Ülemiste Vanakesele homovärk ei istu!
Tallinn on uppumas. Ülemiste järv hakkab üle kallaste tõusma, et Tallinn oma voogudesse matta. Kas Tallinn on siis valmis saanud? Kaugel sellest, pilvelõhkujad on alles poole kerkimise peal. Aga juhtus midagi muud jubedat: Tallinna linnavalitsus andis loa korraldada 14. augustil homoparaad. Mis jääb Vanakesel siis muud üle, kui see soodom ja komorra ära hävitada?! Aga miks uputas juba laulupeorongkäigu ajal? Ilmselt oli sealgi homosid liikvel.
Võib öelda, et eelöeldu on rumal ja mõttetu, paranoiline ja seosetu. Pean sellega nõustuma, improviseerisin lihtsalt üldrahvalikule "homoküsimuse" vaidlusele kaasa kõlades. Mulle paistab, et kõik moraalialased uskumused ongi täitsa ebakriitilised ja Sokratese ajast sugugi mitte edenenud. Kas näiteks Bill Clintoni jälitamine, paljastamine ja piitsutamine (miljonite maksudollarite toel) oli mingis suhtes mõistlik? Kas see teenis kuidagi rahva huve? Kuidas said paar spermaplekki Monica Lewinsky kleidil muuta ta üleilmseks kultustüdrukuks?
Kennedy ajal oli ühiskonnal veel niipalju mõistust, et hoida presidentlikku seksi loomulikes piirides, s.t privaatsfääris, tänaseks on inimesed aga segi läinud – kisuvad kõik seksi puutuva avalikuks. Läbi tänase seksipaljastusprisma populariseeritakse (rahvapärastatakse) ka ajalugu ja isegi legende. Kuningas Arthur käitub filmis “Esimene rüütel” nagu Clintoni paroodia, kutsudes oma naise võimaliku abielurikkumise uurimiseks kokku mitte komisjoni, vaid terve rahva.
Seks müüb. Pärast prostitutsiooniarutelu soikumist on homoparaad üldrahvaliku vaidluse ülalhoidjana lausa taeva kingitus. Ilmselt aitab homoseksuaalide ja maksulise armastuse suhtes seisukoha võtmine ennast kellegagi identifitseerida. Need on kuidagi palju arusaadavamad asjad kui näiteks Euroopa Liidu organid. Muide, Euroopa kohtustki mäletame vaid “rongaema” kaasust, jällegi puhtalt moraalset probleemi. Kas saime aruka lahenduse? Muidugi mitte.
Seksiga suudab võrguvestlustes konkureerida vaid jumal. Aeg-ajalt mõtleb jumalast ka mõni Riigikogu komisjon või haridusministeerium, aga loomulikult päädib nii loogikavaba teema viljelemine ebaloogiliselt. Kinnitatakse küll, et koolidesse soovitakse sisse viia religioonideõpetus, aga millegipärast katsutakse seda sokutada algklassidesse (halvasti varjatud lootusega, et vahest hoiab jumal lapsed valetamast ja varastamast), aga mitte keskkooli, kus pea juba lõikab.
Meil pole usku välja öelda, et teisele ei tohi kurja teha iseenese, mitte jumala pärast.
Meil on hulk eelarvamusi, mida armastame nimetada moraaliks. 10 aastat tagasi oli meil niisugune moraal, et meie kuriteod pole veel piisavalt euroopalikud, et surmanuhtlust kaotada. Aga Euroopa Liit andis meile moraali, et inimest ei tohi hukata. 20 aastat tagasi oli meil moraal, et homoseksuaale ei tohi teisi inimesi “rikkuma” lasta, aga nüüd on moraal, et las marsivad.
Homoparaad on samasugune rahvalik meelelahutus nagu muistend Ülemiste Vanakesest. Eks vist veidi modernsem. Nagu pakub meelelahutust ka selle ümber moraalitsemine. Aga tühipalja moraali pärast ei maksaks väga erutuda.
