Eakate õnnesoovid müügiks
Uskudes uuringuid, on igal hommikul kell pool üheksa keskmiselt 100 000 inimese kõrv nagu kleebitud raadiovastuvõtja külge, et kuulda, kuidas Eestimaa juubilarid eetri vahendusel oma tervitused kätte saavad. Õnnesoov raadios on viimase 30 aastaga institutsiooni mõõtmed haaranud traditsioon, milleta suure hulga vanurite hällipäev oleks nagu jõulud ilma kommita.
Vanem generatsioon mitte ei oota, vaid nõuab meeles pidamist. “Me proovisime korra ka õnnitlused ära jätta, aga eakad ootasid seda ja me ikkagi taastasime selle,” nendib üle 2000 elanikuga Tahkuranna valla sotsiaaltöötaja Klaudi Tints. Aastas edastab ta vallavõimu nimel õnnitluse umbes sajale omakandi vanurile.
“Ei tea me ühtki teist raadiot Euroopas, mis vanu inimesi õnnitleks, aga Eestis on selline traditsioon,” leiab Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus. “Programmi seisukohalt ei ole ta sellisel kellaajal mingi kingitus,” viitab Rõõmus tavakuulajale, kellele võõrad juubelid korda ei lähe.
Selgub, et iidse kombe taga käib veider rahaliikumine. Novembris said Eesti rohkem kui 200 omavalitsust Vikerraadio peatoimetaja Rõõmuselt kirja, milles too teatab, et tema juhitav kanal jätkab ka uuel aastal raadioõnnitluste edastamist seitse hommikut nädalas. Kuid see teenus – nagu paljud head asjad siin ilmas – pole tasuta.
Kõige nürim töö
“Kuna õnnesoovisaatega tegeleb igapäevaselt Vikerraadios mitu kvalifitseeritud töötajat, siis ei ole saate toimetamise ja eetrisseandmise teenust võimalik osutada ilma valdade täiendava finantseerimiseta. Seepärast pöördume Teie poole ettepanekuga toetada õnnesoovisaate ettevalmistamist ja tasuda meile osutatava teenuse eest järgmistel tingimustel,” sedastab ametlik läkitus.
Põhjus on selles, et omavalitsused on tõelised masstervitajad. “Umbes kümme aastat tagasi hakkasid vallavalitsused meile oma tervitusi saatma. Kusagil 1995. aastal kasvas see meil üle pea,” tutvustab Rõõmus ajalugu. “Ükski seadus ei kohusta avalikku ringhäälingut sellist asja tegema. Kaalusime üldse selle lõpetamist, kuid puhkes suur lärm, sest midagi ei ole teha – see on eakatele oluline. See on pretsedent, millel analoog puudub.”
Nii seatigi seitse aastat tagasi sisse hinnakiri. Tuleva aasta preiskurant on järgmine: kui vald kannab raha üle enne 15. detsembrit või esitab garantiikiirja, maksab aastapakett 5500 krooni. Pisut kallimaks läheb maksmine kvartalite ja kuude kaupa. Arvestuslikult kõige soolasem hind tuleb ükshaaval õnnitledes – 150 krooni.
“On valdasid, kus iga kuu on 30-40 nime,” räägib Vikerraadio vastutav sekretär Malle Valma. Tema sõnul on kõigi heade soovide vastu võtmine, päevade ja vanuste kaupa sorteerimine ning ette salvestamine suur töö. Igale saatele laekub keskelt läbi 150 kirja.
“Siin majas on see kindlasti üks nürimaid töid, mis nõuab seejuures õudset täpsust,” tunnistab Rõõmus.
Kingitus või palk?
Vikerraadio peatoimetaja sõnul on viimastel aastatel tervitusteenust ostnud keskmiselt 60-80 valda, mis tähendab, et sellest laekunud summa jääb aastas arvestuslikult alla poole miljoni krooni. Kõik see läheb Riina Rõõmuse sõnul otse saatetegijatele. “Kui arvate, et see on tohutu rahaallikas, siis seda ta ei ole,” kinnitab Vikerraadio juht.
Tähelepanelik lugeja märkab, et ehkki valdadesse saadetud kirja üldine kõnepruuk viitab teenusele, mida raadio justkui müüb, palutakse siiski valdadelt “täiendavat finantseerimist” ning “toetust”. Arvestades, et reakodanikule on 70aastase või vanema ligimese õnnitlemine raadios tasuta, on selline raha küsimine seda ootamatum.
On ebaselge, kas raha nõutakse või palutakse. “See on tegelikult nagu sponsorraha,” poetab Valma. “Kes on tahtnud, see on maksnud.” Samal põhjusel – rahakanne liigitub sponsorluseks – pole raadio esitanud üldjuhul õnnitluste eest arveid. “Enamik valdasid maksab selle sama kirja alusel, nagu sponsorlust. Kui vallal on soov, et esitame arve, siis tuleb sellele käibemaks juurde,” selgitab Rõõmus mängureegleid.
Ligi 4000 elanikuga Halinga valla pearaamatupidaja Ilmar Erm käsitleb teemat siiski mustvalgelt. “Neid õnnitlusi nad ei edasta, kui me ei tasu,” kinnitab pearaamatupidaja, kelle sõnul kannab Halinga tuleva aasta raha sel nädalal üle. Selline poolvabatahtlik sponsorlus on töötanud juba aastaid. Et üht märkimisväärset elanikkonna kihti (loe: valijarühma) rahul hoida, on vallavalitsused kulutuseks (sotsiaaltoetuse realt) küsimusi esitamata valmis.
