No mis sa neist naisteajakirja tellimusel kirjutatud kolumnikestest ikka tahad – siin võetakse lühidalt kokku  temaatika, mida seriaalis nädalate kaupa üle ekraani lohistati. Kummaline, et maailma juhtivaks suhete-eksperdiks peetakse isikut, kes vaatamata oma küpsele eale ja väidetavalt rikkalikele meestekogemustele pole mõnest põhilisest asjast aru saanud. Näiteks ei väsi Cindy imestamast, miks dzhentelmen, kes on leediga veetnud toreda õhtu restoranis, äkki enam daamile ei helista ja teda uuesti välja ei kustu. Ei mahu Cindy Emmy ja Kuldse Gloobusega pärjatud pähe ka tõsiasi, et alati ei käida deitimas pereloomisplaaniga. Või suhteloomisplaaniga. Mis asi see “tõsine suhe” õieti on, millest siin vahetpidamata jahutakse? Kurat seda teab. Igatahes tulevat suhte nimel väga kõvasti tööd teha.

Sellega seoses tahaks teha ühe avalduse. Kallid naised! Töötegemine nüüd küll suhete loomisele ja hoidmisele kaasa ei aita. Mida rohkem punnitad, seda kehvemad on tulemused. Ma saan aru, selle mõttega võib olla praegusel tulemuslikkusele orienteeritud ajajärgul raske leppida, aga katsuge siiski. Ei ole vaja kogu aeg rapsida ja mööbeldada. Laske asjadel omasoodu minna ja te näete, et asjad hakkavad sujuma. Ning mis eriti oluline -  ärge usaldage ühtegi suhete-eksperti, olgu ta nii kuulus kui tahes. Elu on elu ja seriaal on seriaal. Mäletan, kunagi kirjutati ühes Eesti naistelehes mingitest kohalikest tšikkidest, kes tööst vabal ajal püüdsid elada ja käituda nagu Carrie Bradshaw ja need teised NYCi megabeibed. See oli tõeliselt totter stoori, mitte seks ja linn, vaid kepp ja küla.