Hiinat tabab meesteuputus
Põllumees Huang sõidab oma mopeediga rohetavate juurikapõldude vahel sirutuvat teed mööda Chaoyangi turule. Nelja lapse 38aastasel isal on pakiraamil puuritäis armsaid kasse.
Huangi sõnul müüb ta loomakesed kohalikele restoranidele. “Hõrgutav,” hindab mees kassiliha.
Kuna oleme Guangdongi maakonnas ehk Kantonis, ei pane ükski toitumisharjumus imestama. Küll aga tuleb nn ühe lapse poliitikat" ajavas Hiinas imeks panna, kuidas Huangil saab olla neli last – kolm poega ja tütar.
Laste arv on seletatav sellega, et Hiinas järgitakse ühe lapse poliitikat rangelt ainult suurtes linnades. Maapiirkondades on saanud rusikareegliks, et kui esimene laps on tütar, võib nelja aasta pärast üritada järgmisega.
Huangi esimesed kolm last olid hoopis pojad. Ta pääses ametnike küüsist mõnekümne euro suuruse trahviga. Selline silma kinnipigistamine on olnud üle Hiina kombeks kakskümmend aastat, sellal kui riigi nime on määrinud lõputud lood jõhkratest meetoditest nagu sundabordid ja -steriliseerimised.
Miljonid mehed jäävad üksikuks
Tegelikkuses on ühe lapse poliitika tulemuseks riigis ca 1,7 last naise kohta. Rahvastiku kasvu pidurdamise seisukohast on 1980ndatel alanud poliitika tõeliselt edukas – ent selle tulemusel on hakanud tiksuma viitsütikuga pomm, mis ühel päeval plahvatab miljonite meeste üksinduse kujul.
Teadaolevalt on Chaoyangis rahvastikustatistika väärastunum kui ülejäänud riigis. Hiina rahvastikuameti sõnul on viimastel aastatel sündinud Chaoyangis iga saja tüdruku kohta 144 poisslast, kuigi kogu riigis sünnib saja tüdruku kohta 105-107 poissi.
Kassifarmer Huangi sõnul on ultraheliseadmega tehtavad loodete soo määramise protseduurid olnud “juba tükk aega kättesaadavad”. “Mõned mu tuttavad on seda kasutanud. Taludes vajatakse poisse,” ütleb ta. Ise ta eitab võimaluse järeleproovimist.
Pekingi ülikooli rahvastikuinstituudi uurija Li Yongping ütleb, et tüdrukute loodete abortidest on saanud igapäevane nähtus. “Pereplaneerimise komiteed keelavad öelda loote sugu. Ent turumajanduse tingimustes, kus on suur nõudlus loote soo määramise järele, tekib ka aktiivne pakkumine.”
Tema sõnul on igas Hiina ringkonnas kaks või kolm kõrgetasemelist ultraheliseadet, mille abil võib 80-90 protsendise kindlusega määrata loote soo raseduse esimese kolme kuu jooksul. Lisaks on maapiirkondades müüdud tubli 1500 krooni maksvaid kohmakamaid looteskännereid – nende abil võib loote soo määrata üsna täpselt nejandast kuuenda raseduskuuni.
Abordi tegemiseks piisab jällegi väikesest rahasummast ja valgest valest: meie pere soovib järgida ühe lapse poliitikat.
Hiina naine võtab armukese?
Esimesed statistilise hälbe märgid registreeriti 1982. aasta rahvaloendusel, kui poisse sündis kaheksa protsenti rohkem kui tüdrukuid. 1990. aastal oli vahe tõusnud juba üheteistkümne protsendini ning 2000. aasta rahvaloenduse esialgsete andmete järgi on hälve jõudnud suhtarvuni 118:100, mis on maailma kõrgeim.
Teravaim on erinevus kiiresti rikastuvas Guangdongis ja Hiina Havaiks kutsutud Hainani saartel, kus suhtarv on 130:100.
Erinevate arvutuste järgi on Hiinas 2020. aastal ca 30-40 miljonit abiellumisealist meest, kellel ei ole statistilistel põhjustel võimalik naist leida. Mõned uurijad on hoiatanud, et see võib viia antisotsiaalsuseni ja isegi massirahutusteni.
“Sellele probleemile ei ole lahendust. Ega naisi ei saa hakata sisse vedama. Teoreetiliselt võivad noored mehed hakata abielluma vanade naistega,” muigab professor Li. Hiina naised elavad keskmiselt 75aastaseks, ent mehed surevad 70aastaselt.
Üks Hiina ajakiri hoiatas juba 1997. aastal, et ebavõrdsuse tõttu võivad tulevikus plahvatuslikult sageneda sundabielud, naisteröövid, prostitutsioon, vägistamine ja abielurikkumine. Li sõnul võib terve Hiina väärtushinnangute süsteem pea peale pöörduda.
“Traditsiooniliselt on mehel lubatud pidada kaht naist. Ent mis saab, kui naised hakkavad pidama abikaasat ja armukest? Feministlikust vaatenurgast võttes on naiste positsioon paranemas.”
Süüdi on aparaadid
Professor Li sõnul on esimeste raseduste seas poiste ja tüdrukute sünniarvud peaaegu normaalsed, ent teise lapse puhul hüppab riigi keskmise suhtarv tasemele 130:100 ja kolmanda lapsena sünnib poisse koguni 70 protsenti rohkem kui tüdrukuid.
“Traditsiooniliselt on maapiirkondades lapse saamine karm mäng, sest poisid kannavad suguvõsa edasi ja hoiavad pere au. Suurtes linnades on juba nagu läänes - inimesed on ükskõiksed,” tõdeb Lin.
Chaoyangi põhikooli hoovis puhkes pärast suvepuhkust uuesti elav tegevus. Koolis on 1745 õpilast, kellest 45 protsenti on tüdrukud.
Koolidirektor härra Wu ei pea kuigi oluliseks asjaolu, et poisse on tüdrukutest rohkem.
“Mõned tüdrukud ei käi koolis, sest vanematel on vaja nende abi kodutöödel. Nad leiavad, et poiste harimine on tähtsam,” ütleb Wu ja eitab kategooriliselt sündide erinevust ja tüdrukute loodete aborte Chaoyangis.
Kohaliku sünnitushaigla juhataja proua Zhou on oma sõnul probleemiga kursis, aga ei tea selle ulatust. Tema riigihaiglasse tullakse peaaegu alati sünnitama esimest last. Teised, kolmandad ja neljandad sünnivad mujal – ilmselt trahvide või teiste sanktsioonide hirmu tõttu, arvab Zhou.
Mõned uurijad on ka leidnud, et Hiina “kadunud tüdrukute” probleemi võimendatakse üle. Nende sõnul on rahvastikustatistikas väljenduva hälbe põhjus tüdrukute varjamine või vastsündinud tüdrukute surmad, sest emad ei hoolitse nende eest sama hästi kui poiste eest.
“Paljud inimesed kritiseerivad mind. Ent minu arust on suurimad süüdlased Austraaliast ja USAst toodud ultraheliaparaadid,” ütleb Li Yongping.
Kas saata pettunud mehed sõtta?
Mõned uurijad küsivad, kas ei peaks Hiina alustama sõda, et lähematel aastakümnetel tekkivat meesteuputuse probleemi lahendada.
Hiljuti meenutas ajaleht USA Today, et keskajal saatis Portugal naistepuudusest vaevatud maata mehed Põhja-Aafrikat vallutama.
“Kõik, kes ootavad Hiina saamist demokraatlikuks paradiisiks, pole vist tutvunud riigi soolise jaotuse statistikaga,” on tõdenud Ameerika demograaf Valerie Hudson. Hudson uuris 1851. aastal Hiinas puhkenud Niani mässu ning peab selle põhjuseks vastsündinud tüdrukute tapmist, mis omakorda tulenes ikaldusaastatest.
Pettunud poissmehed hakkasid kõigepealt röövliteks ja pöörasid seejärel 100 000 mehest koosneva armee testosteroonienergia Qingi dünastia vastu. Mässu mahasurumine võttis seitseteist aastat.
Emake loodus on seadnud nii, et iga saja tüdruku kohta peab sündima 105-107 poissi. Soome statistikaameti peaspetsialist Matti Saari ütleb, et “poiste sahmimine” ja vastsündinud poiste kõrgem suremus põhjustab Soome-laadses ühiskonnas hiljem suhtarvu võrdsustumise.
“Teismelistena on poistel metsikumad eluviisid ning seetõttu juhtub ka õnnetusi, saatuslikke õnnetusi,” tõdeb Saari.
Ametlikel andmetel sünnib Hiinas praegu poisse 18 protsenti rohkem kui tüdrukuid ning viimase rahvaloenduse järgi on Hiina 1,27 miljardi suurusest rahvaarvust kõigis vanuseklassides kokku 37 miljonit naist rohkem kui mehi.
