Tallinn sulgeb koole
Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis koostatud Tallinna linnastu rahvastikuprognoos näitab, et praegune rahvaarv 540 000 püsib ka aastal 2025. Pessimismiks ei näi nagu olevat põhjust – inimesi ju jätkub. Ometi on see stabiilsus vaid näiline.
Nimelt hõlmab uuring kogu linnastu, mille moodustavad Tallinn pluss selle lähiasulad idas Loksa ja Aegviidu, lõunas Rapla, läänes Paldiski. Tallinnas endas elanike arv hoopis väheneb. Kõige tõenäolisemalt on 2025. aastal Tallinnas elanikke kümme protsenti vähem kui nüüd. Põhjusi on kaks. Esiteks negatiivne loomulik iive, teiseks rahvastikuränne ehk linlased kolivad ära elama linnalähedastesse asulatesse.
Uuringu järgi on ka vananemine tõsine probleem. Poolest miljonist linnastu elanikust on 2025. aastal juba iga neljas vanem kui 60. Kuni 15aastaste noorte arv Tallinnas väheneb aastaks 2025 neljandiku võrra, langedes 62 000 inimeselt 45 000 inimesele.
Detailne statistika annab laste arvust troostitu pildi. Aastal 2000 oli viie- kuni üheksa-aastasi lapsi Tallinnas 18 640, aastal 2025 aga 14 580. Veelgi drastilisem on langus 10-14aastaste hulgas, keda aastal 2000 oli 27 740, aastal 2025 aga kõigest 16 720. Päevselge, et osa Tallinna koole tuleb sulgeda.
Klassid tühjenevad
Haridusministeeriumi põhihariduse peaeksperdi Merike Mändla sõnul ei hakata Tallinnas koole veel sulgema. Koolide vähendamise asemel kaalutakse õpilaste keskmise arvu vähendamist algklassis praeguselt 36lt 25 või isegi 20 õpilaseni. Elanikkonna maale ümberasumise mõju koolidele ei oska Mändla prognoosida. “Me ei tea ju, kus lapsed tahavad koolis käia. Kas linnas või elukoha lähedal,” ütleb Mändla.
Tallinna Haridusameti arendusosakonna juhataja Viivi Lokk nii optimistlik ei ole, kuigi väiksemates klassides on õpitingimused paremad. “Tänavu tuli Tondiraba keskkoolis kaks klassi liita, kuna ühes oli vaid 9 ja teises 11 õpilast. Tallinnas on teisigi koole, kus ellujäämise küsimus on tõsiselt päevakorras,” kommenteerib Lokk. Õpilasi lihtsalt ei jätku ning prognoosid vaid kinnitavad koolide sulgemise möödapääsmatust. Haridusameti kodulehekülje www.haridusamet.ee andmetel õppis mullu Tallinna põhikoolides 43 809 õpilast, kaheksa aasta pärast on neid aga vaid 30 770.
Püsima ei jää kindlasti need koolid, mille maine on madal ja kuhu lapsevanemad ei taha oma võsusid õppima saata. Langeb venekeelsete koolide populaarsus: lapsevanemad on hakanud panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Näiteks tänavu suleti õpilaste puudusel Kopli vene põhikool. Siinses ühiskonnas läbilöömiseks ei pane venelased lapsi mitte ainult eestikeelsesse kooli, vaid juba ka eestikeelsesse lasteaeda.
Poliitikud kardavad otsustada
Muu Eestiga võrreldes on Tallinna olukord siiski veel hea, sest mujal koole järjest suletakse. Haridusministeeriumi andmetel on Eestis praegu 667 kooli, aastal 2006 jääb neist alles 539 kooli. See toob kaasa ka õpetajate arvu vähendamise: tänavu on Eestis 12 861 pedagoogi, aastal 2008 aga vajatakse vaid 9292.
Põhjused on selged: Haridusministeeriumi andmeil väheneb 1.-3. klassi õpilaste arv Eestis pidevalt. Kui tänavu on õpilasi 61 619, siis kuue aasta pärast on neid vaid 38 652. Ministeeriumi prognooside kohaselt on lähema seitsme aasta jooksul oodata 1.-3. klassi õpilaste arvu vähenemist 23 protsendi võrra, 4.-9. klassi õpilaste arvu vähenemist ligi 40 protsendi võrra ning gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemist üheksa protsendi võrra.
Koolide sulgemine on poliitiliselt ebamugav otsus ning seda püütakse vältida või edasi lükata. Tallinna linnavolikogu ei taha seda teemat arutada. Erakondade valimislubadustes pigem tõotatakse koole juurde ehitada, kuigi jääb arusaamatuks, kellele ja kuhu. “Kolmikliidu valitsuse ajal suleti Eestis üle 50 kooli, neist enamik maakohtades. Meie hakkame koole taastama ja klasse avama seal, kus see on sotsiaalselt vajalik,” lubas Keskerakonna liider Edgar Savisaar augustis. Vägisi meenub üks tuntud diktaator, kes punkris liigutas kaardil juba olematuid armeesid ja kavandas nendega vasturünnakuid.
