Suur ja Väike Peeter
Kevadisel reede lõunal on õhk Nõmme mändide all Tuglase ja Underi majamuuseumis tulisest sõnavahetusest tihke. Koosolek kahe konkureeriva ravimifirmade ühenduse vahel venib kavandatust kolmveerand tundi pikemaks. Käib ühise eetikakoodeksi koostamine, kokku saadakse päris mitmendat korda. Enne suve tahetakse tööga valmis saada.
Tähtsate lääne ravimifirmade kohalike esinduste idee on üllas. Tuleb parandada oma mainet ja murda stereotüüpi rikastest firmadest, kes maksavad kinni arstide soojamaareisid ja ravimikatsetused. Kõik selleks, et patsient võiks arsti juurde minnes olla kindel, et talle soovitatakse rohtu, mis paremini raviks tema haigust, mitte medikamenti, mille soovitamise eest arst või apteeker ise enim kasu saab.
Firmade sisemine valvekoer lähtub lihtsast naabrivalvepõhimõttest. Vastastikku jälgitakse ja rikkumise peale esitatakse kaebus. Kui keegi saab hakkama sigadusega, võib eetikakomisjon teavitada emafirmat. Muuseas on luubi all ka suhted arstidega. Ravimifirmade esindajad loodavad nii tuua oma ärisse oluliselt rohkem läbipaistvust ja lämmatada müüti, et kõik Eesti arstid on ravimifirmade kinni makstud.
Lisaks sisemisele eetikakoodeksile valvab rohutootjate tegevuse vastavust seadusele ravimiamet. Rikkumist võib ta trahvida kuni 50 000 krooniga, tavaline taks on 10-20 000 krooni. Mõistagi mõjub selline “karm karistus” mitmekümne miljoni kroonise aastakäibega kohalikele müügiesindustele nagu hane selga vesi. Palju suurem risk on usaldusekaotus.
Äri molekulidega
Originaalravimite tootjate äri on uute ravimite väljatöötamine ja nende müümine võimalikult kalli hinnaga. Põhiline töö käib laborites, kus teadlased nikerdavad ainete väiksemate osakeste kallal. See peen töö võtab kümneid aastaid ja sadu miljoneid dollareid. Mõnikord on teadlase aastatepikkuse pingutuse tulemus ikkagi ümmargune null.
Pärast edukaid toime ja kõrvalmõjude katsetusi saab uus ravim kuni 20aastase kehtivusega patendi ehk kaitse. Sisuliselt on see leidurile tasu tehtud töö eest. Efektiivset müügiaega on viis kuni kümme aastat. Selle ajaga tuleb tagasi teenida kulutatud raha ja teenida ka kena kasum. Rusikareegli järgi kulub originaaltootjatel uuringutele viiendik, tootmisele kolmandik, turundusele aga koguni 40 protsenti eelarvest.
Kui patendi aeg saab ümber, on kohe platsis geneerikud, kes töötavad välja sama toimeainega ravimi, mille tootmisprotsess on küll veidi teine. Sel hetkel võib originaalravimi tootja sisuliselt oma tootmise lõpetada, sest kasumimarginaal on liiga väike. Sageli müüvadki originaalravimite tootjad oma liinid geneerikutele maha, märgib rahvusvahelise ravimifirma Aventis Intercontinental Eesti esinduse juht Piret Sell.
“Eestis on probleem selles, et meil aega ei olegi,” ütleb originaalravimite müügivõimaluste kohta Šveitsi firma Eli Lilly Eesti filiaali juht Rauno Pukonen. Tema firma kuulsaim toode on potentsiravim Cialis, mis pakub jõulist konkurentsi USA hiigelfirma Pfizer menutootele Viagra.
Võitlus koha pärast Eesti turul
Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis (RRLE) koondab 18 originaalravimite tootjat. Eesti Geneeriliste Ravimite Liitu (EGRAL) kuulub üheksa analoogravimite tootjat ehk geneerikut. Lisaks veel hulk välisfirmade esindusi, mis ei kuulu kummassegi liitu. Näiteks on üksik hunt üks suuremaid siinsel turul tegutsevaid geneerikuid Hexal.
Geneerikud peavad leppima igavese teise rolliga ning pakkuma alati patsiendile odavamat hinda kui originaaltootjad. Sotsiaalministri määrus kohustab geneerilise ravimi soodusnimekirja saamiseks panema sellele hinna, mis on vähemalt 30 protsenti odavam samalaadse originaalravimi hinnast. Võib ka muidugi tulla kõrgema hinnaga, aga soodusravimite nimekiri on siis suletud ja patsiendile ravimit ei kompenseerita. Mis tähendab, et ilmselt jääks see apteegikappi tolmu koguma.
Geneerikud näeksid heameelega, et nende hinnad poleks mingi protsendiga piiratud. Olemuselt on nende toodang nagunii odavam. Aga ka nemad tahavad hästi elada ja korralikku kasumit teenida. Neil on väiksemad arenduskulud, aga ka oluliselt väiksem turunduseelarve.
“Nii väiksele turul nagu Eesti on selliste piirangute seadmine konkurentsi tapmine,” teatab EGRALi president ja Gedeon Richteri Eesti filiaali juht Istvan Ban. Ta toob näite, et Ungaris on registreeritud 12 000 ravimit, Eestis aga vaid 3500. Kuigi meil on ka patsiente oluliselt vähem, on valik siiski üsna kasin.
EGRALi kommunikatsioonijuhi Risto Kuke sõnul kaaluvad mitmed geneeriliste ravimite tootjad Eesti turult lahkumist. Möödunud aastal pani juba pillid kotti Saksa ravimifirma Heinrich Mack.
“Mina näen iga päev hoopis, et neid tuleb üha juurde,” ütleb Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs. Tema sõnul on see tavaline, et tootjad aega-ajalt riiki millegagi ähvardavad. Näiteks hiljuti väitsid rahvusvaheliste ravimifirmade Prantsusmaa esindused, et sealne väike turg ja kehtestatud ahistavad hinnapiirangud sunnivad neid turult lahkuma.
Lisaks esimese analoogravimi 30protsendilisele piirangule kehtib veel teinegi piirang - kolmas sama toimeainega ravim peab olema odavam kehtivast piirhinnast. Piirhindade arvutamine on aga omaette teadus. Need arvutatakse samasuguste ravimite kahe odavama näite põhjal. Suuremas pakendis on ühe tableti hind enamasti odavam, mistõttu selle alusel arvutakse ka hind. Patsient, kes vajab aga nõrgemat doosi või kellel ei kulu enese ravimiseks kogu pakk rohtu ära, maksab seega parajalt peale.
Kõva töö kulisside taga
Et üht ravimit saaks Eesti apteegis üldse müüa, tuleb see esmalt ravimiametis registreerida. Arvele võetakse kõik rohud, mis “on kvaliteetsed, efektiivsed ja ohutud”. Milline ravimifirma julgekski oma toodangu kohta väita vastupidist? Sageli on need ravimid juba mõnes teises Euroopa riigis kinnitatud, seega on nende siinne kinnitamine puhas formaalsus.
Hoopis keerulisem lugu on pääsemisega maagilisse soodusnimekirja. Ministeerium saab aastas virnade viisi vastavaid taotlusi, neist rahuldatakse aga vaid üksikud. Et üldse keegi kaaluma hakkaks, tuleb esitada hinnavõrdlus juba kasutusel olevate ravimite või raviviisidega ning soovitavalt tõestada, et see on tõepoolest odavam, tõhusam või ohutum. Ministeeriumi juures tegutseval ravimikomisjonil kulub kuni kuus kuud, et vaadata taotlus läbi ja hinnata esitatud uuringute objektiivsust.
“Kui on uus toimeaine, mis ei ole patsiendile millegi poolest parem, aga on kaks korda kallim, siis me seda ei soodusta,” selgitab ministeeriumi tervishoiuosakonna ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel. Täiesti uue toimeainega ravimeid lisatakse loetellu aastas üks-kaks. “Kui muidugi raha on,” lisab Rüütel. Enamasti aga raha ei ole. Haigekassa eelarves on selge piir, mis on määratud ravimite hüvitamiseks – 20 protsenti aastasest eelarvest. Tänavu on ravimihüvitiste summa 890 miljonit krooni. Mis määrani haigekassa ravimeid kompenseerib, ütleb täpselt ministri määrusega paika pandud piirhind.
Mõistagi on turul ka hulk ravimeid, mida soodusnimekirja eales ei panda, kuid mis müüvad ometi mühinal. Näiteks needsamad Viagra ja Cialis. Retsepti alusel müüdavad erektsioonihäirete ravimid, mida kõik hästi tunnevad. Kui mitte isiklikust kogemusest, siis kindlasti “tänu” Ühendriikidest saabuvale rämpspostile, mis õhutab meid ostma nii esimest kui teist. Veel parem kui mõlemat korraga, sest siis on hind ju soodsam.
Häda reklaamiga
USA on nimelt arenenud riikide seas ainus, kus retseptiravimite reklaam on seadusega lubatud. Eestis on retseptiravimite reklaam keelatud. See tähendab ühtlasi, et uute ravimite turule toomisel tuleb usaldada vaid arstide ja patisendiühingute tõhusat selgitustööd. Ja arste, teadagi, ei tohi nende otsustes kuidagi mõjutada.
Ideaalis peaks patsient sammuma apteeki, käes toimeainepõhine retsept, ning valima koos proviisoriga välja oma haiguse raviks ning rahakotile paremini talutava rohu. Seadus nõuab, et apteegis oleks kindlasti olemas üks piirhinnast odavam ravim. Ülejäänud võivad aga olla hinnaskaala ülemisest otsast. Kui esimese variandi pakendi suurus ja tugevus patsiendile ei sobi ja paar päeva oodata ei malda, ongi ta sundseisus ja peab ostma kalli ravimi.
Rikkamates maades tellib riik sõltumatutelt asjatundjatelt – näiteks ülikoolidelt või erialaühendustelt – analüüse ühe või teise ravimi tõhususe ja rolli kohta haiguse ravis. See aitab muu hulgas säästa raha, mis muidu kulub haiguste ebaotstarbekale ravile ja haiglakohtade ülalpidamisele.
RRLE liikmed:
Astra Eksport & Trading AB Eesti filiaal
Aventis Intercontinental
Bayer OY Ravimite osakond Eesti Filiaal
OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti
Boehringer Ingelheim BmbH Eesti Filiaal
Bristol Myers Squibb Eesti AS
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
Lundbeck Eesti AS
Merck Sharp & Dohme OÜ
Novartis Pharma Services Inc Eesti Filiaal
Novo Nordisk Eesti Filiaal
N.V Janssen Pharmaceutica Eesti Filiaal
Nycomed SEFA AS
Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal
Hoffman-La Roche Ltd. Eesti Filiaal
UAB Schering
Schering-Plough Eesti Filiaal
EGRALi liikmed:
Alpharma (Centralpharma Communications OÜ)
KRKA d.d Novo Mesto, Slovenija, Eesti esindus
Nycomed SEFA AS
Ratiopharm GmbH (AS PMS Tallinn)
Richter Gedeon Eesti filial
Mepha Baltic Eesti filial
PAS Grindeks Eesti filial
Zentiva International a.s Eesti filiaal
Berlin-Chemie Menarini Baltic Eesti filiaal
