Mees tordist
Kaitsepolitsei juhi kandidaadi Andres Unga (37) nimi ütleb vähestele midagi. Ka need, kes peaksid Kapo tegemistega kursis olema, teavad temast hämmastavalt vähe. “Ma ei tunne teda ja pole temast midagi kuulnud,” imestab Riigikogu Kapo-komisjoni juht Olari Taal. Ometi pakkus siseminister Margus Leivo just Unga teisipäeval välja kaitsepolitsei uue juhina.
Saladust nimega Unga hoiti hästi. Isegi kaitsepolitseile tuli see üllatusena. Enesekindel Leivo vedas koguni ühe Postimehe ajakirjanikuga pudeli viina peale kihla, et kandidaadi nimi ei tilgu välja. Ja võitis.
Teisipäeva õhtul esitles Leivo Šoti klubis Ungat ajakirjanikele. Keskmist kasvu, musta ülikonna ja bordoopunase särgiga, juba hallinev prillidega mees. Mitte James Bond, vaid igav riigiametnik. Sama päeva hommikul olid Unga 10- ja 13aastased pojad tervitanud oma isa märkusega "Johnny English“. Kes ei tea, tegemist on filmiga Briti koomiku Rowan Atkinsoni (Mister Beani) mängitud totakast salaagendist.
Leivo ettepanek tuli sobival ajal. Unga lahkub peagi välisministeeriumi personaliosakonna peadirektori kohalt. Augustis ootab teda Eesti suursaadiku tool Ateenas. Kapo juhi koht meeldib Ungale ilmselt palju rohkem, sest välislähetused talle ei sobi. Eelmine kord oli ta kolm aastat saadik Rootsis. Unga kolleegid mäletavad hästi, kuidas saadik eluga Stockholmis ei kohanenud ja luges päevi nagu vangikongis.
Unga lapsed aga, kes käisid Stockholmi Eesti koolis, minetasid olulise osa oma eesti keele oskusest. Sõnast “jooksma” said nad aru, ent mitte enam selle erivormidest nagu "lippama“. Heegelvardaid nimetasid poisid loominguliselt „heegelkeppideks“.
Siseministri tutvus Ungaga algas oktoobris 1996 president Lennart Meri riigivisiidil Lätisse. Leivo oli majandusministeeriumi kantsler, Unga välisministeeriumi protokolliülem. Kui Leivo hakkas otsima kaitsepolitseile uut juhti, tuletas ta meelde kõik välisministeeriumi tuttavad näod. "Kui mul Unga pähe tuli, oli mul tükk aega hea meel." Unga leidmise kohta aga ringleb ka sootuks teistsugune versioon, mis välistab juhusliku päheturgatuse.
Margus Leivol on üks vana ja hää sõber – välisministeeriumi endine kantsler Indrek Tarand. Koos on lugematu hulk kilomeetreid ja päevi mööda metsi mütatud ning jahipüssi paugutatud. Kindlasti ka napsi võetud ja selle kõrval riigiasju arutatud. Pole teada, kas Leivo ja Tarand selgi nädalavahetusel metsas olid, kuid Unga ootamatu esilekerkimise põhjust võib aimata just sellest sõprusest.
Kui Tarand veel kantsler oli, moodustasid nad koos Ungaga välisministeeriumis mõjuvõimsa tandemi. Unga oli see, kelle kaudu viis Tarand ellu personalimuudatusi. Temast sai ministeeriumi informeeritumaid ametnikke Tarandi kõrval, kelle kätte koondus palju ka riigisaladusi.
Kui Tarand võitluses välisminister Kristiina Ojulandile alla jäi, muutis see ka Unga tuleviku ebakindlaks. Tõenäoliselt mitte väga vabatahtliku Kreekasse mineku asemel tuli võimalus saada kaitsepolitsei juhiks seega suisa õnnistusena.
Milliseid toimikuid praegu välisriikide saatkondades Unga kohta avatakse? Unga teatab, et Toompealt alla tulles mõtles ta Hobusepea tänaval ka ise sellele küsimusele. Mis ta välja mõtles, seda ta ei ütle.
Briti saadik pani mitte väga ammu Mart Laarile südamele, et Pihl võiks jätkata. Londoni Secret Service oli mures, et kaitsepolitsei juhtimine võib libiseda ebasoovitava taustaga inimese kätte. Brittide mure pole asjatu. Juba on Unga kandidatuuri vastu protestinud keskerakondlane Ain Seppik. Lääne saatkondade silmis see pigem tõstab Unga väärtust.
Mida võiks Unga kaitsepolitseis muuta? Ka politseiameti uus direktor Robert Antropov pole politseinik, vaid päästeametniku koolitusega mees. Nende ametissenimetamisega saaks veneaegsete miilitsate ajastu Eesti politsei tippjuhtidena ümber.
Unga tõus riigi üheks mõjukamaks meheks pole aga sugugi kindel. Rahvaliitu kuuluv Leivo otsustas tema esitamise ise ega kooskõlastanud seda ei Res Publica ega Reformierakonnaga. See ja Tarandi võimalik osalus ajas viimased turri ja tõenäoliselt kukutatakse Unga läbi. Ka Leivo ise möönab, et sõprade sõprade kaudu on talle juba saadetud Unga kohta pealekaebusi. Et mees olevat intrigaan ja karjerist.
Need vihjed on seotud valge majaga. Ühelt poolt peetakse Ungat parimaks protokolliülemaks, kes välisministeeriumis kunagi on olnud. Ta suutis hakkama saada isegi president Lennart Meri ekstravagantsustega. Nagu näiteks lugu Kanada suursaadikuga.
“Härra president, Kanada suursaadik ootab teie vastuvõttu.”
“Las ootab.”
“Härra president, saadik on oodanud juba kolm kuud.”
“Siis võib veel oodata.”
“Ma lähen ütlen, et tulgu kolme kuu pärast uuesti.”
Unga marsib Meri kabinetist sirge seljaga ja ukse paukudes välja. President ei vihasta. Ta käsib Kanada saadiku sisse juhatada.
Risti vastupidist räägitakse Unga tööst personalijuhina. Endised kolleegid heidavad Ungale ette intriigide punumist, mille tulemusena muutus maja sisekliima halvaks. Kui enne oli ministeeriumi personalipoliitika läbipaistev, siis Unga ajal algas salapäratsemine.
Unga ise suhtub toimuvasse rahuga. Temal on olemas plaan B. Kui kaitsepolitsei tema teeneid ei vaja, ootab Ateena teda ikkagi.
Andres Unga
Lõpetanud Viljandi 5. keskkooli vene keele eriklassi, Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonika eriala ja Eesti diplomaatide kooli.
Välisministeeriumis aastast 1991. Olnud protokolliülem, suursaadik Rootsis, praegu personaliosakonna peadirektor ja suursaadik Kreekas, resideerides Tallinnas.
Valdab vene, inglise ja rootsi keelt.
Korporatsioon Tehnola vilistlane.
Abikaasa Jaanika on lõpetanud Pedagoogilise Instituudi algklasside õpetajana. Peres on kaks poega Pearu ja Pärtel.
