Lahingutegevus oleks puhkenud õhurünnakuga Aegna ja Naissaare merekindlustele. 30 minutiline pommitamine pidi suruma maha eestlaste suurtükipatareid, mille kahurid kontrollisid Tallinna lahte. Sellele oleks järgnenud dessant saarte hõivamiseks.

Samal ajal pidi Balti laevastik hõivama Tallinna sadama ja hoidma seda enda käes Punaarmee saabumiseni.

Eesti ja Läti vastases operatsioonis osalesid kõik Balti laevastiku laevad, mis ei olnud parajasti remondis. 120 aluse hulgas oli 17 allveelaeva.

Kõigest sellest rääkis Vene sõjalaevastiku arhiivi osakonnajuhataja Pavel Petrov juuni keskel Helsingis toimunud ajalooseminaril.

Moskva sõjaplaanidest on palju kirjutatud. Konkreetsete kuupäevade, väeosade ülemate nimede ja sihtmärkide loeteluga avaldas Petrovi ettekanne kuulajatele siiski muljet.

Seminari korraldaja, Soome riigikaitseakadeemia ajalooprofessor Martti Turtola tegi ründajate suure arvu kohta mõtlemapaneva järelduse: “Venelased olid valmis Eesti kaitseväe meeleheitlikuks vastupanuks.”

Sõjaplaan

Balti laevastik oli valmis sõjaks kell kümme õhtul 14. juunil 1940, kuid Eesti alistus vabatahtlikult.

Allikas: Vene sõjamerelaevastiku arhiiv