Tähelepanu, Leedu kana!
Justkui selle fakti kinnituseks – nii kummaline, kui see ka pole – ei leidu Tallinnas Citymarketis grilliletist ühtki Eesti kanast valmistatud toodet. Kõik need tiivad, kintsud, koivad ja poolkoivad on valmistatud Leedus kasvatatud kanadest. Jahutatud broilerifilee ja toored koivad leti teises otsas, nagu hinnasilt ütleb, on samuti Leedust. Võiks kirjutada, et Leedu kanatooted ruulivad Eesti toidupoodides, aga see oleks ehk liialdus. Fakt on aga, et lõunabaltlaste kanatooted on viimasel ajal vägagi nähtaval.
Talleggi turundus- ja müügidirektor Kaarel Karu ütleb, et kuni tänavu kevadeni oli Leedu päritolu linnuliha Eestis sama hästi kui tundmatu. Kuid viimastel kuudel on selle osakaal turul kasvanud. Kui palju, seda ei oska Talleggi esindaja öelda. Leedukad on nähtaval olnud liiga vähe aega, et nende turuosa saaks väga täpselt mõõta.
Mis on Leedu kanatoodete äkilise edu põhjus? Karu arutlus sel teemal jõuab ääriveeri ikkagi hinnani. Et importöör ei investeeri nii palju tootearendusse kui nemad jne. “Kuna Leedu turul on kaubanduskettide surve viinud linnuliha hinnad kriitiliselt madalaks (sageli alla omahinna), siis otsivadki Leedu tootjad lähiturgudelt, ka Eestist, võimalusi oma liha müügiks,” märgib Karu. “Seejuures ollakse müügimahtude nimel valmis ka kvaliteetse toodangu jaoks ebareaalselt madalateks hindadeks. Jääb vaid uskuda ja loota, et toidu kvaliteeti ohvriks ei tooda.”
Leedu kanad toob Maag
Leedu kanaliha maaletooja on Tartus asuv AS Maag. Kunagise kuulsa äridueti Strandberg/Kivimägi Soomes registreeritud samanimelise firmaga pole sel mingit seost.
Firmale kuuluva Rannamõisa kaubamärgi juht David Pärnamets räägib, et seni valitses Tallegg kanalihaturgu üksi. Kiiresti rikneva jahetoodangu (s.t mitte sügavkülmutatu) mujalt Eestisse toomine oli riskantne. Kui piiriületamise toimingud võtsid kauem aega, võis siinne veterinaaramet kaubalaadungi tagasi saata.
Nüüd, kus Eesti ja Leedu on mõlemad Euroopa Liidus ning piiriületamistoimingud lihtsustunud, on Eesti turg lahti mujalt pärit jahetoodangule, ka Leedu kanale. “Eks ma saan Talleggi murest aru,” räägib Pärnamets. “Neil on nüüd konkurent.”
Maagi partner Leedus on Baltikumi suurim kanalihatootmisfirma Vilnijaus Paukštinas. Mingist alla omahinna müüdavast kanalihast, millele Talleggi esindaja viitab, ei saa Pärnametsa sõnul juttugi olla. Kvaliteediga on samuti kõik korras. “Meie partnertehasel on Euroopa Liidu tunnustus, ta on müünud oma toodangut Inglismaale, Hollandisse ja Taani. Minu teada ei ole Tallegg oma toodangut sinna müünud,” pareerib Pärnamets konkurendi kahtlused.
Lähiaja kava kohaselt peaksid Rannamõisa nime kandvad Leedu kanatooted Talleggilt kolmandiku turust ära võtma. Vähemalt nii usub Pärnamets. Millal täpselt, seda ei taha ta hetkel öelda. “Et Tallegg liiga närvi ei läheks.”
Talleggi turundusjuht Karu möönab, et lõpliku otsuse teeb siiski tarbija. “Tema otsustab, kas eelistada tuntud kaubamärgiga Eesti Talleggi linnuliha või vähetuntud, aga kroon odavamat importtoodangut.“
Leedu põllumajanduse head päevad
Aastaid kaitsetollide abil oma tootjaid poputanud Leedu põllumajandusel läheb hästi. 2003. aasta oli nende põllumajanduse bilanss üle pikkade aastate plussis. Mullu müüsid leedukad oma põllumajandustooteid 456 miljoni krooni võrra rohkem välja, kui sisse ostsid. Eesti bilanss oli möödunud aastal 3,5 miljardi krooniga miinuses!
Pealiskaudsel vaatlemisel leiab Tallinna poodidest Leedu päritolu linnulihatooteid, juustu, jäätist ja jogurtit, täissuitsuvorstigi. Loomulikult Vici kalatooted. Aga ka šampinjonid ja varased kukeseened on Leedust. Loetelu võiks jätkata.
David Pärnametsa hinnangul on Leedu põllumajandustootjad nii heal järjel, et vägagi tõenäoliselt on üsna pea Eesti toidulettidel müüdavast toidukraamist vähemalt pool Leedu päritolu. “Pole sugugi võimatu, et ka näiteks tuntud piimatoodete marki Tere valmistatakse varsti hoopis Panevežise piimatööstuses.
