Äärmiselt tõenäoline, et tegu on veega, veest jääga. Õieti avastas Clarke'i ulmeromaani järgi nime saanud automaatjaam 2001 Mars Odyssey Marsi pinnast vesinikku. Aga vesi on vesiniku kõige tõenäosem ühend Marsi pinnases.

Maisele elule sarnane elu võib taluda väga laia temperatuurivahemikku, kuid tahab olemasoluks ikkagi vett saada. Vesi on elu kõige olulisem eeltingimus.

Mida Marsi jääga teha saaks?

Võiimalik oleks jääd kasutada raketikütuse valmistamisel. Selleks tuleks ta päikeseenergia abil lagundada vesinikuks ja hapnikuks.

Kuidas Marsi orbiidil, planeedi pinnast 400 kilomeetri kaugusel liikuv Odyssey selle suure jäähulga üles leidis?

Jää avastas gammaspektromeeter, mis registreeris vesinikuaatomile spetsiifilise kiirguse.

Marsi pinnas kuni meetri sügavusel avastatud jää jaguneb ühtlaselt maa-alal 50. lõunalaiuskraadi ja lõunapooluse vahel. Mida lähemale poolusele, seda lähemal pinnale jää asub. Uurijate sõnul võib seda iseloomustada kui porist jääd, määrdunud jääd.

Küllap leidub jääd ka põhjapooluse ümbruses, kuid selle avastamist takistab seda ala praegusel aastaajal kattev süsihappelumi.

Peale jää võib sügavamalt leida ka vett vedelas olekus.

Millal võib vee olemasolu Marsil lõplikult tõestatuks lugeda?

Tuleb Marsi pinda auk puurida ja jää üles leida.

1999. aastal kadus jääd otsima saadetud Mars Polar Lander Marsi atmosfääri sisenemisel salapärasel viisil pärast pidurdusmootorite käivitumist ära. Polar Lander kandis muuhulgas kaht mürsutaolist sondi, mis pidid tungima kuni kahe meetri sügavusele pinnasesse.

Hiljem selgus, et maandudes oleks Polar Lander ühe tarkvaravea pärast nii või teisti puruks kukkunud. Marsi uurimisel pole alt vedanud mitte niivõrd tehnika kui inimlikud eksimused.

1877 kirjeldas itaallane Schiaparelli Marsi kanaleid. Teadlased oletasid, et need on mõistuslike olendite loodud, eesmärgiga niisutada Marsi kõrbepinda. Hiljem selgus, et kanalite nägemise tingis silmapete. 1998. aastal teatas NASA kuiva lookleva jõesängi avastamisest. Tähendab, kunagi ikkagi voolasid Marsil jõed?

Miljardeid aastaid tagasi oli Marsi atmosfäär tihedam, seal voolas väga suure jõuga vesi, tohutud mitmesaja kilomeetri laiused veevood. Seejärel tingimused muutusid, kliima külmenes.

Pärast Teist maailmasõda on Marsi atmosfäärist leitud veeauru jälgi. Jää avastamine polnud ootamatu, üllatas vaid selle lai levik ja suur hulk.

Marsil leidub juba üksjagu maalaste saadetud, oma ülesande täitnud aparaate.  Kuskil kõrbes seisab 1997. aastast liivatormides kinni tuisanud päikesepatareidega maandur Pathfinder ja kive uurinud mänguauto-sarnane kulgur Sojourner. Millal uued aparaadid Marsil oma antenne keerutama hakkavad?

2004. aastal üritavad laskumist kaks järgmist NASA maandurit. Ka Euroopa kosmoseagentuuril on plaanis saata maandur, see kannab Charles Darwini uurimislaeva auks nime Beagle. Maandur kannab muuhulgas mikroskoopi, mille abil saab otsida eluvorme, nende jälgi või kivistisi.

Planeetide uurimine käib praegu suhteliselt odavalt. 1976. aasta Vikingite projekt maksis kolm miljardit dollarit, praegused Marsi-projektid maksavad mõnisada miljonit.

Kui venelased 1957. aastal tehiskaaslase üles lasksid, võttis ameeriklastel vaid 12 aastat, et Kuu pinnale astuda. Mõlemad suurriigid pingutasid hambad ristis, et teisest ees olla. Rahvusvahelise kliima soojenemise tõttu nüüd sellist konkurentsi ei ole ja inimese jõudmine Marsile võtab märksa rohkem aega.

Üks kuulsaim Marsi-romaane, Ray Bradbury "Marsi kroonikad" kirjeldab, kuidas 2026. aastal jõuavad punasele planeedile põgenikud sõdades hävinud Maalt. Maaga sarnane Mars osutub romaanis inimkonna päästjaks. Kas tuumaterrori oht Maal paneb teadlasi mõtlema Marsile kolimisest?

See on ulme.

Lend Marsile ja tagasi võtaks kolm aastat. Kosmoses viibimise rekord kuulub Vene arstile Valeri Poljakovile, kes viibis orbiidil 438 päeva. Aga teda oleks saanud igal ajal alla tuua, Marsi-teekonnalt inimeste vajadusel tagasitoomiseks puuduvad igasugused võimalused. Aga mis siis saab, kui laeval puhkeb nakkushaigus, ka näiteks sellele tuleb mõelda.

Millal astub inimene Marsi pinnale?

Hetkel pole käimas ühtki riiklikku projekti inimese lennutamiseks Marsile. 2019. aastal möödub 50 aastat inimese astumisest Kuu pinnale. Võibolla siis?

kast

Ettekujutused elust Marsil

1877. Marsi suure vastasseisu (Marss oli oma orbiidi Päikesele lähimas punktis) ajal märkab Itaalia astronoom Giovanni Virginio Schiaparelli planeedil joonekujulisi moodustusi. Saab alguse legend Marsi kanalitest.

1894. Arizonasse observatooriumi rajanud Percival Lowell nimetab kanaleid mõistuslike olendite kätetööks, see tõlgendus võitis suure populaarsuse.

1897. Inglise kirjanik Herbert Wells ilmutab teose “Maailmade sõda”, mis räägib marslaste sissetungist Maale.

1909. Prantslane Eugene Michael Antoniadi tuleb järeldusele, et Marsi kanalid on illusioon, mis tekib silma ülepingutamisel soovist näha võbeleval kujutisel võimalikult peeni detaile.

1924. Ilmub Aleksei Tolstoi romaan “Aeliita”, sisuks kahe venelase juhitud revolutsioon Marsil.

1964. Marsist lendab mööda USA automaatjaam Mariner 4 ning edastab Maale 22 fotot. Piltidel polnud näha ühtegi kanalit, küll aga hulgaliselt kraatreid.

1976. Marsile jõudnud automaatjama Viking maandurid võtavad elu otsimiseks pinnaseproove. Elust nad märke ei leia.

1996. Rühm Kanada ja USA teadlasi teatab, et Antarktikast leitud, väidetavalt Marsilt pärinevast meteoriidist on avastatud orgaanilist ainet ja nanobakterite jäänustele sarnanevaid piklikke süvendeid. Hilisemad uurimised ei seosta neid jälgi eluga Marsil.

(kena pilt www.aai.ee/planets)

Marss

Maa ja Marsi vaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist saja miljoni kilomeetrini.

Pöörlemisperiood on 24 tundi ja 37 minutit, see tähendab, et Marsi ööpäev on Maa omast pool tundi pikem.

Pöörlemistelje kalle erineb Maa omast vaid neli protsenti, see tähendab, et ka Marsil on aastaajad.

Marsil asub Päikesesüsteemi suurim, Olümpose mägi, mis küünib jalamilt mõõtes 21 kilomeetri kõrgusele.

Marsil on kaks pisikest ebakorrapärase kujuga kaaslast, mis kannavad nimesid Phobos (kreeka keeles “hirm”) ja Deimos (“õudus”)