Tulevik

Käisin Hongkongis. Mingi mürgine elukas hammustas mind. Läksin arsti juurde. Arst käskis mul kümme päeva liikumatult kodus olla. Helises telefon. See oli ajakirjanik Siim. “Mul jäi meelde su mõte, et järgmine asi, mis mobiiltelefoni järel meie maailma muudab, on odavad lennuliinid. Kas kirjutad sellest?”

Mõeldud sai seda, et need mõnesajakroonised lennud, mis praegu toimuvad ühest Euroopa otsast teise, muudaksid maailma, kui need hakkaksid toimuma ühest maailma otsast teise. Praegu on võimalik näiteks London Lutonist lennata Barcelonasse ja tagasi 500 krooniga ning Palmasse Mallorcal ja tagasi 750 krooniga.

Ok. Mida iganes me tulevikust ei mõtle, me peame arvestama aja iseloomuga. Füüsik Stephen Hawkingi põhjal on aeg ühesuunaline ja see on määratud kolmel moel:

Aeg on psühholoogiline nähtus. Inimene eristab minevikku ja tulevikku. Kusjuures ta mäletab minevikku ja ei mäleta tulevikku.

Aeg on termodünaamiline nähtus. Termodünaamika 2. seadus ütleb, et suletud süsteemi ebakorrapära ehk entroopia kasvab pidevalt. Näiteks sööb inimene toiduna korrapärast energiat, seedides aga muudab ta selle soojuseks, mis on ebakorrapärane energia.

Aja suund on maailma paisumine. Maailmaruum paisub veel vähemalt 10 miljardit aastat. Siis ta võib hakata kokku tõmbuma.

Aeg on niisiis telg, mille ühes otsas on mälestused, kord ja kokkutõmbumine ning teises otsas on teadmatus, ebakorrapära ja paisumine. See tähendab, et mida iganes tulevik ei too, kindel on, et see on midagi, mida me ei mäleta. See on palju ebakorrapärasem kui praegune hetk. See on igal juhul midagi avaramat kui meie praegune olek.

Siduda tulevikku lennundusega on seetõttu vale. On juba teada, et tsiviillennundus muutis meie maailma 50ndatel. See andis keskklassile võimaluse näha oma silmaga maailma erinevaid kultuure. Lennukite voolujooneline disain aga rikastas muude liiklusvahendite vorme.

Siduda tulevikku lennundusega on aga selles mõttes õige, et lennunduses on suurenemas kaos ja ebakorrapära. Ja ka selle tõttu, et mida rohkem sa liigud, seda suurem su maailm ilmselt on.

*

Mida tulevik ka ei too, peab see igal juhul olema nauditav. Võtan telefoni ja helistan Aune Allikule, kes on üks tark ja ilus tüdruk, ja küsin: “Mis on nauding?” Ta vastab: “Nauding, ah Jeesus ... see, mida ei koge iga päev, midagi kõrgemat. Oota, mul on üks psühholoog siin kõrval ...” Kuulen ühe naispsühholoogi häält “Mõnu-nauding-kaif”. Aune võtab uuesti telefoni ja vastab mulle. “Oraalseks on nauding. See on hästi mõnus. Seda ei koge kogu aeg.”