Tammer
Ta on võtnud maha ühe peaministri. (Tiit Vähi lendas korteriskandaali tõttu.)
Ta on kangutanud teist. (Mart Siimann. Ka korteriprobleemid.) Ta on vedanud kihla Mart Laariga, et Laar kukub. (Laar kukkus ja tõi Tammerile viski.)
Nüüd susib Tammer, et Edgar Savisaar pole võibolla üldse Eesti Vabariigi kodanik.
“Ei. Ma ei susi.”
Tammer ohkab telefoni otsas.
“Ma ei susi. Ma mõtisklen, mitte ei susi.”
Tammeri hääl on tüdinud, väsinud,
“See, mis ma kirjutasin oma raamatus Savisaarest, on leebe ja rahulik mõtisklus. Kui ma oleksin susida tahtnud, oleks see hoopis teistmoodi välja näinud.”
Tammeril oli võimalus Vilja Laanaru ees vabandada ja pikka rongaema protsessi poleks tulnud. Tammer ei vabandanud, käis viis aastat kohut ja kaotas.
Tammerile oli rongaema protsess põhimõttelise tähendusega – kas ajakirjanik üldse tohib küsida. Kas ta üldse t o h i b teha oma kutsetööd. Ta kaotas ega unusta seda iial.
Enne kohalikke valimisi 2001. aasta sügisel koostas Kesknädala ajakirjanik Urmi Reinde raamatu “Ema, kes võitis”. Raamat võttis uuesti läbi rongaema loo ja lõppes teatega, et Tammer koondati Eesti Päevalehest.
“Nad ei suutnud oma võidurõõmu varjata,” ütleb telefonis Tammeri väsinud hääl.
Pikki aastaid on Enno Tammer olnud Eesti ajakirjanduse tipp.
Tema firmamärk on talkshow'd paberil. Ta tõi ajakirjandusse intervjuu, kus on kirge ja võitlust ja kaitset ja rünnakut. Tammer on tohutu töörügaja. Vahel kirjutas 220 intervjuud aastas. Istus 14 tundi tööl, koju laste juurde jõudis hilja õhtul.
Tal oli suureparane oskus pressikonverentsidel poliitikat kujundada. Ta julges küsida ja küsida ja uuesti küsida. Pärast Tammerit on poliitikute pressikonverentsid alla käinud. Tal on head allikad ja tal on hea nina.
Ei tule meelde ühtki teist ajakirjanikku, kelle nimi oleks olnud ajalehes rubriiginime asemel. Termin “tammer” oli. Ei meenu ühtki kolleegi, kelles oleks nii palju kirge. Ükski teine ei elanud oma ajakirjanduslikku tööd nii sügavalt läbi.
Tänaseks on Tammer läinud ära Hommikulehest, Postimehest, Eesti Päevalehest. Ta on läinud mitte just heade mälestustega, mitte omal tahtel. Solvumised, pinged, konfliktid, raske iseloom, nihkes enesehinnang.
Tiina Kaalepil (ühel teisel kõval kivil, tollal Tammeri ülemusel), ei lähe iial meelest Enno Tammeriga koos töötatud aeg. See on raskeim aeg Kaalepi elus. "Enno oli võimas ajakirjanik, aga vilets meeskonnamängija. Oma infot ta teistega ei jaganud, ja sageli me ei saanud enne õhtut teada, millest Enno numbrisse loo teeb. Juhtus, et samal teemal tegi lugu mitu ajakirjanikku. Ajalehte on niiviisi põrgulikult keeruline teha."
Kolleegid eri aegadest kirjeldatavad olukordi, kui Tammeri kompromissitu professionaalsus paranoiaks üle kasvas. Kuidas inimlik mõõde kadus. Kuidas vastane tuli maksku mis maksab lõhki lüüa.
Tiit Hennoste meelest sobis Tammer ideaalselt 90ndate algusesse. Tammerile on vaja vaenlast, kes ärataks temas jahikire. Siis oli ajakirjanduses rohkem jahivõimalust kui praegu. Kui maailm jahivõimalusi enam nii palju ei paku, hakkab Tammer neid võimalusi ise looma.
Kes oli Edgar Savisaare isa? On see asjakohane küsimus?
“Kui vabariigi peaministriks sihiks inimene, kes tõesti ei ole EV kodanik, oleks see uurimine omal kohal. Müts maha ajakirjaniku eest, kes selle välja tooks,” ütleb Priit Pullerits, meediaõppejõud. Aga kui Edgari passis oli isanimi Elmar ja kui kogu perekond on seda õigeks pidanud, siis on asi selge ja ma ei näe mingit probleemi. Lõpp! Kogu lugu!”
Priit Pullerits hüüab: “Mind ei huvita, mis seal Harku vanglas juhtus!” (Originaalis hüüab Pullerits: "I don´t give a shit, mis seal juhtus!")
Tarmu Tammerki, Eesti Ajalehtede Liidu juhi meelest paneb Edgari sünniloo ilmutamine valimiste eelõhtul raamatule propagandapitseri. Tammerk sätib raamatu ühte ritta Edgari ja Villu šokolaaditahvlitega ning reformlaste kondoomidega.
Urmi Reinde meelest võidab sellest raamatust Keskerakond. Sest kõik tunnevad Savisaarele kaasa.
Enno, mis sind huvitaks? Mida sa teha tahaksid? Sinusugust nuhki oleks Eesti ajakirjandusele hädasti vaja. Võta mingi kõva asi ette!
Tammer ohkab. Ta pole kordagi telefoni otsas naernud ja sõnad tulevad raskelt ta suust. (Tegelikult ta korra ta siiski naeris, kui rääkis, kuidas Siimann ta käest pääses.)
“Ma ei tea. Mul ei ole kuskil lehes tööd. Ma olen koondatud.”
Kahju. Kui inimene saab valmis raamatu, võiks tema tuju olla veidigi rõõmsam.
Mis Tammerit huvitab?
Enno Tammerit huvitab raamatus “Mälu võim” Edgar Savisaare salapärane päritolu. Kuidas võisid Savisaare segane sünnilugu ja lapsepõlv tema edaspidist elukäiku mõjutada.
Tammeri hüpotees on, et Elmar Savisaar ei saa olla Edgar Savisaare bioloogiline isa, sest Savisaar sündis Harku vanglas 31. mail 1950. Savisaare isa vahistati 8. augustil 1949 ja saadeti Venemaale.
Tammer on teinud põhjalikku tööd arhiividokumentidega, rääkinud Savisaare ema kaasvangidega ja Savisaare sugulastega.
