Kapo üritas rünnata Sõõrumaad
Kaitsepolitsei kaalus seoses Kati Tootsi salajase jälgimise uurimisega kriminaalasja algatamist turvafirma Falck vastu.
Rohelise tee selleks andis karistusseadustiku paragrahv 137. Selle teine lõige lubab karistada eraviisilist jälitustegevust harrastanud juriidilist isikut rahatrahviga.
"Loomulikult on kaalutud," kinnitas uurimist juhtiv vanemprokurör Endla Ülviste sel nädalal vastuseks Ekspressi küsimusele.
Sellest võimalusest teadis väga väike ring asjaosalisi. Näiteks Falck Eesti juhatuse esimees Peeter Tohver kuulis uudist käesolevat lugu kirjutavalt Ekspressi ajakirjanikult.
Falcki vastu kriminaalasja algatamiseks tuleks täita kaks tingimust. Esiteks peab kuritegu olema toime pandud firma juhtivtöötaja poolt. Kõnealuses kriminaalasjas on tunnistatud üheks kahtlustatavaks Falcki sisejulgeoleku juht Veiko Kulla.
Teiseks peaks Falck saama salajasest jälgimisest kas varalist või moraalset kasu. Kaitsepolitsei uurimine tõdes, et Falck ei saanud ärimees Jaan Tootsi armukese luuramisest mingit kasu.
Falcki load löögi all
Turvaseadus keelab turvafirmal osutada eradetektiiviteenust, ammugi kedagi eraviisiliselt jälitada. Seega oleks kriminaalvastutusele võtmine tõstatanud küsimuse Falcki tegevuslubade tühistamisest.
See on Eestis väga harukordne. Viimati peatas riik pisikese turvafirma BKA tegevusloa riigimaksudest kõrvalehoidmise pärast. Lugu juhtus juba 2001. aastal.
Kriminaalmenetlus Kati Tootsi asjas poleks mingil juhul katkestanud kogu Falcki tegevust. Nimelt on igal Falcki piirkondlikul tütarfirmal omad tegevusload. Kokku on neid tänaseks väljastatud üle paarikümne.
Löögi alla oleks läinud Põhja-Eestis ja Tallinnas tegutsev emafirma Falck Eesti. Just selle firma töötajad panid üles varjatud videokaamerad korterisse, kus elas Kati Toots.
Peatamine oleks ähvardanud kaht luba. Üks neist lubab anda turvakonsultatsioone ja teine paigaldada valveseadmestikke.
Kogu võim Antropovil
Politseiametis tegeleb turvafirmadega kaheksaliikmeline ekspertkomisjon, millesse kuulub ka kaks kaitsepolitseinikku.
“Me ei ole Falckist seoses Tootsi asjaga rääkinud,” ütleb komisjoni esimees, julgestuspolitsei osakonnadirektor Alo Kirsimäe. “Kaitsepolitsei ega prokuratuur ei ole meie poole pöördunud.”
Tegelikult on komisjon kõigest nõuandev organ. Turvaluba saab Eestis peatada oma otsusega üks inimene. See on politseiameti peadirektor Robert Antropov.
Antropov kinnitab, et ta on seoses Tootsi skandaaliga tõepoolest Falcki juhi Urmas Sõõrumaaga kohtunud. Kuid jutt ei käinud Falckist, vaid politseiülemast endast. Nimelt tilgutas keegi ajakirjandusse info, et salakaameratega korteris käis korra ka Antropov koos kolleegidega.
“Mind huvitas, kes ja miks on huvitatud minu sissetoomisest,” räägib Antropov. “Arutasime mitmeid versioone, kuid ühest vastust ei leidnud.”
Sõõrumaa pääsemine
Falcki vastu kriminaalasja algatamine oleks põhjustanud kindlasti poliitilise, võibolla ka rahvusvahelise skandaali. Sest:
1) Falck on Eesti suurim turvafirma, mille teenuseid kasutab Eesti riik, välissaatkonnad ja üle 30 000 püsikliendi.
2) Urmas Sõõrumaa on peaminister Juhan Partsi valitsuse parteide Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu heldemaid rahastajaid.
3) Falck on osake turvahiiglasest Group 4 Securicor, mis tegutseb rohkem kui sajas maailma riigis. Kontserni aktsiatega kaubeldakse Londoni börsil.
4) Group 4 Securicori juhtkonda kuulub paar pesuehtsat Briti lordi. Eesti mõjukamaid inimesi Sõõrumaa on selles seltskonnas tubli Balti tütarfirma 26protsendiline vähemusaktsionär.
Kõige selle tõttu oleks skandaal Falcki kõvasti raputanud.
Kas just see polnud üks põhjus, miks kaitsepolitsei Jaan Tootsi eraelulises segaduses nii usinalt kaevas? Mida Sõõrumaa ise arvab?
"Ei tea nagu midagi," vastab parajasti Aasias viibiv Sõõrumaa telefonis. "Mida vähem sellest banaanivabariigist kuuled, seda lihtsam elada."
Riigikohtu jõulukink muudab Jaan Tootsi olukorra arvatust raskemaks
Prokuratuur ootab kaitsepolitseilt lähipäevil uurimise kokkuvõtet. Ilmselt süüdistab see Jaan Tootsi ja Veiko Kullat eraviisilises jälitustegevuses. Meeste väitel pole seda olnud, kaamerad olid osa korteri turvasüsteemist.
Enne jõulu tegi riigikohus tähelepanuväärse otsuse sarnases asjas. Kohtu all oli tolliametnik K. O, kes jäi vahele oma ülemuse vestluste pealtkuulamisega.
See, et nuhkimisega saadud “andmed olid liiga üldist laadi ega vastanud K. O ootustele”, meest ei päästnud.
Veel teatas riigikohus, et piisab vaid salajase jälgimise faktist. Keda jälgida taheti, pole tähtis. Võimalik karistus on rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus.
Vanemprokurör Endla Ülviste on riigikohtu lahendiga kursis. Kuidas see Tootsi juhtumit mõjutab, ta ei räägi.
Ka vandeadvokaat Aadu Luberg eelistab vaikida. Ta ütleb vaid nii palju, et riigikohtu värske otsus mõjutab tema klienti Jaan Tootsi otse loomulikult.
Seebiooperina alanud kriminaalasi kipub võtma oodatust palju tõsisemat pööret.
Liiga palju seoseid
Skandaali osaliste suhted on andnud pealinna kõrgemates ringkondades alust hulluks vandenõuteooriaks. Meenutatakse, et Jaan Toots on Jüri Pihli vana tuttav, Veiko Kulla aga vana uurimisalune. Mida Pihl otsustab? Kas tahab rohkem Kullat kohtu alla anda või Tootsi aidata?
Nagu välk selgest taevast tuli kolmapäeval teade Pihli töökohavahetusest. Justiitsministeeriumi kantslerina pole tal vaja Tootsi asjaga tegeleda.
Jaan Toots
Ärimees
Kahtlustatav eraviisilises jälitustegevuses. Loobus oma kohast politsei nõukojas.
Veiko Kulla
Falcki sisejulgeoleku juht
Kahtlustatav eraviisilises jälitustegevuses. Kapo monitoorib teda ja tema üksust pidevalt.
Kati Toots
Jaan Tootsi armuke
Lahkus pärast skandaali puhkemist politseiameti teenistuja kohalt, kuhu Jaan ta tööle aitas.
Urmas Sõõrumaa
Falcki juht ja aktsionär
Laenas Jaanile oma korterit Pirita tee 26F, kust Kapo 15. oktoobri läbiotsimisel viis ära videovalve seadmed.
Jüri Pihl
Riigi peaprokurör
Kui Tootsi poeg Tallinna Sadama autojuhi kohalt lahti sai, võttis ta oma sohvriks.
Robert Antropov
Politseiameti peadirektor
Viseeris Kati Tootsi töölevõtmise politseiametisse, teadmata tema armusuhtest Jaaniga.
Falck
Politsei oluline koostööpartner
Eesti suurim turvafirma. Annab tööd 4000 inimesele. Käive Baltikumis üle miljardi krooni.
Kaitsepolitsei
Kriminaalasja uuriv asutus
Uuris 1995 seoses Edgar Savisaare lindiskandaaliga Veiko Kulla tegevust.
