USA hädas illegaalidega
Kui elad New Yorgis või selle lähistel, siis kohtad sa illegaalseid töötajaid igal pool. Su aiamuru niitmas ja oksi lõikamas käib mehhiklasest illegaal. On oma väiksed odavad alevid, kus nad elavad, tavaliselt 15 meest ühes majas. Kui sul on vaja odavat tööjõudu, siis sõidad hommikul nendele tänavatele ja korjad nad tee kõrvalt üles. Kui astud sisse suvalisse Manhattani söögikohta, võid kihla vedada, et keegi (kui mitte kokad ja ettekandjad, siis vähemasti koristajad) on siin ilma tööloata.
11 miljonit. Niisuguseks peetakse praegu illegaalsete töötajate arvu USAs. Nende hulgas on ka eestlasi, kellest suur osa on siia tulnud 1990ndatel: pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kuid enne Euroopa Liidu laienemist. Tean isiklikult mitmeid illegaalseid USA-eestlasi, kes ootavad, hing piltlikult öeldes kinni: kas saab amnestia? Ja millal? Suur osa neist ei näegi enam mõtet USAs olla, sest Euroopas on ootamas avarad horisondid. Aga nad venitavad edasi, teades, et lahkudes praegu, võivad nad saada eluaegse viisakeelu USAsse, aga kui ootavad amnestia ära, siis on neil tulevikuks valikuvõimalus. Olen kuulnud õhkamisi stiilis "Kui saaksin amnestia, siis esimese asjana käiksin Eestis ära ja siis otsustaks, kuhu ma tulevikus jääda tahan!".
Eestlased on nende 11 miljoni seas muidugi piisake meres. Suurim osa USA illegaalseid immigrante on pärit Mehhikost – osa neist lennanud kohale turismiviisaga, suurem osa aga labaselt öösel üle piiri kõndinud. Vaadates USA-Mehhiko piiri pikkust, 3141 km, on üsna selge, et seda täielikult turvaliseks muuta on võimatu. Ikka jäävad metsadesse salateed, mida kohalikud tegelased tunnevad ja pisku raha eest kätte juhatavad.
Mis nende seaduserikkujatega peale hakata? See diskussioon on USAs kestnud aastakümneid ja viimasel ajal taas hoogustunud. 1986. aasta seadus andis kolmele miljonile neist amnestia, sellele aga järgnes uus illegaalide laviin. Praeguseks võib öelda, et õigus oli kriitikutel, kes rõhutasid: "Amnestia hakkab toimima reklaamina: tulge meie maale!"
President George W. Bush sai valituks – vähemasti osa spekulatsioonide alusel – just tänu hispaaniakeelsele valijaskonnale, kes traditsiooniliselt oleks valinud demokraati, aga kes hakkasid Bushi toetama tänu tema "külalis-tööviisa" programmile. Tõsi, seda programmi pole siiani ellu viidud – üheks põhjuseks 9/11 terrorirünnak. Aga mida aeg edasi, seda kummalisemaks olukord muutub. Kõik teavad, et illegaalseid immigrante võib kohata iga päev, kuid riigil puuduvad nende kohta andmed ning makse ei maksa nad samuti mitte. Ja rahvas väitleb (osa kilde on võetud meediast, osa mu tuttavate suust):
"Minu poolest võivad nad siia jääda, aga nad peavad saama legaalseks nii ruttu kui võimalik – sest nad peavad hakkama makse maksma samamoodi nagu mina!"
"Nad tulevad siia niikaua, kuni meie tööandjad neile orjapalgaga tööd pakuvad. Küsimus on selles, miks ei tehta firmadele selle eest soolaseid trahve, miks ei korraldata reide – kõik see on seadustesse kirjutatud, aga millegipärast ei täideta seadusi."
"Nad tuleks kõik riigist välja saata, sest nende tõttu ei jätku meie kodanikel tööd. Amnestia andmine on justkui varastatud auto juhile veel täis bensiinipaagi andmine kingituseks. See oleks ju preemia selle eest, et nad on meie seadusi rikkunud!"
"On jabur ettepanek need 11 miljonit inimest kõik kinni püüda ja maalt välja transportida. Meil ei oleks selleks raha ega võimalusi – see lõppeks suure kaose ja kodusõjaga."
"Seaduse rikkumise eest võiks teha neile trahvi. Aga pärast selle maksmist võiks inimene saada võimaluse taotleda legaalset tööluba ja tulevikus ka kodakondsust. Me kõik, peale indiaanlaste, oleme ju immigrantide järeltulijad; ja kui need inimesed on siia tulnud, siis järelikult on Ameerikal neid vaja olnud!"
* * *
Mu mees räägib, kuidas tal jäi hiljuti Manhattanil lõuna söömata. See oli päev aprillis, mil suure kampaania käigus umbes 20 USA suurlinna illegaalsed töötajad streikisid, et oma vajalikkusele tähelepanu tõmmata. Ja tõepoolest, Manhattani finantslinnaosa toidukohtades olid pikad järjekorrad – teenindajaid ei jätkunud.
