Paljude eestlaste surmapõhjused tundmatud
Selline surma põhjus on märksa levinum kui surm uppumise, diabeedi, maksavähi või nakkushaiguste tagajärjel. Aastal 2001 kanti märge "ebaselge" surmatunnistustele 197 juhul. Kõige sagedamini jäi surmapõhjus teadmata 65-69aastaselt lahkunud inimeste puhul.
Statistikaameti rahvastikustatistika sektori peaspetsialisti Marika Inno sõnutsi liigitavad arstid surmajuhtumeid "ebaselgeteks" üsna kergekäeliselt. "Ja kui arst on surmatõendile sellise põhjuse kirjutanud, siis meie kodeerime ta oma andmebaasis samamoodi ka ära." Ta lisab, et sageli on siiski tegemist nn tunnistajateta surmaga – leitakse surnu, kuid surma põhjus jääb teadmata.
Põhjused varieeruvad ka geograafiliselt. "Näiteks Tartus, kus on ülikool ja palju arste, tegeldakse põhjuste uurimisega süvitsi ja surrakse väga erinevatel põhjustel," ütleb Inno. "Kui vaadata äärealade surmapõhjuseid, siis jääb aga mulje, et surraksegi ainult südamehaigustesse ja vanadusse."
