Võidusõidupõrnikaga ringrajal
Uue "põrnika"paremaks promomiseks käivitas Volkswagen 1999. aastal New Beetle Cupi – ühe margi ringrajasarja, kus kõik osalejad kihutasid ühesugustel "põrnikatel". Paraku kannatas ettevõtmine algusest peale osalejate vähesuse all. Lõpuks kuivas huviliste ring nii kokku, et aprilli keskel otsustati – 2003. aastal seda võistlussarja enam ei korraldata. Olemasolevad autod müüdi maha ning üks neist jõudis Saksamaalt ka Eestisse. Saksa Auto AMK värvides hakkab sellega tänavu kihutama Paavo Rebane.
Esialgu tagasihoidlikult
"Võidusõidupõrnikas" mahub meie tehniliste tingimuste kohaselt vabaklassi, aga... Kui suurem jagu muid osi (vedrustus, pidurid, käigukast) on puhtavereline võidusõidutehnika, pärineb Cupi-Beetle'i jõuallikas tegelikult muutumata kujul seeriaautolt ja selle 204 hobujõuga pole võistlusrajal edu loota. Pärast esimesi proovisõite oli Paavo eesmärke seades üsna tagasihoidlik: "Esialgu püüame kaheliitristest kiiremad olla."
Vabas looduses auto eriti vägevat muljet ei avaldanudki. Kapotialune pilt meenutab seeria-Volkswageneid. Tagatiib on vägev ja 18tollised rehvid-rattad mõjuvad ka üsna veenvalt. Kabiin tundub esmapilgul turvapuuri nii tihedalt täis, et inimestele seal ruumi polegi. Dunlopi PR-ürituse puhuks on autole ka parempoolne iste sisse monteeritud ning külalised saavad stammpiloodi kõrval aimu kiirustest Pärnu ringrajal. Ja ega Paavo päris "piima järele" tempoga liigugi. Korra jääb tee "põrnikale" kitsaks ning mitu korda on viimane pidurdus selline, et isegi paljunäinud mehaanikud hakkavad nihelema.
Lõpuks ometi on viimanegi huviline oma küüdi saanud. Nüüd on minu kord. Ja mul on eriline privileeg – "põrnika" omadustega saan tutvuda VASAKUL istmel. Rooli taga, noh. Aitäh, poisid! See on väga suur vastutulek. Hooaja esimese võistluseni jääb alla kahe nädala ja pruugib literaadihärral mõnes kurvis pisut eksida... Edasi on isegi paha mõelda.
Ajan võidusõiduriided selga, tõmban kiivri pähe (teate kui halb on prille kiivri alla toppida?) ja poen autosse. Turvapuur ja juhiistme suur peatugi teevad selle protseduuri üsna vaevaliseks. Ka kuuepunktirihmade kinnitamisega on tükk tegemist. "Sa oled ikka pisike küll," itsitab Paavo mulle rihmu parajaks seades. Lõpuks on kõik paigas. "See hoiab rada umbes nagu Golf," paneb ta "põrnika" sõiduomadused minu jaoks arusaadavasse taustsüsteemi (kunagi olime võistluskaaslased ringraja-Golfidel) ja lööb ukse väljastpoolt kinni.
Nüüd on minek
Mind valdab tunne nagu seitsmenda klassi poisil esimest korda tüdrukuga kohtamisele minnes – tore on küll, aga kui miski nihu läheb... Ent pääsu pole, ise ma seda tahtsin ja nüüd tuleb minna (võidusõidu stardi eel olen end täpselt sama ebamugavalt tundnud).
Oma üllatuseks avastan, et VÕIDUSÕIDUAUTOT käivitatakse süütevõtmega! Mootori hääl on suhteliselt leebe, mitte täisverelistele võidusõiduautodele omaselt metalne. Panen käigu sisse (ka käigukang on nii seeriapärane kui olla saab) ja veeren rajale.
Just nimelt veeren, sest Paavo kiiruse kõrval on minu tempo algul sigaaeglane. Ent "põrnikas" osutub üllatavalt taltsaks ja lihtsalt juhitavaks. Mootor reageerib gaasi vajutamisele sujuvalt, võidusõidusidur, -käigukast ja -pidurid polegi oodatult "mürgise" reaktsiooniga. Tasapisi hakkan kiirust kasvatama ja püüan kurvides pidamise piiri kombata. Varakevadine rada on jube tolmune, kuid kui sujuvalt toimetada, püsib auto väga hästi kontrolli all ega näita mingeid märke esiveolisele omasest alajuhitavusest. Aga sarnasus Golfiga... Kui Paavo auto omal ajal tõepoolest niimoodi pidas, siis olen mina küll paljust ilma jäänud!
Järjekordset ringi lõpetades märkan, et Saksa Auto PR-mees Reigo vehib raja ääres ägedalt kätega. Kurat, ta võis seal juba tükk aega karelda, ma ju jälgisin ainult rada. Aga miks ta vehib? Juhin masina varjualusesse ja panen mootori seisma. Kas tõesti on autoga midagi sellist lahti, mida mina ei märganud?
Vist siiski mitte, sest Paavo ja mehaanikud lasevad lõunasöögil hea maitsta ega pööra rajal toimuvale mingit tähelepanu. "Buss ootab!" hõikab juurde rutanud Reigo. "Peaaegu oleksid ilma sinuta ära sõitnud."
Ronin autost välja, poen kähku "tsiviilriietesse" ja kobin bussi.
Coitus interruptus...
Ringrajahooaeg algas Riias
Eelmisel nädalavahetusel peeti Riias võidusõit, mis oli ühtlasi ka Balti meistrivõistluste avaetapp. Eestlased võitsid kahes klassis viiest ja olid selgelt parimad ka riikide arvestuses.
Golf 1600
1. Erki Lehiste
2. Avo Vaher
3. Girts Melbiksis (Läti)
6. Raimo Kulli
7. Raimo Lang
9. Eero Link
12. Erhard Toots
B-2000
1. Girts Kruzmanis (Läti)
2. Aivis Ohtla
3. Martin Merisaar
5. Indrek Sepp
7. Janek Merisaar
Vabaklass
1. Tõnu Soomer
2. Paavo Rebane
3. Rolands Duda (Läti)
Vormel-Baltic
1. Ramunas Capkauskas (Leedu)
2. Erko Vallbaum
3. Sten Pentus
7. Ain Lähker
9. Jaak Pipar
Super-1600 klassis Eestil ja Lätil võistlejaid väljas polnud.
Toyota Yaristel (ei kuulu meistrivõistluste arvestusse) oli kiireim soomlane Ilmari Ullakko, eesti parimana oli Timo Raudsik viies.
