"Can we take some pictures?"

"Yes, yes!"

Ekspressi fotograaf suunab oma objektiivi kaubaletile, mis on lausa lookas merevaigust laevade, kristallkausikeste ning kõigis vikerkaaretoonides küütlevate matrjoškade all. Suurem osa neist on toodetud Venemaal, kuid veidi lihtsamad ja matsakamad nukud valmivad siinsaamas Narvas. Üsna sarnane vaatepilt tervitab sisseastujat kõigis vanalinna suurimates meenekauplustes, mis tegutsevad nö “magusates paikades” – Raekoja platsi ümber, Toompeal ja Viru tänaval. Mõneski ostukohas võib lisatõmbenumbrina märgata männipuidust nikerdatud karukujusid või malahhiidist voolitud munasid, kuid üks joon on ühine - klassikalisi Eesti meeneid ei märka kas üldse või on nende väike esindus tõstetud mõnele alumistest riiulitest.

“See on suurim jama, mis on üldse toimunud Tallinna ajaloos,” tulistab kesklinna halduskogu liige Tiina Mägi. ““Need, kes lasid sellisel olukorral tekkida, peaksid tõmbama sabad jalge vahele ja minema Alutaguse metsa häbenema!”

Ärge saage valesti aru - proua Mägil pole midagi Vene päritolu meenete vastu. “Vene suveniir on ju väga hea suveniir ja kui meil oleks mõni tõeliselt tasemel vene meenepood, oleksin ma väga õnnelik. Aga see, mida meil müüakse on ju kitš,” ütleb ta.

Umbes samal seisukohal on ka giid Ülle, kes tutvustab vanalinna peamiselt saksa keelt kõnelevatele turistidele. “Olukord on täiesti jube! Mitmed sakslased on küsinud, et kas Eestis ainult sellised suveniirid ongi.”

Edukate suveniiriäride töötajad ütlevad vastu, et Eesti meened ei lähe eriti hästi kaubaks. “Uh!? Päevas?” imestab värvitud huultega venelanna Raekoja platsil tegutsevas kaupluses, kui küsin, kui palju neil rahvarõivastes nukke keskmises tööpäevas müüa õnnestub. “Üle aasta neid ei ole ostetud,” näitab Viru väravate juures tegutseva Amber Suveniir Avenue müüjanna rahvuslikes toonides külmkapimagneteid. Ka samas stiilis võtmehoidjaid lebavad lettidel juba ligi aasta. Tallinna vaadetega taldrikutel on müügimenu osas veidike parem õnn.

Võibolla peaksid eestlased lihtsalt alla vanduma, kui turistid atraktiivsemaid vene suveniire eelistavad?

“Muidugi müüvad nad hästi, kui me ei paku kõrvale sama hästi seda, mis on meie oma,” vastab Tiina Mägi tuliselt. “Sest kuhu tekkib solgiauk? Ikka sinna, kus pole voolavat vett!”

“Me ei saa vene käsitööd eitada, vaid me peame leidma võimalusi, kuidas toetada omajuurset esemelist kultuuri,” leiab Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts juhatuse esimees Liivi Soova. “Näiteks Austrias on maakonnad ja riik leidnud võimalusi teatud käsitööpoodide toetamiseks tingimusel, et seal oleks esindatud rahvakunsti kõige olulisemad liigid.”

OÜ Kodukäsitöö keldrikaupluses aadressil Kuninga 1 on hämar, jahe ja vaikne. Erinevalt Viru tänava ja Raekoja platsi avaratest ja hästivalgustatud äridest asendavad siin matrjoškasid kadakast õllekapad ning linalaksed lindad ja kalevid. Samas ei sattu turistid siia poodi just sageli, sest sissekäik paikneb tänavast kümnekonna meetri kaugusel kangi all. Lisaks hakkavad paljud sisseastunud kunded ikkagi matrjoškasid nõudma. "Millegipärast just ameeriklased väga armastavad neid," tunnistab prillidega vanaproua, kes poes müüjana tegutseb.

Samal ajal on venelastest ärimehed oma suveniiräris lähenemas täiuslikkusele. Kasutusele on võetud kõik moodsad marketinginipid. Üllele meenub, kuidas talle Toompea Patkuli vaateplatvormil ühe Vene suveniiridele spetsialiseerunud kaupluse visiitkaardike pihku pisteti. “Kallis giid! Meie kaupluses ootab sind ees tass tasuta kohvi, tasuta wc ja 10 protsenti kõigilt sinu grupi poolt tehtud ostudelt,” lubati sellel.

Suveniiriäri suurtegijaid

Zlobin Suveniir OÜ

Juhatuse liige Vitali Zlobin

Kauplused: Kiriku plats 3, Nunne 1, Rataskaevu 24, Saiakang 2, Pikk 7

Parimerk OÜ

Juhatuse liige Vitali Daškevitš

Kauplused: Vene 12, Sadama 6, Pikk jalg 3

Anwar Gadalla OÜ

Juhatuse liige Mahmoud Gadalla Sayed

Kauplused: Müürivahe 31, Kullassepa 2