Ekspert ennustab supergripi teket
Ühel halval päeval saab Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar sõnumi, mida ta on kartnud tulevat juba pikemat aega. See teade võib esmapilgul tunduda vähetähtis – kuskil laias maailmas, kõige tõenäolisemalt aga Kagu-Aasias, on leitud esimene inimene, kes nakatunud korraga kahte eri grippi.
Neist üks on põhjustatud kõige harilikuma inimgripiviiruse poolt, mis tekitab igal talvel halba enesetunnet, palavikku ning silmavalu miljardeil. Teiseks tõvetekitajaks on eriti agressiivne viirus tüvest H5N1, mida laiemalt tuntakse “linnugripi” nime all. Ühes ja samas inimeses kohtudes on haigustekitajad vahetanud omavahel geene ja muutunud uueks hävitavaks tõveks. Kui haigestunut ja temaga kokkupuutunuid ei jõuta isoleerida piisavalt vara, hakkab levima gripp, missugust maailm pole veel näinud.
Gripiepideemiad on maailma laastanud ka minevikus. 1918–1919 põhjustas kümnete miljonite inimeste surma nn Hispaania gripp, erakordselt raskekujulise kopsupõletikuga lõppev viirus, millesse paljud surid kõigest ühe ööga. Siiski lõppes see haigus Kuulo Kutsari sõnul letaalselt vaid 1,1 protsendile nakatunuist. Hilisemad suuremad epideemiad olid veelgi pehmemad – näiteks Hongkongi grippi 1969–1970 oli surevus 0,2 ja 0,3 protsendi vahel.
Surra võib iga kümnes
Uus supergripp võib olla kümneid kordi surmavam. “Näete, siin on andmed,” otsib Kutsar laua pealt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni saadetud raporti, mis käsitleb 112 teadaolevat H5N1 inimnakatumist Tais, Vietnamis, Indoneesias ja Kambodžas. “57 juhtumit on lõppenud surmaga – seega suremus on 51 protsenti.”
Senini on linnugripp olnud pigem põllumajanduslik probleem, traagiline miljonitele tõve leviku hirmus hävitatud kanadele ning nende omanikele. Inimesi on viirus nakatanud vaid üksikjuhtudel ning haigestunud on olnud tõbiste lindudega tihedas kontaktis. Milline saab täpselt olema linnugripi baasil tekkida võiv ja üle maailma inimsurmasid põhjustav nakkushaigus, ei oska öelda keegi. Mitte enne seda, kui epidemioloogide kartused tõeks lähevad.
Kuulo Kutsar pakub välja mõned oletused. “Suremus saab olema suurem kui ühelgi teisel gripil, mis seni olnud – ja seda sel lihtsalt põhjusel, et tegu oleks täiesti uue struktuuri, täiesti uue viirusega, mille vastu meil teiega – ega kellelgi maailmas – pole mingit immuunsust,” ütleb ta. “Inimesed hakkavad nakatuma väga hõlpsalt ning põevad seda viirust väga raskes vormis.”
Veelgi pessimistlikum on meditsiiniteaduste doktori Mari Järvelaiu prognoos. “Võib arvata, et sureks iga viies kuni kümnes inimene,” ütleb ta. “Oht on tõsisem, kui siiani on arvatud.”
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja, noor ning elegantselt riides Anneli Taal mõjub nende masendavate prognooside kõrval ootamatult optimistlikult. Ta rõhutab asjaolu, et järgmist suurt gripipandeemiat – läinud sajandil oli neid kolm – on maailmas oodatud juba aastakümneid, kuid juhtunud pole midagi. Üle paari minuti käib Taali jutust läbi julgustavakõlaline väljend “gripipandeemiaks valmisoleku plaan”.
Valmisoleku plaan ei ole valmis
Mida see endast täpselt kujutab, teab paraku vaid Anneli Taal ning projektiga seotud spetsialistide kitsas ring. Kuigi gripipandeemiaks valmistumise vajadusest räägiti juba septembris 2003, pole valmisoleku plaan ikka veel valmis – vähemasti mitte sedavõrd, et sostiaalministeerium seda avalikustada tahaks. Taali jutust võib mõista, et töö käib – toimuvad ümarlauad, nõupidamised ja kohtumised, tehakse täiendusi ja parandusettepanekuid ning vahetatakse dokumente.
Paraku on ühiskonnal võimalik selle töö vilju hinnata vaid praktikas ja mitte teoorias, sest vähemasti osa pandeemiaplaanist jääb salastatuks. Avalikustada kavatsetakse Taali sõnul ennekõike hügieenialaseid nõuandeid – sotsiaalministeerium kavatseb soovitada kanaliha põhjalikult kuumtöödelda ning manitseb, et inimesed ei puudutaks surnud linde –, kuid näiteks pandeemilise gripi vastu mõeldud ravimite varu jäetakse vaka alla. Anneli Taal põhjendab ravimiküsimuse salastamist asjaoluga, et teave võib pakkuda sõjalist huvi Eesti riigi vaenlastele.
Samas on täiesti avalik teave see, et kaht ainsat ravimit, mis võiks tapjagripi vastu aidata – Tamiflud ja Relenzat –, pole Eestis sugugi piisavalt. Tamiflu ainsad olemasolnud doosid aeguvad septembri algul, Relenzat on GlaxoSmithKline ärijuhi Gennadi Nikolajevi sõnul ladudes aga 46 inimesele.
See tuleb uudisena isegi Tervisekaitseinspektsioonile. Kuulo Kutsar ägestub Tamiflu puudumisest kuuldes: “See on Roche firma probleem! Miks nad ei hangi õigel ajal? Tootjafirma oma Eesti esinduse kaudu peab jälgima Eesti turgu, et mõni ravim siin otsa ei lõppeks! Ma loodan, et nad nii targad on ja teavad, et gripihooaeg saabub oktoobri algul.” P>
Eesti ootab vajaduse teket
Ei Tamiflu ega Relenza (märkimisväärselt odavam preparaat, mis ei sobi aga alla 12aastastele) ei suuda grippi ravida. Nagu selgitab Mari Järvelaid, seisneb nende toimemehhanism juba rakkudesse jõudnud gripiviiruse paljunemise takistamises. Enne praktikas testimist pole võimalik täie kindlusega öelda, kui palju on nimetatud rohtudest abi võimaliku uue gripi puhul, mida veel ei eksisteeri. “Maailma tervishoiuorganisatsioon on oletanud, et neist peaks kasu olema,” tähendab Kuulo Kutsar.
Paraku on Tamiflust ja Relenzast abi vaid siis, kui neid võtta profülaktikaks – seega enne haigeks jäämist – või vahetult nakatumise järel. “Kui epideemia tekib, hakkavad inimesed surema 24–48 tunni jooksul,” lausub Järvelaid. “Tamifluga tuleb ravi alustada nii kiiresti kui võimalik,” lisab Kuulo Kutsar.
Kes langetab otsuse – kumba ravimit Eesti ostab?
“Sotsiaalministeeriumi Ravimihankekomisjon,” vastab Anneli Taal.
Kas kaalukauss kaldub oseltamaviri või zanamiviri poole?
“Hetkel ei kaldu ta mitte kuhugi.”
Mida Eesti ootab?
“Ma ei usu, et me midagi ootame. Me pigem loodame, et ei tule midagi.”
Hiljem parandab Taal oma väidet: “Me pigem tegutseme, et meie valmisolek võimalikult heaks muuta.”
Põhjanaaber Soome otsustas aasta esimeses pooles
soetada gripiviiruse vastast ravimit Tamiflu vähemalt
520 000 doosi. Rootsi on ostnud
725 000 pakki – piisavalt ligikaudu
kümnendikule elanikkonnast. Seda, kui palju ja millal plaanib osta Eesti,
Anneli Taal ei ütle. “Kui ütleksin mis tahes numbri, siis
valetaksin,” lausub ta. “Analüüsides eri informatsiooni ja
epidemioloogilist olukorda, ei ole me saanud oma spetsialistidelt seda
tagasisidet, et hakake kiiresti toimetama ja ostke midagi ära. Me ei
näe praegu protsessi kiirendamiseks tarvidust.”
Muidugi on Anneli Taalil õigus, kui ta ütleb, et töö käib – eri ametkonnad vahetavad hoogsalt dokumente ning näiteks septembris on plaanis korraldada Hollandi spetsialistide abil gripipandeemiaks valmistumise õppus Eesti haiglatele. Muidugi on Taalil õigus, kui ta lausub, et ravim iseenesest ei aita kedagi – vaja on töötada välja preparaadi levitamise mehhanismid, sest “inimest ravivad inimesed ja mitte laos seisev pulber”. Paraku on selge seegi, et arstidel on võimatu nakatunuid aidata, kui neil pole võtta emba-kumba preparaati, mis viirusele mõju avaldab. Taal julgustab, et hätta jäädes saab alati pöörduda rikaste Skandinaaviamaade poole: “Üksikjuhtude puhul ei keeldu abi osutamisest ükski riik.”
Riske hinnates
Gripihooaeg langeb igal aastal samale ajavahemikule – riskantne periood algab oktoobris aasta 40. nädalal ning kestab kuni 20. nädalani järgmise aasta aprillini. Oktoobrisse langeb ka talvistesse pesitsuspaikadesse suunduvate lindude ränne Venemaalt, kes kasutavad Euroopa lõunaosadesse teel olles Eestit peatuspaigana. Jaanus Elts Eesti Ornitoloogia Ühingust ütleb, et õnneks ei lenda meilt läbi neid linde, kes pesitsevad Uuralite lähistel – Uuralid on hetkeseisuga läänepoolseim punkt, kust ohtlikku linnugrippi H5N1 avastatud. Kuid “kui viirus Uuralite juurest tasapisi edasi liigub, jõuab ta nende aladeni, kus elavad linnud, kelle rändetrass tuleb läbi Eesti,” toonitab Elts kohe, tuues näiteks sadu tuhandeid valgepõsklaglesid, kes igal aastal Novaja Zemljalt lõuna poole siirdudes Eestis vahemaandumise teevad.
Tänaseni on viirust kanade kõrval leitud peamiselt veelindudel – hanedel ja partidel. “Üksikjuhtumina,” ütleb Elts, “on leitud ka üks grippi surnud pistrik, kes sai nakkuse ilmselt kanafarmist.” Seni, kuni viirus püsib vaid linnupopulatsioonis, jääb H5N1 gripp põllumajanduslikuks probleemiks – probleemiks, mida põllumajandusministeeriumi asekantsler Toivo Nõvandi hindab Eestile hetkel suhteliselt väikseks. Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Maarja Kristjan ütleb, et mahe- ja väiketalunikud võiksid igaks juhuks hoida linde siseruumides ning teavitada ametivõime kummalistest surmajuhtumitest. Kui viirus mõnest kanakarjast siiski avastataks, tapetaks kõik selle linnud ning korjused hävitataks Väike-Maarjas asuvas Loomsete Jäätmete Käitlemise tehases. Lisaks kehtestataks farmi ümber 3 km ohutsoon ja 10 km raadiusega järelevalvetsoon ning viiruse levitamise piiramiseks paigutataks teedele desinfektsioonimatte. Viimased abinõud on identsed kõigi 16 ohtlikuma loomahaiguse – näiteks suu- ja sõrataudi puhul.
Paraku võib see esialgu väikseks riskiks hinnatud põllumajanduslik probleem muutuda globaalseks tragöödiaks üleöö. Vaja on vaid inimest, kes korjaks saatuslikul kombel korraga üles kaks viirust – inim- ja linnugripi oma.
“Epideemia tuleb nii või teisiti. Küsimus on ainult ajas,” ütleb Mari Järvelaid.
Ka Kuulo Kutsar on murelik. “Ma pean tõenäoliseks, et see pandeemia tekib. Sellel talvel ehk veel mitte.”
Lindude grippi on Eestis varemgi olnud
Sarnaselt inimestega põevad grippi igal aastal miljardid sulelised, kuid enamasti on tegemist vähepatogeensete, suhteliselt kergelt läbipõetavate vormidega. Need viirused on suutelised nakatama nii linde kui inimesi ning Jaanus Elts Eesti Ornitoloogia Ühingust oletab, et juhtumeid, kus inimene on saanud gripi linnu käest – näiteks käega vastu haigestunud kajaka väljaheidet puutudes –, on Eestimaagi ajaloos olnud tõenäoliselt küll ja küll. Keegi lihtsalt ei tea seda, sest ükski arst ei hakka mõõduka palaviku, liigesevalude ning üldise halva enesetunde all kannatava patsiendi kallal läbi viima kalleid uuringuid selgitamaks haigestumise põhjustanud viiruse täpset tüüpi. “Paremal juhul ravitakse teid arsti juures gripi vastu,” ütleb Elts, “halvemal juhul öeldakse, et sööge vitamiine ja elage stressivabalt.”
