Katri on ühe lapse ema. Laps on veel nii väike, et läheb suvisel ajal kella kümne paiku õhtul magama. Aga Katri noorem õde on juba vanem - temal ei jää hilisõhtused põnevusfilmid vaatamata ning koos nendega ka paljaste naistega reklaamid teemal “Mehed, helistage meile”. Katri tädi lülitab nende reklaamide ajal otsustavalt teleril hääle välja.

Katrit ja tema pereliikmeid häirivad need reklaamid väga. Poolteist nädalat tagasi istus Katri arvuti taha ja kirjutas: “On täiesti lubamatu, et meie lastele ja noortele sisendatakse igal õhtul Kanal 2 ja TV3 kaudu, et naiste roll ongi pakkuda malbelt seksuaalteenuseid ja meeste roll neid teenuseid osta.” Ta otsustas nõuda telekanalite juhtidelt paljaste naistega reklaamide näitamise lõpetamist.

Pöördumise tekst mahub tihedas kirjas ühele A4 leheküljele. Katri näitas seda kõigepealt kahele sõbrannale ja võitluskaaslasele. Kristiina Luht ja Annika Grigortšuk on nagu Katrigi Võrdõiguslikkuse Noorteühingu liikmed. See ühing tekkis veebruaris rahvusvahelise konverentsi “Naised, mehed ja demokraatia” osavõtjatest. Katri pidas seal ettekande “Paarisuhte vägivald”: kümnest perevägivalla juhtumist üheksas on ohver naine.

Ühingu seni tähelepanuväärseim ettevõtmine oli suvine kampaania “Mida naised tahavad?”, mille käigus ilmus näiteks Eesti feministide retseptikogu “Tilliga ja tillita”.

Kristiina ja Annika tegid Katri teksti ainult mõned parandused. Ja ühingu jurist andis nõu, milliseid reklaami- ja karistusseaduse paragrahve võiks oma nõudmise põhjendamiseks tsiteerida. Näiteks: “Kas TV3-s tegeldakse prostitutsiooni vahendamisega?” (Karisstusseadustiku § 268.)

Selve Ringmaa (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus) meelest eristab uue põlvkonna võrdõiguslasi see, et nad tegutsevad üksmeelsete kampadena, mille liikmed ei paista teiste seast nii eredalt silma nagu vanemast põlvkonnast Barbi Pilvre. Tõsi: kui palun Katrit iseloomustada, kuulen mitmelt inimeselt vastuseks “aktiivse hoiakuga tore noor inimene”, ei enamat.

Edasi tegutseski sõpruskond ühiselt, kuigi Katri kirjutas teiste nimel alla. “Keegi peab ju olema autor,” ütleb ta. Avaldus rippus läinud nädalal üleval Eesti naisorganisatsioonide ja mittetulundusühingute meililistides. Nädalaga asus noori toetama 70 organisatsiooni. Nii tuntud nimed nagu Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ja Eesti Inimõiguste Instituut, aga ka Häädemeeste Martad ja Sudiste Maanaiste Selts.

Esmaspäeva hommikul jõudis pöördumine meili teel Kanal 2 peadirektori Urmas Oru ja TV3 tegevidrektori Toomas Vara postkasti. Lisaks saadeti see kõigile ajalehtedele ja uudisteagentuuridele.

Tekkis elav arutelu, kas erootikareklaamid tuleb keelustada või mitte. Kultuuriminister Urmas Paet ütles Postimehele, et ei kavatse reklaame keelata - need ei propageeri pornot ega vägivalda, järelikult ei rakendu neile reklaamiseadus. Katri ja Annika (kes samuti töötab võrdõiguslikkuse büroos) ülemus sotsiaalminister Marko Pomerants pidas võrdõiguslaste nõudmist aga “mõistlikuks”.

“See ei loe, kas seadus rakendub või mitte,” ütleb Katri mulle teisipäeva hommikul sotsiaalministeeriumi väikeses koosolekutetoas. Alustuseks rõhutab, et avaldusel ei ole tema tööga sotsiaalministeeriumis mingit pistmist. Katri tuleb intervjuule suures ja hoogsas käekirjas ettevalmistatud tekstiga. Mõnes kohas on ta paberil midagi alla jooninud, mõnes kohas seisab leheservas suur hüüumärk. Tema jutus esinevad sageli väljendid nagu “naistevastane vägivald”, “inimkaubandus” ja “inimõiguste rikkumine”.

“See on maine ja eetika küsimus,” jätkab ta. “Erakanalid võiksid mõelda sellele, kas on eetiline avaldada reklaame, kus kaubeldakse inimesega?”

Noori võrdõiguslasi toetab Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk: meediaorganisatsioon peab ise enda eest otsustama, mis on tema jaoks hea tava.

Oma pöördumises palusid võrdõiguslased telekanalite juhtidelt kirjalikku vastust. Seni on  üks neist teatanud, et on puhkusel ning teine keeldus esialgu kommentaaridest. Katri ja tema võitluskaaslased lubavad veel nädala oodata ja otsustavad siis, mida edasi teha.

Välismaalt laenatud mõte

Katri Tammekand laenas “pornofitseeritud” reklaamide keelustamise nõude mõtte Soomest. Sealsed naisorganisatsioonid avaldasid hiljuti suurtele lehtedele survet lõpetada massaažisalongide sarnaste ettevõtete kuulutuste avaldamine. Nad ähvardasid katkestada nende lehtede tellimise. Kuulutuste avaldamine lõppes.

Midagi sarnast juhtus paari aasta eest ka Prantsusmaal, kus pereasjade minister ähvardas reklaamitegijate hoogu karmide seadustega piirata, kui nad ei lõpeta seksistlike kujundite kasutamist kellade, autode, maiustuste, telefonide ja kõikvõimaliku muu kauba reklaamimisel.