Kranich kahtlustas Laari pealtkuulamises

Liberaalide dokumendid paljastavad Reformierakonna sünni eelloo:;- Paul-Eerik Rummo kahtles Siim Kallase sõprades;- Heiki Kranich hoiatas kaitsepolitsei eest;- Meelis Atonen laenas parteile raha

Palju õnne! Asutatud 13. novembril 1994," rõkkab Reformierakonna veebikülg. Tänase valitsuspartei sünnile eelnes 12 aastat tagasi Siim Kallase liitumine Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga (ELDP).

Ekspressi poolt riigiarhiivist leitud dokumendid tõestavad, et ühinemisele eelnes hulk intriige. Eriti üllatavad on ELDP juhatuse koosolekute protokollid.

Sissejuhatuseks meenutame, et Isamaa peaminister Mart Laar heitles 1994. aastal kaitseminister Indrek Kanniku juhitud siseopositsiooniga. Laari valitsust toetasid riigikogus Mõõdukad, ERSP ja Liberaalid. 

1. Kes võtab Laarilt koha?

94. aasta läbivaks teemaks kujuneb Mart Laari väljavahetamine. Aprilli lõpus teatab rahandusminister Heiki Kranich: "Uue peaministrina nähakse Jüri Luike, kes on äärmiselt aktsepteeritav rahva seas."

Mai algul räägib kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo, et kandidaat on ERSPlane Tunne Kelam. Tal on ka president Lennart Meri heakskiit. Paraku pole Kelam ise nõus!

Rummo: "Probleem on selles, et Kelam ei ole praegu Eestis. Kelami erakond hakkab auku pähe rääkima, kui ta naaseb."

Laarist vabanemiseks on vaja otsust Merilt, kes sõidab juuni keskel Hiinasse. Riigikogu liige Aap Neljas on pidanud sidet presidendi sisenõuniku Rain Rosimannusega ja teab Kadrioru siseinfot: "Meri võib alla kirjutada ka Pekingis."

Ent kandidaate on veel! Kranich annab teada kolme tuntud Mõõduka kemplemisest: "Ivar Raig intensiivselt Valve Kirsipuu kandidatuuri vastu. Mihkel Pärnoja arvas, et Raigist tuleb üle sõita. Kirsipuule heidetakse ette liigset liberaalsust."

Peaministriks sooviks ka lambitehase direktorist Riigikogu esimeheks tõusnud Ülo Nugis. Neljas nimetab teda "Isamaa õnnetuseks". Kranich täiendab: "Nugise valitsus saab olema kui Estoplast nr 2."

Ühtlasi tunnistab Kranich, et suhted peaministriga on väga halvad: "Laar lubas mind ja Kaido Kama poliitiliselt hävitada juhul, kui midagi tema vastu tehakse. Laar on valmis ettearvamatuteks tegudeks. Kama oli Laarile otse näkku öelnud, et ta on halb peaminister."

ELDP juhatus otsustab: "Vajaduse korral toetada peaministri langemiseni viivat protsessi."

Intriigide kiuste pole mai lõpuks Laari järglases kokku lepitud. Kranich: "Andres Tarandi võimes olla peaminister kaheldakse. Ka Kirsipuu variant tekitab kahtlust. Sügiseks lubas Nugis valitsusest rulliga "üle sõita". Tema labiilne psüühika võib tekitada kaose. Nugis läheb kergelt närvi."

Neljase arvates võib Nugis ikkagi võita: "Heiki katsed toetada Kirsipuud ei kanna vilja."

Kranich: "Rääkisin Luigega, kas ta kandideerib Isamaa liidriks. Väitis, et on senini käitunud Isamaa suhtes kui ohvritall, leides alati võimaluse tulla vastu kriisisituatsioonides. Praegu distantseerib Luik end kindlalt, partei lagunemise puhul neutraalne, kaugemas perspektiivis plaanib poliitikast loobuda."

"Kuidas käituda reaalselt?" küsib Rummo ja vastab: "Hoida Lipstok puhtana järgmiste valimisteni. Käime välja Kirsipuu."

2. Peamini stril pealtkuulamismaania

ELDP juhatuse protokollid tõestavad, et tipp-poliitikud elasid 90ndate algul pidevas nuhkimise hirmus. 7. mail hoiatab Kranich: "Info lekib. Kaitsepolitsei ei maga." Hiiobisõnumit kuulavad muu hulgas Paul-Eerik Rummo, Andres Lipstok, Meelis Atonen ja Toomas Vilosius.

Kranichi arvates on kukutamist kartev Laar alustanud koalitsioonipartnerite pealtkuulamist. Musta tööd teeb kaitsepolitsei juht Jüri Pihl.

"Indrek Kanniku emale oli anonüümne, ähvardav telefonikõne," kõneleb Kranich. Ta ei olegi eriti üllatunud, sest nimetab nuhkimist tuntud stsenaariumiks: "Pihl kuulas Savisaare valitsuse ajal. Nugis mängib pealtkuulamismänge. Eesti Vabariigi peaministritel pealtkuulamismaania."

Kas Kranichil oli Laari ja Pihli osas õigus? Ei tea, aga tehniliselt oli see võimalik. Ekspressi nõustanud kahe eksperdi sõnul sai 1994 kuulata pealt nii kabinette, lauatelefone kui ka NMT-mobiiltelefone.

Küll eksis Kranich, kui kahtlustas Pihli 1990-1992 Edgar Savisaare valitsuse ajal toimunud pealtkuulamistes. Savisaare heaks töötas Jaan Tootsi Eriteenistus.

Kahtlane on väide, et Riigikogu esimees Ülo Nugis kedagi pealt kuulas. Nugise meelest jälitati hoopis teda. Lindiskandaali uurinud Riigikogu komisjoni materjalidest selgub, et Veiko Kulla firma SIA otsis Nugise ruumidest "lutikaid".

3. Lipstok tekitab segadust

Isamaa sisesõda lõpeb 1994 suvel Mart Laari kasuks. Opositsiooni toetanud ELDP kutsub valitsusest tagasi oma ministrid. Üllatuslikult selgub, et lahkuva Heiki Kranichi koha võtab üle teine liberaal - Andres Lipstok. Puhkeb tüli.

Lipstok: "Minuga võeti ühendust samal päeval, kui liberaalid lahkusid valitsusest. Algselt olin vastu, pärast mõtlesin ümber, kuna on vaja haritud ja kogenud spetsialiste rahandust juhtima. Lubati, et olen tavaline ametnik, mitte poliitiline minister. Palun peatada minu partei liikme staatus valitsuse liikmeks olemise ajal."

Kranich: "Meie praegune käitumine on üsna segane."

Atonen: "Saame igal juhul kaotuse osaliseks."

Kranich: "Erakonna maine on kahjustatud. Minu arvates peaksid sa ajutiselt lahkuma."

Lipstok: "Minu arvates erakonna maine kahjustatud ei ole. Samuti arvas Tiit Vähi. Ta muretses, et liberaalid lõhki ei läheks."

Neljas: "Organisatsioon ei ole tõsiselt võetav, kui liikmed teevad otsuseid omapead. Ajutine väljaastumine oleks väga koomiline."

Kranich: "Kas sa astuksid tagasi, kui juhatus nii otsustaks?"

Lipstok: "Ei mõista täpselt, mida tähendab ajutine väljaastumine. Peatamise korral ma igatahes jätkaksin koostööd."

Nii jääbki.

4. Partei sipleb võlgades

Mitmed liberaalid annavad juhtidele nõu, kuidas partei kassat täita. Kaupo Klooren soovitab toota Eesti ja Vene turule filme "Tervislik toitumine", "Kodused ravimeetodid", "Karate kui sport" ja "Lauakombed". Keegi teine kutsub asutama liberaalide kohvikut Liko, kus toimuksid uusrikastele hingehinnaga muusika- ja kunstiõhtud.

1993. aasta jooksul laekub partei kassasse vähem kui 20 000 krooni. O m atuluna teenib ELDP 1180 krooni, müües Isamaale ühe seifi.

Partei püsib vee peal tänu Briti liberaalidele, kes maksavad kinni poliitilise sekretäri Meelis Atoneni palga. Atonen omakorda annab parteile laenu, isegi 200 krooni kaupa. "Parteil raha pole, on vaid võlg," ütleb Atonen ise.

Samas ei saada Atonen Inglismaale palutud ühe-kaheleheküljelist aruannet ELDP tegevusest. Londonist saabub ridamisi kurje fakse, ähvardustega igasugune abi lõpetada.

Veebruaris 1994 arutatakse kahel korral Daimar Liivi ideed tagastada Lääne-Eesti Pangale raha, mis oli saadud koos Isamaaga. Tõenäoliselt käib jutt valimisteks antud toetusest.

"Praegu tuleb oodata," soovitab rahandusminister Heiki Kranich, endine Lääne-Eesti Panga Haapsalu panga direktor. Kuu aega hiljem kuulutatakse välja panga pankrot. Pärast seda raha tagastamisest ei räägita.

5. Kranich näeb tulevikku Koonderakonnas

1994. aasta suvel algab liberaalidel peavalu, kuidas jääda ellu ehk pääseda järgmisse Riigikogusse.

Aarne Veedla võtab kokku senised vead: "Vale taktika: vähene agressiivsus, mõnede klippide ja valimisloosungite äärmine robustsus. Kui oma seisukohti ei teadvustata agressiivses vormis, ei ole lootust edule."

Veedla ei anna armu kellelegi: "Kõik liidrid hoidsid kampaaniast eemale viidetega tähtsale riigitööle. Ränk viga! Parteiaktivistide hulk on nii piiratud, et kampaaniast peavad osa võtma kõik, kaasa arvatud peaminister!"

Muretsevad teisedki. Neljas kurdab: "Organisatsiooni loomiseks oleks vaja kas fanaatilisi pooldajaid või palju raha. Fanaatilisi pooldajaid meil vaevalt on."

Kranich teab: "Raha ei tule enne, kui on kindel seltskond valimisteks koos."

Kõne all on kolm valikut. Kas kandideerida üksinda ja riskida hukkumisega? Või pugeda kellegi teise hõlma alla? Kõne alla tulevad Isamaast Kanniku eestvedamisel lahkunud Parempoolsed või Tiit Vähi Koonderakond. Võimalikku tuge nähakse ka Maksumaksjate Klubis, mida veab Eesti Panga president Siim Kallas.

Rummo: "Peaks maksumaksjad Laarilt üle lööma. Kas Parempoolsete vastuseis maksumaksjatega on põhimõtteline?"

Atonen: "Ega nad üksteist ei seedi küll."

Kranich: "Ükskõik, kellega me ühineme, peame saavutama oma fraktsiooni parlamendis. Liitumine oleks Koonderakonnaga kergem, Parempoolsetega peab kokkulepe väga tugev olema."

Augustis ilmub välja Jaanus Raidali Tuleviku Eesti Erakond (TEE). Liberaalid on ettevaatlikud. Veedla sõnul on Raidali parteis "palju KGB agente".

6. Kallas tahab ja ei saa peaministriks

16. augustil teatab liberaalide põhiline aju Heiki Kranich, et Kallas tahab peaministriks: "Raske öelda, mis saab. TEE on sellise põhimõttega: teeme koos. Teie meile nimed, meie teile raha."

Ühtlasi peab Kranich läbirääkimisi Koonderakonnaga. "Pensionäridest ja Maaliidust nad ei loobu. Liitu me nendega teha ei tahaks. Kuid kui nad on Koonderakonnaga nimekirjas, siis meil probleemi pole. Kuna Kallas tahaks peaministriks, siis Vähi ei taha temaga koostööd teha. Tal on tekkinud tahtmine peaministriks saada."

13. september peaks olema kirjutatud kuldtähtedega Re fo rmierakonna ajalukku. Nimelt teatab Rummo: "Kallas olla Kranichile isegi öelnud, et ta on huvitatud partei liikmeks astumisest."

Sõnum tekitab kõhklust. Neljas: "Igatahes ei paista tal suurt seltskonda seljataga olevat."

Veedla: "Kallas oleks ideoloogiliselt parem partner kui Koonderakond."

Septembri lõpus Kallasega kohtunud Vilosius saabub ELDP juhatusse pommuudisega: "On kavas luua uus parempoolne moodustis - Koonderakonnast lahkuv suur seltskond, liberaalid ja Siimu kaaskond. Sellega oleks plaan minna valimistele."

Veedla: "Meie suhted teistega halvenevad. Mis me ikka saame Siimult?"

Rummo: "Kas Siim käiakse välja ametnikust peaministrina?"

Vilosius: "Esialgu jah, kuid ta politiseerub protsessi käigus. Siim väitis, et Koonderakonna saal hääletab tema poolt, sest Vähil on kästud Siimule läheneda."

Veedla: "Mis on konkreetne uue erakonna baas? Kas see on Siim Kallase partei?"

Vilosius: "Siim väitis, et ei ole enam see aeg, kus iga mees teeb oma parteid. Siim Kallas oma parteid ei tee."

Atonen: "Siim loodab valitsemisel sajale kriitikavabale päevale. Detsembris tõestab, et Riigikogu on loll ja ei lase valitseda rahva heaks."

Vilosius: "Tundub, et sadat päeva ei saa, kuid midagi ikkagi saab. Samas pidi Vähi Siimul ta enda väitel hästi peos olema."

Oktoobri algul satuvad Kallase šansid küsimärgi alla. Kranich: "Nugis teeb vastutööd. Parempoolsed kahtlevad. Kui nad saavad neli ministri kohta, siis toetavad Siimu."

Veedla: "See on ebareaalne nõudmine."

Kranich: "Nõus. Kaks kohta oleks maksimum, aga tee neile selgeks."

Liiv: "Miks meie Kallaselt midagi ei nõua?"

Kranich: "Kallas seda meie puhul just hindabki."

Kaks päeva hiljem kukub Kallas Riigikogus ülekaalukalt (55:40) läbi. Parempoolsed ja Koonderakond hääletavad vastu. Kallas laiutab käsi: "Oleksin pidanud lubama 50 ministrikohta. Aga kust ma need 50 kohta oleksin võtnud?"

7. Reformierakond sünnib kahtluste kiuste

Algavad jõulurahupeaministri otsingud. Atonen: "Viimane info. Esitatakse Tarand või Kirsipuu. Praegu on Tarandil rohkem hääli kui Kirsipuul, nii et president kaldub Tarandi poole."

Arvatakse, et Isamaa ja ERSP ei toeta Kirsipuud ega Tarandit.

Liiv: "ERSP on nõus toetama ükskõik keda. Adams tahab saada ministrikohta."

Rummo: "Kallaselt tuli just praegu info, et Laar toetaks parema meelega Kirsipuud."

Rummol on teinegi uudis: "Kallase ettepanek on, et me läheksime kokku ja moodustaksime suure liberaalse jõu. Pearõhk on meie." Tiit Käbin: "Mängime ainult Kallasega."

Rummo: "Ma ei tea, kuidas Kallase sõbrad sellesse suhtuvad." Kas ta mõtleb maksumaksjate klubisse kuuluvaid ärimehi?

Oktoobri lõpus on Rummo jätkuvalt umbusklik: "Kalda usaldusisik ei ole päris adekvaatne." Kes see oli, jääb selgusetuks.

Ka Liiv muretseb: "Me vajame garantiid, et nad tahavad ikka meiega ühineda. Mina ei usu neid enne, kui meil on mingigi garantii olemas."

Novembri algul toob Kranich kauaoodatud infot uuest valitsusest: "On le itu d suur üksmeel ja kooskõla. Parempoolsed tahtsid, et rahvastikuministri koht läheks Nutile. Selle jutuga saatis Tarand nad kuradile. Koht läheb sotsidele. Adams hakkab ministrina looma uut õigussüsteemi, õnneks nelja kuuga ei jõua ta suurt kaost tekitada. Räägiks veel meie võimalikust ühinemisest Kallasega. Kallas hindab üle oma mõju ärimeestele. Siim tahab suurt ja ilusat, esimest seinast seina parteid. Praegu peame ootama."

ELDP viimane juhatuse koosolek toimub 8. novembril. Kranichil on kaasas üllatus: "Kallase seltskond tahab nimeks Eesti Reformierakond."

Keegi juhatusest leiab, et Reformierakonna nimi "on küllaltki problemaatiline".

Kranich: "Paku paremat. Meie eesmärk on tugev liberaalne erakond sisult, mitte nimelt."

Paremat nime ei paku keegi.

Kes?

ELDP (1990-1994)

Liberaaldemokraatlikul parteil oli kaks kohta Mart Laari valitsuses ja kuus riigikogus. Tuntumaid liikmeid: Paul-Eerik Rummo, Heiki Kranich, Aap Neljas, Daimar Liiv, Tiit Käbin, Kristiina Ojuland.

Liikmeid oli üle 300. Sealhulgas tänane keskerakondlasest Harju maavanem Värner Lootsmann ja Eesti NSVs väliseestlastega suhtlemist juhtinud Ülo Koit.