Tsahkerdaja ehitab uut haiglat
Anders Tsahknast pole juba mitu kuud suurt kuulda olnud. Viimane pikem lugu ilmus aastavahetuse paiku Kroonikas, mis sedastas, et endine aselinnapea kolib koos elukaaslase Virzinja Kotkasega Kaberneeme külas merepiirile kerkinud rookatusega unelmatekoju.
Pärast möödunudsuvist kirgedemöllu Tallinna Diagnostikakeskuse müügi ümber pani Tsahkna ameti maha. See tähendas lahkumist ka paljude väärikate raviasutuste nõukogust. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) nõukogust lahkus ta omal soovil alles tänavu aasta alguses. Ometi peavad paljud teda tänini meheks, kes tegelikult Eesti meditsiinis niite tõmbab.
Ametlikult tegutseb Tsahkna siiski vaid konsultatsioonifirmas Alterkon Invest, mis teenis kaks aastat tagasi veidi üle 300 000 krooni kasumit.
Nüüd terendab meditsiiniäriga peensusteni kursis oleva Tsahkna silme ees võimalus teha ajalugu – lüüa kaasa Tallinnasse uue haigla ehitamises. Viimati valmis pealinnas värske haiglahoone veerand sajandit tagasi. Juba 1978. aastal tehtud linna üldplaneering paigutas uue haigla krundi Lasnamäe nõlva alla. Häda on vaid selles, et linnavõim pole siiani selge sõnaga öelnud, et Tallinn tõesti vajab uut haiglat.
Meditsiin ja poliitika
Ametniku näpuvea tõttu Andrese asemel Andersi nime saanud Tsahkna haridustee on nagu ettevalmistus haiglaehituseks. Ta on õppinud kaks aastat TPIs ehitust, viis aastat Tartu Ülikoolis arstiteadust ja seejärel juurat. Tsahkna nimehädad sassi aetud e ja r-iga ei lõpe. Tema perenimest tuletati uus tegusõna kirjeldamaks asjaajamist Eesti meditsiinis: “tsahkerdamine”. Poliitiliste vastaste leiutatud sõna, märgib Tsahkna napilt.
Meditsiin ja poliitika käivad koos nagu meri ja tuul. Reformierakondlasest Tsahkna erakonnakaaslaste seas on palju mõjukaid arste – alates Toomas Savist, lõpetades endise sotsiaalministri Toomas Vilosiusega. Erakonnakaaslane on ka ITK juhatuse esimees Meelis Roosimägi. Haiglajuhtide seas on apoliitilised tegelased pigem haruldus. Tallinna Lastehaigla juhataja Merike Martinson ja hiljuti Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi kohalt Jõgevale peaarstiks “küüditatud” Peep Põdder kuuluvad Keskerakonda. Res Publicas on tegijate rivvi tõusnud endine Pelgulinna haigla kirurg Andres Kork, sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand sai tuntuks Pärnus kiirabiarstina metanooli ohvreid elule tagasi turgutades.
Viimastel valimistel oli Tsahkna oma partei 32. number. Olgugi siiani Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuses, on ta aktiivsemast poliitikuelust mõneks ajaks tagasi tõmbunud. Ehk tuleval aastal võib jälle midagi tõsisemalt liigutama hakata. Aga kui peaks meditsiini ja poliitika vahel valima, jääks kahtlemata peale esimene. Seni on õnnestunud kaks asja edukalt ühendada.
Möödunud suvel võttis Reformierakonna juhitud linnavolikogu vastu linna 2005.-2007. aasta eelarvestrateegia. See dokument ütleb, et koostöös erasektoriga planeeritav uus keskhaigla tagaks Tallinna elanikele kvaliteetse kaasaegse arstiabi. “Ida-Tallinna Keskhaigla antakse opereerida strateegilisele partnerile, kes ehitaks ka uue haigla ja võtaks rendile praeguse haiglahoone Ravi tänaval. Laekuks 15 mln kr renti aastas. Uue haigla valmimise järel koormataks olemasolev kinnistu Ravi tänaval hoonestusõigusega, millest laekuks 30 mln kr (alates 2006. aastast),” teatab määrus. Linn loodab keskhaigla hoonestusõiguse müügist saada 2006. ja 2007. aastal eelarvesse kokku 60 miljonit krooni.
Haigla asemel luksushotell
ITK on töömahu ja käibe poolest Tallinna suuruselt teine raviasutus. Selle süda on linna tuiksoone Liivalaia tänava kõrval Ravi tänaval 6,6hektarilisel maatükil laiuv Tallinna keskhaigla. Auväärne raviasutus tähistab tänavu oma 220. juubelit. Hooned on siiski mõnevõrra nooremad: kolmest osast koosneva hoone vanim plokk valmis eelmise vabariigi ajal, 1950ndatel lisandus naistekliiniku osa (mõlemad nüüd muinsuskaitse all) ning veel paarkümmend aastat hiljem silmakliinik. Lisaks väiksemaid maju.
Haigla putitab hooneid jõudumööda. Mullu kulutas remondi peale 35 miljonit krooni, tänavu läheb veel “30 alla”. Kui suuremad tööd saavad valmis, siis ehk tõmbab värviga üle ka juhatuse esimehe kabineti, märgib selles 80ndatele omaselt pruunides toonides sisustatud ruumis töötav Roosimägi.
Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas võiks vabalt vändata mõned sarja “Kiirabihaigla” osad, sest kõik on puhas ja klants. Ka Magdaleena haiglas on uued läikivad liftid ja põrandatel värske linoleum.
Ometi ei tee kapitaalremontki keskhaiglast kaasaegsetele nõuetele vastavat raviasutust, väidab Roosimägi. Maja planeering ei ole lihtsalt ratsionaalne. Seega oleks ainus lahendus uue haiglahoone ehitamine, kuhu saaks mitmes majas laiali olevad haigevoodid kokku koondada.
ITK suutis kahe aastaga rabelda 26 miljoni kroonisest kahjumist möödunud aastal 16 miljoni kroonisesse kasumisse. Punktina edukale aastale võttis ITK kasutusele uue logo, mis kujutab sujuvat sümbioosi Tallinna kilukarbisiluetist ja tegusaid südametukseid näitavast kardiogrammist. Roosimägi kuulutab: “Saneerimine on lõppenud, nüüd hakkame arendama!”
Nii Tsahkna kui ka Roosimägi ütlevad kui ühest suust, et vana haiglahoone on just nagu loodud klassikalisele Ritz-hotellile – kena valge maja mäenõlval, purskkaevud uhke paraadukse ees uljalt vett kõrgustesse sülgamas. Et “300 miljonit krooni seisab kinni sotsiaalse funktsiooni all,” peab liberaalse ilmavaatega Tsahkna selgeks mõttetuseks.
Rootslased Tsahkna teenistuses?
Kuna haiglaehitus on niivõrd kallis töö, tuleb selleks välja kuulutada rahvusvaheline riigihange. Ainuüksi selle hanke korraldamine neelab mitu miljonit, sest eeldab omakorda välisriikide oskusteavet. Et juba nii kaugele minna, peaks poliitiline otsus tehtud olema. Roosimägi loodab optimistlikult, et see sünnib veel enne sügisesi valimisi. “Kui kõik läheb hästi, võiks uus haigla valmis olla aastaks 2010. Uus haigla on ennekõike vajalik nii meie patsientidele kui motiveeriva töökeskkonnana meie oma töötajatele. Muidu leiamegi oma arstid ja õed varsti teiselt poolt lahte või kaugemaltki."
Uue haigla ehitamist toetavad ka Rootsi firmadelt tellitud tervishoiu arengukavad aastani 2015. Scandinavian Care AB koostas kava terve Eesti kohta ning Stockholm Care AB Tallinna linnale.
“Kõik selle teemaga vähegi kursis olevad inimesed teavad, et Stockholmi firma dokumendi kirjutas rootslaste nimel valmis Lasnamäe Tervisekeskuse Medicum juht Kalev Karu,” ütleb Diagnostikakeskuse endine juht Agu Kivilo. Ehk sisuliselt valmis just Tsahkna tellimusel plaan, mis annab “sõltumatu” aluse uue haigla ehitamiseks.
Pärast paari aasta tagust Diagnostikakeskuse juhi kohalt vallandamist jätkuvalt kodune Kivilo on juba aastaid Tsahknaga vihases vastasseisus. Mõlemad on teise suhtes teinud avalduse kriminaalasja algatamiseks. Mõlemad on endiselt veendunud, et teine on käitunud Tallinna Diagnostikakeskuses nagu omas kodus.
Haiglad on huvitatud, et kulukad aparaadid leiaksid piisavalt kasutust, isegi kui see ehk meditsiiniliselt just vajalik pole. Haiglajuhid suruvad arste oma patsientidele kallist teenust kaela määrima. Haigetel ei ole ka põhjust nuriseda, sest teenuse maksab kinni Haigekassa. Ehk sisuliselt tuleb see raha ikkagi patsiendi taskust.
Selles punktis on Tsahkna Kiviloga ühel nõul: ülediagnostika tuleb lõpetada. “Hägu on vaja välja võtta,” teatab Tsahkna. Sellele aitaks kaasa kulupõhise tegevusmudeli väljatöötamine, kuid seni on arstid ise selle vastu seisnud. “Räägime lahti, lepime kokku. Miks ei võiks siis meditsiinis kasumit võtta?” arutleb Tsahkna.
Kivilo leiab, et kogu haiglaehitus taandub varakapitalistide kasusaamise
soovile. “Tallinnas on vaja ühte haiglat ja see on PERH
(Põhja-Eesti Regionaalhaigla).” Tema alalhoidlikul vaatel on palju
pooldajaid. Palju on neid, kes usuvad, et pigem võiks raha panna
praeguse keskhaigla ümber korraliku teedevõrgu rajamisse kui et
tampida miljard krooni uue maja ehitusse.
Patsiendid Soomest
“Mida kauem me ootame, seda kallimaks haigla ehitus läheb,” nendib Roosimägi. Praegused haiglad ei saa nooremaks, ehitushinnad aga tõusevad pidevalt. Kahtlemata on ehitusfirmad esimesed, kes uuest haiglast võidaksid.
Roosimägi räägib vaimustunult Norra suusa- ja ülikoolilinna Trondheimi uuest haiglast. Ainuüksi ühe etapi ehitus läks maksma 4,5 miljardit Norra krooni, viie aasta pärast valmiv teine etapp neelab veel viis miljardit (kokku 18 miljardit Eesti krooni). Mõistagi pole Eesti Norra. Ei ole meil naftat ega muid maarikkusi. Ka miljard krooni haigla ehitusse panna on palju.
Lõpetades ringkäiku Magdaleena haiglas, põrkab Roosimägi otse oma kabineti ukse taga kokku veidi kasimatu välimusega vanema meesterahvaga. Too vehib paberilipakaga ja pärib selges soome keeles, kuhu ta peaks sellega minema. Roosimägi vastab soravas sõsarkeeles ning juhatab onkli maja teises tiivas asuvasse polikliinikusse.
Siin ongi vastus küsimusele, kust teenida Eesti piiratud ressursside juures uuele hiigelhaiglale raha. Võti on raviteenuste müümises välismaalastele. Tänu üha uutele spaadele kasvab meditsiiniturism Eestis kobedalt, usalduse kasvades liigub rõhk ka spetsiifilisematele raviteenustele.
Põhjanaabrite raviteenuste hinnad on meie omadest neli-viis korda kõrgemad, arstide palgataseme ühtlustumine võib võtta veel aastakümneid. Liiati piirab Soome seadus ravijärjekorrad kuue kuuga. Kuna nii või teisiti maksab ravi kinni kohalik omavalitsus, kulub neil patisentide Eestisse tulles lihtsalt raviraha vähem.
Tallinna Diagnostikakeskuse juhtum
Möödunud aasta juulis müüs Tallinna linn 9,2 miljoni krooni eest maha enamusosaluse Tallinna Diagnostikakeskuses (TDK). Otsuse tegi nõukogu nimel abilinnapea Anders Tsahkna, tema ametivend Toomas Vitsut väitis, et ei teadnud tehingust midagi. Kära paisus nii suureks, et linn ostis kallist aparatuuri omava diagnostikakeskuse tagasi. Vahepeal toimunud kahtlaste tehingute tõttu lasti aga aasta alguses ametist lahti TDK juht Mehis Bakhof. Eelmise juhi Agu Kivilo vallandas Tsahkna 2003. aasta kevadel samuti kahtlust äratanud tehingute tõttu.
Nimelt jõudis TDK lühiajaline omanik, Janek Ottise firma Diagnostic Family sõlmida iseendaga töövõtulepingu ja osta kallist meditsiinitehnikat väidetavalt turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga firmast Apex Medicus. See Philipsi tehnikat müüv firma kuulub Tsahkna pikaajalisele äripartnerile Jaanus Voolile, kellele ta müüs enne abilinnapea ametisse asumist aastal 2001 osaluse Lasnamäe Tervisekeskuses Medicum.
Tsahkna pareerib süüdistusi, et kõikide tehingute taga on tema osav käsi, Eesti paratamatusega, et kõik tunnevad kõiki. Ta väidab siiani täie kindlusega, et üritas TDKd erakätesse müüa parimal võimalikul ajal, sest just siis oli asutus oma käibe tipus. 2003. aastal teenis TDK kasumit 9,3 miljonit krooni, mullu jäi see arv kaks korda tagasihoidlikumaks.
