Leedu valimiste eel: skandaal skandaali otsa
Leedu valib tänavu Seimi 141 saadikut. Esimene voor toimub tuleva nädala pühapäeval, teine 24. oktoobril. Seis on pingelisem kui eales varem.
Praeguse lähteseisu käivitas president Rolandas Paksase skandaal läinud aasta oktoobris. Leedu julgeolekuamet esitas tookord märgukirja presidendi lähedaste kahtlastest sidemetest riigi julgeolekut ohustavate tegelastega.
Paksas ei distantseerunud lähikondlastest ning süüdistas oponente vandenõus. 2003. aasta lõpul toetas 86 saadikut ettepanekut tagandada president ametist. Paksas läks korduvalt vasturünnakule ja üritas omakorda tagandada Seimi esimeest Arturas Paulauskast.
Viie kuu pikkune poliitiline kaevikusõda tipnes presidendi tagandamisega. Tagandamisprotseduur kulges 6. aprillil napi eduga, kahes süüdistuspunktis täpselt 86 häälega (vaja oli vähemalt 85). Seimi juhtkond tühistas kõik välislähetused ning teavitas hääletusistungi ajast kõiki ministritena töötavaid rahvaasemikke.
Hääletajate arv piirdus 115ga, sest paljud üritasid sogasest veest kalu püüda – küsimuseks muutus Paksase toetajaskonna meeleolude liikumine. Kardetud rahvarahutusi ei toimunud, parlamendihoone ees jäi Paksase fännklubi ja korravalvurite arv mõlemalt poolt mõnesaja piiridesse. Märulipolitseinikud katsid näod kiivritega ja koerad haukusid - midagi tõsist ei juhtunud.
Paksasele jääb munitsipaalpoliitiku tase
Paksas teatas kavast uuesti presidendiks kandideerida. Kuu hiljem võttis Seim kiirmenetlusega vastu Paulauskase esitatud täienduse, mis keelab presidendiametist tagandatud isikul pürgida viie aasta jooksul uuesti riigipeaks. I-le pani täpi konstitutsioonikohus, otsusega et vannet rikkunu ei saa töötada kohtadel, mis on seotud ametivandega. Seega jäi Paksasele vaid munitsipaalpoliitiku tase.
Paksast kaitsnud liberaaldemokraatide juhatus kutsus presidendi eelvalimistel valijaid üles maha tõmbama registreeritud kandidaadid ning asemele kirjutama kandideerimiskeeluga Paksase nime.
Keskvalimiskomisjon ähvardas parteid kohtuga - valimisõiguse realiseerimist takistava tegevuse eest sätestatakse kuni kolmeaastane vabaduskaotus.
Paksase tagandamise järel arvasid sotsiaaldemokraadid, et Leedu "on naasmas rahulikuma elu juurde". See jäi lühiaegseks soovunelmaks.
Suvine pööristorm
Kolm-neli päeva enne suviseid presidendi- ja eurovalimisi korraldasid Leedu erijuurdlusteenistuse (STP) agendid läbiotsimised nelja suurema Leedu partei peakorterites. Kõik neli olid olnud Paksase vastu. Teati, mida otsiti, sest kaasa võetud dokumendid olid vormistatud ajavahemikus 2001. a jaanuarist kuni käesoleva aasta 16. jaanuarini.
Presidendivalimiste favoriit Valdas Adamkus kuulutas seepeale, et Leedus on ohus demokraatia. Seim korraldas erakorralise istungi. Samuti Riigikaitse Nõukogu.
Leedu liberaaltsentristide esimees, Vilniuse linnapea Arturas Zuokas põgenes läbiotsimiste päeval koguni Varssavisse. Ta oli oma kanalitest asjast teada saanud ja partei peakorteri läbiotsimise algusminutitel ületas juba turvaliselt riigipiiri.
Meeri pagemine ei jäänud mingiks saladuseks. Nüüd tuli esile Valentinas Junokas, kes mitu aastat oli juhtinud tagaplaanil püsinud STPd. Peaprokuratuur avalikustas, et kolm parlamendisaadikut on saanud Leedu kompanii Rubicon Group juhilt pistist tema firmale soodsate õigusaktide läbisurumise eest seimis ja omavalitsustes. Peaprokuratuuri väitel sai sotsiaaldemokraadist asespiiker Vytenis Andriukiatis 95 000 litti (430 000 kr), sotsiaalliberaal Vytautas Kvietkauskas 25 000 litti ning opositsiooniline konservatiiv Arvydas Vidžiunas 40 000 litti. Kõik eitasid süüdistusi.
Vastu ootusi ei võtnud Seim kolleegidelt saadikupuutumatust. Siin toimis lihtne loogika: täna nemad, homme meie. Seega ei õnnestunud kriminaalasju algatada.
Kas meid kõiki kuulati pealt?
Leedu parlamendi korruptsioonivastane komisjon otsustas hoopis avalikustada erijuurdlusteenistuse uurimismaterjalid, kuhu kuulus 52 salvestust korruptsioonis kahtlustatavate seimiliikmete ja firmajuhi omavahelistest telefonivestlustest.
Salvestusi avaldati trükiajakirjanduses ja lasti hoolega Leedu riigiraadios, mis viis Seimi liikmed kartusele, et nende kõikide telefonikõnesid on salvestatud ajast, mil paar aastat tagasi STP tegevust sätestav operatiivtegevuse seadus vastu võeti. Lisaks tilkus ajakirjandusse näiteid firma mustast raamatupidamisest.
Kvietkauskas teatas poliitikast loobumisest, teised kandideerivad jälle. Juuli keskel pääsesid parlamendisaadikud lühikesele suvepuhkusele. Augustis toimus erakorralisi Seimi istungeid, septembris algas viimane korraline istungjärk. Rahvaasemikud pole saanud ei puhata ega uueks kampaaniaks rahulikult valmistuda.
Parteide puistamise varju ei jäänud ka eurovalimiste üllatuslikud tulemused. 13 kohast võttis viis endale Viktor Uspaskichi juhitud vasakpopulistlik Leedu Tööpartei. Täielikult said lüüa Paulauskase sotsiaalliberaalid.
20. juulil asus europarlament tööle. Nädalapäevad hiljem räägiti Leedu meedias korduvalt värskete euroesindajate omavahelistest pingetest ja nägelustest - sest europarlamendis ühte fraktsiooni kuuluvad leedulased omavahel ei suhtle.
Jätkusid päevakohased skandaalid: Rubiconi dokumentatsioonist leiti kirjeid veel kahele kohtunikule 50 000litiste summade maksmise kohta. Septembri algul tehti aga läbiotsimine riigi juhtiva sidefirma Lietuvos Telekomas peakorteris ning algatati kohtueelne uurimine võimaliku ebaseadusliku telefonide pealtkuulamise kriminaalasjas.
Septembris astus tagasi STP juht Valentinas Junokas.
Parteid stardipakul
Koos lähevad Seimi valimistele senised võimuparteid. Algirdas Brazauskase ja Arturas Paulauskase valimisliit kiideti heaks napi häälteenamusega, pärast Brazauskase ähvardust, et ta ei osale valmiskampaanias, kui valimisliidu moodustamine tagasi lükatakse. Brazauskas ise ei kandideeri.
Valimistel osaleb ka Rolandas Paksase valimisliit "Korra ja õiguse eest", kusjuures esinimi Paksas ei saa kandideerida. Küll aga kõlavad juba ammu Leedu raadios poliitreklaamid lausega – teiega kõneleb president Paksas. Tal on nimelt uus idee vähendada kolm korda allkirjade arvu, et algatada referendum konstitutsiooni muutmiseks. Nüüd vaieldakse, kas ta võib end raadios nimetada "president Paksas". Ühed arvavad, et võib küll, sest ta oli president. Teised väidavad, et ei või, sest tagandati.
Oma võimalust ootab vasakpoolne Leedu Tööpartei, kelle toetus on juunist saadik püsinud 30 protsendi piires. Leedu kirikujuhid tegid avalduse, et sellesse parteisse suhtutaks ettevaatlikult: "Mõelge selle üle, kas valimispropagandasse ebaselget päritolu miljonite paiskajad ikka tõesti püüdlevad tõe ja sotsiaalse õigluse poole."
Populaarsust nautiv Uspaskich on teatanud, et tema ei taha saada uueks peaministriks. Küll aga võiks töötada peaministri asetäitjana. See eeldab Leedu põhiseaduse muutmist.
Venelased ja poolakad moodustasid oma valimisliidu, loobudes sotsiaaldemokraatidest, kellega varem koos mindi.
Oma tundi ootab ka vana sõjaratsu, presidendivalimistel Adamkusele tõsist konkurentsi pakkunud Kazimira Prunskiene, kes Paksase skandaali ajal jäi vaoshoituks. Seimis tagasihoidlikult esindatud Tööpartei kavandab lööki kõikidele senistele parlamendi jõududele. Viimased pole viisakusega silma paistnud: Seimi eetikakomisjon loobus lõpuks Vabaduse Liidu liidri Vytautas Žustkauskase eetikarikkumiste fikseerimisest, sest pidevatest rünnakutest tüdinud komisjoniliikmed otsustasid lõpuks solvangutest mitte enam välja tehagi. Mõni parlamendiliige pole isegi tasunud parlamendihotelli arveid – mine tea, kas valitakse tagasi!
Vaid korvpall maandas pingeid
Praeguseks on paljud poliitikud kohtusse kaevatud, teised esitanud prokuratuuri mitmesuguseid avaldusi, kolmandad käivad tunnistusi andmas. Loodud on komisjon riigi eriteenistuste tegevuse uurimiseks.
Kui sa just kedagi kohtusse ei kaeba või mingis asjas ei anna telekaamerate ees tunnistusi, siis meedia sulle tähelepanu ei pööra, kurtis hiljuti tuttav kolleeg Seimist. Ükski tõsisem sotsiaalmajanduslik või maksundusalane teema pole valimistel esile tõusnud ning üldine õhkkond selleks pole sobiv.
Ainus, mis pingeid Leedus üldse maha võttis, oli korvpall olümpial – isegi Washingtoni Leedu saatkonnas teatas automaatvastaja, et töö on seoses veerandfinaaliga poolteiseks tunniks katkenud. Nüüd on korvpallgi lõppenud.
