad öösel valu peale üles, kuna on kõvaks läinud. Umbes aasta pärast aga mõtled, et oled ikka vinge mees, et ülearust nahka endaga kaasas ei tiri.”
Naiste kätš
Vestlusringide jälgijad said ühel kolmapäeval signaali: “Mamma mias” on perekooli püsikirjutaja Pipiplika. Tormati teleka ette ja asuti mõnuga kommenteerima: parem, kui mutt ei naerataks! Issand, missuguse käkerdise on endale selga pannud! On ikka paks mõrd!
Mõne aja pärast liitus vestlusringiga ka Pipiplika ja hakkas vastu nõmetsema.
Kohati on triibupüüdjad äärmiselt kiuslikud ja ebatolerantsed.
* Siinsest koolkonnast kuuleb alatihti meeletut kisa, sõimu ja lauslollust. Peab tõdema, et meie riigis kasvatavad lapsi inimesed, kes üksikemasid litsideks nimetavad, heategevusliku korjanduse algatajat vargaks tembeldavad, lapsele kalli kombeka ostmise eest ema maapõhja neavad.
Nimetage mind pepsiks, ennasttäis idikaks vms, aga teie lapsed on need, kes pärast minu tibule koolis sisse sõidavad, et tal ei ole standardne perekond, et ta ei ole piisavalt odavalt/kallilt riides, et ta ema on lits, et ta ei sõida bussiga, et ta annab oma väiksed riided tingimusteta ükskõik kellele jne jne.
* Loomulikult on siin “ärapanemisi”, aga samas olen perekoolist vahel ikka tõelises vaimustuses. Olen siit abi saanud nii titeteemadel kui ka toalillede, fotoaparaadi, tööseadusandluse jt teemadel.
Olen vahetevahel nutnud arvuti ees, lugedes mõnd traagilist lugu. Püüdnud paari mõttega aidata, kui tundub, et oskan. Ja näinud, kui fantastilised võivad inimesed olla, kui keegi on tõesti hädas.
Abiks algajale perekooli lugejale:
Kõhutibu - loode
Triibupüüdja - rasestuda soovija
Triibuline - rase
Eskimo - külmutatud embrüo
UH - ultraheli
OV - ovulutsioon
PSOC - polütsüstiliste munasarjade sündroom
Fert - Nõmme Erahaigla Fertilitas
Pelgu - Pelgulinna Sünnitushaigla
RP - rinnapiim
RPA - rinnapiima asendaja
PMS - premenstruaalne sündroom
Külalised, punased pioneerid - menstruatsioon
Krõpsutamine - suguühe