Lahesõja veteran ja Arnoldi lemmik

Ürg-Hummer pole tegelikult midagi muud, kui militaarsõiduki Humvee tsiviilvariant. Humvee (esialgse nimetusega HMMWV ehk High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicle) sündis 1980. aastate alguses ning sai maailmas laiemalt tuntuks 1991. aasta Lahesõja ajal kui suurepärane kõrbesõiduk. Humvee nime andsidki autole sõdurid, kes pika lühendi lihtsalt suupäraseks kohendasid.

Tegelikult oli HMMWV juba aasta varem USAs mõningat avalikkuse tähelepanu pälvinud, kui kaks sõidukit tegid kaasa London-Pekingi maratonralli. Rada kulges läbi Siberi, kus militaarmaasturid näitasid end parimast küljest.

Igatahes otsustas tootjafirma AM General “tasuta” saadud promolaine harjal sama asja pealt teist korda veel raha teenida ja lasi Hummeri 1992. aastal müüki tänavasõiduks kohandatuna. Tehnilised erinevused sõjaväeautoga olid väikesed, piirdudes põhiliselt muudatustega kabiinis.

Veoautosuurune rohmaka välimusega sõiduriist pälvis kiiresti Hollywoodi staaride ja muude rahakate keigarite soosingu. Esimene tsiviilklient olnud Arnold Schwarzenegger, kelle autopargis leidus nii sõjaväeautost spetsiaaltellimusel ümberehitatud sõiduk kui ka terve trobikond seeria-Hummereid. Praeguseks olla neist alles jäänud “kõigest” kolm.

Hummeri menu langusel olid täiesti objektiivsed põhjused. Nimelt selgus kiiresti, et teedeta maastikul liikumiseks loodud masin pole suurlinna asfaldil just kõige mugavam. Manööverdada oli temaga sama hästi kui võimatu, parkimisplatsidele ta ei mahtunud ning kütusekulu – vanemad H1d neelasid 100 kilomeetriga 23-24 liitrit diislikütust – meenutas pigem laeva kui auto oma. Mitte et omanikud poleks arveid maksta jõudnud, ei-ei. Lihtsalt rohelised aktivistid hakkasid rikkaid ja ilusaid süüdistama, et nood mõttetult poosetades liialt keskkonda saastavad. Filmitähed ja muud kuulsused pididki oma maine hoidmisele mõtlema ning praeguseks on enamik Hummerid garaažinurka lükatud. Popiks tooniks on hoopis liikumine säästliku hübriidsõidukiga.

Originaali asemel koopiad

Nii polegi ime, et H1 tootmine ja müük vähenesid järjekindlalt. 14 aasta jooksul valmis üle 12 000 H1, mullu aga õnnestus ostja leida vaid 371 masinale. AM General aga ei kurda: Iraagis jätkuv sõda nõuab järjest militaarsõidukeid ning Humvee toodanguarvud kasvavad. Kokku on neid valmistatud üle 140 000 ning tegu on USA sõjaväe kõigi aegade suurima sõidukihankega. Järelikult on Humvee tõesti hea sõiduk, ehkki mitte puudusteta: näiteks kestab mootorivahetus normikohaselt 37 tundi!

1999. aastal ostis Hummeri turustusõigused General Motors. Maailma suurim autofirma otsustas kujundada nišimudelist laiatarbesõiduki. Senine mudel sai nimeks Hummer H1, laiema publiku tarbeks aga loodi väiksemad H2 ja hiljem H3. Tehniliselt pole neil Ürg-Hummeriga õigupoolest midagi ühist. H2 põhjaks on Chevrolet Tahoe ja seda valmistab endiselt AM General. Chevrolet' pikapil Colorado põhinev H3 aga pannakse kokku juba GM oma tehases.

Küll on aga säilinud väline sarnasus. Ka üldkontseptsiooni üks nurgakive – pikk teljevahe ja rattad võimalikult nurkades – püsib.

Pikka aega oli Hummer vaid jänkide mängukann, ametlikult neid välja ei veetud. 2004. aastal algas siiski eksport Euroopasse, kuid jalustrabavat müügiedu pole seni saavutatud. Küll aga on Hummer menukas meist ida pool. Isegi nii pop, et H2 ja H3 pannakse kokku mitte ainult Ameerikas, vaid ka Venemaal Kaliningradi oblastis. “Uusvenelaste” ajuvaba automaitset ja Venemaa liiklusolusid arvestades on kindlasti tegu äärmiselt perspektiivika ettevõtmisega.

Eestis leiduvad H1d võib praegusel ajal ilmselt ühe käe sõrmedel kokku lugeda, väiksemaid Hummereid aga leidub mõistusevastaselt palju. Üks ungarlasest tuttav nentis hiljuti, et Tallinn on ilmselt ainus koht Euroopas, kus võib kesklinnas näha kaht Hummerit kõrvuti parkimas.