Mis takistab Leedu kiiret arengut?

a) Eesti
b) Leedu parlament

Seda küsiti Leedu TV aastavahetusprogrammis. Televaatajad hääletasid arengupeetuse põhjuseks Leedu parlamendi tegevuse. Kuigi kahel maal ühist piiri ei ole, nokivad Eesti ja Leedu üksteist nagu vanad naabrid. Leedulased teevad nalja eduka ja ülbe eestlase Düüjöökauke Kiüülemiääjää üle, eestlased peavad Leedut kergelt arengus maha jäänud piimavennaks.

“Eesti ja Leedu vahel olid nõukogude ajal üliemotsionaalsed sõprussuhted, iseseisvumise ajal emotsionaalsed ühisavaldused, nüüd on need muutumas pragmaatiliseks konkurentsisuhteks,” ütleb Eesti suursaadik Leedus Rein Oidekivi.

Tänavu märtsis jõudis Leedu esimest korda kümne suurima Eesti impordipartneri hulka. Oktoobri lõpu seisuga oli Leedu kaupa Eestisse toodud kahe miljardi krooni eest.

Leedu jõuab järele

Juunis ostis Leedu suurim kalatöötleja Paljassaare Kalatööstuse, kus toodetud Esva kalapulgad olid siinsetele inimestele esimeseks kapitalismiaja maitseelamuseks. Kuu aega hiljem läks leedulastele Tallinna Külmhoone ning kahe kuu pärast avas uksed esimene selveri-tüüpi kauplus T-Market Pärnus.

Tundub, nagu oleksid leedulased teinud superinvesteeringu. Tegelikult jäävad Leedu rahapaigutused alla 300 miljoni krooni. Tõsi küll, 176 miljonit sellest on tulnud viimase aasta jooksul.

Leedu on Eesti kõrval alles poisike. Oma 2,3 miljardi krooniste otseinvesteeringutega istub Eesti kindlalt Leedu viie suurema investori seas. Hansaliising, Hansapank ja Balti Merelaevandus on tegijad, keda Leedus tutvustama ei pea.

Oidekivi ütleb, et Leedu firmadele hakkab kohalik turg kitsaks jääma. Suuremad neist on end juba sisse söönud Lätis ning seavad sihte Eestis.

“Eesti on atraktiivne turg, sest siin võivad Leedu kauba üles leida ka Soome ja Rootsi tarbijad,” ütleb Oidekivi.

Jalaga uks lahti

Leedu investoreid iseloomustab lai joon.

“Meie strateegia näeb ette lähitulevikus veel mitme kaupluse avamist. Me ei tea veel, kas see toimub ühinemiste, ülevõtmiste või orgaanilise kasvu kaudu,” ütleb Vilniaus Prekyba (VP) dirketor Ignas Stackevicius. Tema ehitas T-Marketi.

Stackevicius on kahtlemata Balti kaubandushiid, kelle käe all töötava 115 kaupluse mullune käive oli 7,5 miljardit krooni. Stackevicius mängib turule tulles oma suurele rahakotile ja kogemustele.

“Minu kogemus ütleb, et nad on enesekindlad, äärmiselt ambitsioonikad, veidi isegi kärsitud ja oludega väga hästi kursis,” räägib rahandusministeeriumi asekantsler Tauno Tats. Tats juhtis Paljassaare Kalatööstust ajal, kui Viciunai alustas ostuläbirääkimisi. Viciunai Baltic on omapärane firma, mis tegeleb lisaks kalatoodetele ka kiirrestoranide, autoparandustöökodadega jne.

Tats ütleb, et harjumatult suurt tähelepanu pööravad Leedu läbirääkijad ka oma vastaspoole käekäigule. “Nad tunnevad siirast huvi, kuidas sul läheb.”

Paljassaare kalatööstuse ostmisega näitasid leedukad, et nemad on arengu selles faasis, kus investeeritakse ka kõrvaltegevustesse.

Viciunai Baltic on Euroopa suurim surimi ehk makra tootja, mille peamine turg on Venemaa. Pärast mitmeaastast ESVA  kalapulkade ja -burgerite viimist Leetu hakkasid nad neid ka ise tootma. Siis otsustasid kiirema edu nimel Paljassaare Kalatehase ära osta.

Tulemus on see, et surimi tootmine kolib ka Tallinna. Juurde tehakse 1500 ruutmeetrit tootmispinda ning luuakse veel 70 töökohta. Tuleval aastal ootavad nad grupi käibe kasvu 1,5 miljardi kroonini.

Eesti kalatoodeteturul leedukate tulekuga midagi suurt ei muutunud, sest ligi 90 protsenti toodangust läheb väljaveoks. Eestis teeb krabipulkasid ja makrat lisaks Paljassaarele ka  Makrill.

“Kuna Leedul on Venemaaga tollisoodustused, on Paljassaare edukam Venemaal. Makrill on aga tänu Eesti–Ukraina vabakaubanduslepingule soodsamas seisus Ukrainas,” kirjeldab Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi.

Leedut me ei taha

Kauno Pieno Centras on pikaajaline Tallinna Külmhoone aktsionär. Suvel ostsid nad välja väikeaktsionärid ja said endale ligi 95 protsenti ettevõttest. Juba on nad teatanud, et lõpetavad oma tegevuse Tallinna Väärtpaberibörsil ning loobuvad ka kõikidest kõrvaltegevusest, näiteks piimatoodete hulgimüügist. Firma eesmärk on keskenduda jäätisemüügile kogu Baltikumi turul. Eesti turust on nad hõivanud 60 protsenti.

Leedu firmade Eestis tegutsemine annab lisaväärtust seetõttu, et nad on saanud endale kõrge tootmiskultuuriga ettevõtted.

"Leedu ei ole see riik, kust me investeeringuid ootaksime," ütleb Välisinvesteeringute Agentuuri juht Andrus Viirg. Eesti sihib rohkme rahalaevu Skandinaaviast ja Põhjamaadest.

"Leedus on aga palju Taani ja Norra ettevõtteid ja kui nemad on nüüd kogemuse kätte saanud ja tahavad laieneda Eestisse, siis võib sealtkaudu küll tulla investeeringuid."

Sidebar

Leedu suurettevõtted laienevad Eestisse

Tänavu kolme kvartaliga on Leedu ettevõtted paigutanud otseinvesteeringutena Eestisse 176 miljonit krooni. 

*Juuni 2001 Kauno Pieno Centras suurendab oma osalust Tallinna Külmhoones 95 protsendini.

*Juuli 2001 Leedu kalatöötleja OÜ Vilniaus Baltic ostab Paljassaare Kalatööstuse.

*Oktoober 2001 Leedu poekett Vilniaus Prekryba avab Pärnus esimese T-Marketi.

Pooleliolevad tehingud:

Leedu apteegikett Euroapteek tahab avada Pärnus esimese apteegi.

Leedu Sonex on teatanud, et tahab osta Eesti  infotehnoloogiafirmat, et saada MicroLinki konkurendiks.