Täitmata soojad kohad
Natalja Barkoval (26) möödus nädala algus Brüsselis ootusärevalt. Ajutine, "B-taseme" töötaja Euroopa Liidu personaliametis (EPSO) kolis välja senisest kontoritoast, mida neiu jagas kahe belglase ja ühe rootslasega. Hüvasti, avalike hangete nõustamine finantsosakonna assistendina ja maksimaalselt kolmeaastane leping.
"Kõik muutub. See on inspireeriv!"
Kolmapäevast on Nataljal 150 töötajaga EPSOs alaline koht. Ta on projektijuht, kes juurutab uudset euroametnikeks soovijate testimissüsteemi. See käib arvuti abil ja sarnaneb inglise keele oskust uuriva TOEFLiga.
Brüsseli ametikohtade kõrgem tase algab alalise ametniku ehk fonctionnaire'i staatusest. See ei tähenda siiski töötamist täpselt samal ametipostil pensionini, vaid stabiilsust. Ehk tagatud ringlust euroasutuste süsteemis, mis aastate jooksul võimaldab ametnikukarjääris ronida kõrgemale ja paremini tasustatud paikadele.
Barkoval seisab siiski veel üks proovikivi, üheksakuuline katseaeg.
Natalja Barkova edu on Eestist Brüsselisse tööle pürgijate seas väga haruldane. Alalise ametnikukoha saamiseks oli kõigepealt tarvis läbida üle aasta kestnud konkurss, jõudmaks kaadrireservi nimekirja. Proovijate seas oli 330 Eesti kodanikku. Neist tegi eksamid ära täpselt 23. Ametnikke otsiti neljas valdkonnas, neist näiteks auditi alal ei kvalifitseerunud konkursil Eestist ainsatki pürgijat. 20 loodetud juristist leiti kaks. Konkursi üldine "sihtarv" Eestis oli 60.
23 inimest on pisike tilk euroametnike ookeanis. Tegelikkuses jääb eestlaste hulk veel väiksemaks, sest nimekirja jõudmine ei taga veel töökohta. Rohkem võimalusi on neil, kes ise juba jala ukse vahele saanud, st Brüsseli asutistes kas või ajutiselt ja madalal kohal tööl. Eksamitel nägid hindajad esimeses valikus üksnes kandidaatide numbreid, et vältida süüdistusi nö "omade" korruptiivses eelistamises.
Sekretäride konkursil osales Eestist 109, otsiti 90, läbi sai 43. Konkursi läbis ka 13 eesti keele tõlki, 84 tõlkijat ja 15 jurist-lingvisti.
Muidugi pole see kõik lõplik seis. Konkursse tuleb veel edaspidi.
***
Kui Natalja Barkova kolme aasta eest vihmasesse europealinna saabus, ootas teda 690eurose kuutasuga tagasihoidlik stažöörikoht Euroopa Komisjoni juures. Stažeerimine on võimalus neile, kes tahavad oma silmaga näha, kuidas ametnikutöö välja näeb ja kas see neile sobib. Tavaliselt lähevad sinna mõneks kuuks proovima vahetult ülikooli lõpetanud noored.
Esimeseks peavarjuks sai äärelinna keldrikorruse kööktuba, kuhu napp valgus imbus läbi pisikeste aknapilude tänavatasandilt. See-eest oli üür sobiv - 275 eurot kuus.
"Kui elada keldris ja mitte kulutada raha söögi ning riiete peale, siis tuleb toime," leiab ta.
Kelder on ammu minevik, nüüd kavandab Barkova omaenda korteri ostu. See on väga kallis isegi pangalaenu abiga. "Hinnad on Brüsselis kõrged ja asjaajamine raske. Pole ju siiski oma riik."
Barkova sihikindlus avaldab muljet. Ta on aastaid tulevase eurokarjääri nimel tegutsenud, isegi ajal, kui Eesti liikmestaatus tundus veel kauge ja kättesaamatu. Eelmise loo avaldas Ekspress "ilusast ja targast" tüdrukust nelja aasta eest, kui ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise eriala ja tegi diplomitöö kodanikukaitsest. Too lugu lõppes mõtteavaldusega, et presidenti temast ei saa (ta pole sünnijärgne Eesti kodanik). "Aga kui Eesti Euroopa Liidu liikmeks saab, siis selles liinis ehk midagi küll."
Tema euroametniku karjäär on seda üllatavam, et esimest korda näitas piiga end avalikkuse ees hoopis missikonkurssidel. Miss Estonia üritusel 1997. aastal oli Natalja Barkova I printsess Kristiina Heinmetsa järel. Samuti anti talle Miss Tallinna tiitel. "Minu esimene rahvusvaheline üritus oligi Miss Euroopa 1997. Siis taipasin, et mulle meeldib olla rahvusvahelises seltskonnas."
Barkova hakkas otsima suveülikoole ja muid võimalusi Eestist kaugemale pääseda. 1998. aastal läks ta Soome Euroopa Liidu õiguse kursustele. "Olin siis vaimustatud Euroopa Liidu ideest, eriti ühisturust ja vabadustest - kapitali, toodete ja inimeste vabast liikumisest. Eestis tol ajal midagi sellist polnud, et inimesed saavad vabalt ka mujal töötada, õppida ja reisida."
1999. aastal töötas ta raudteefirmas EVR Koehne personalispetsialistina ja kandideeris Mõõdukate nimekirjas parlamenti. "Mulle pakuti seda, tahtsin proovida." Poliitikahuvi jäi vaid viivuks, enam ta erakonda ei kuulu.
Euroopa Komisjonil puudub statistika oma ametnike rahvusliku koosseisu kohta. Eesti kodanikest, kes läbisid konkursi ametnike reservlisti saamiseks, on Natalja Barkova ainus vene nimega osaleja, mõned lisanduvad Lätist ja Leedust. Ilmselt on venelasest alaline ametnik lähiajal Euroliidu karjäärisüsteemis veel suurem haruldus kui eestlane.
Eesti keel on Nataljal peaaegu vigadeta suus, rikas erialastest mõistetest nagu "eelvalikud" ja "diplomi vastavus". Kuid EPSO on hoopis frankofoonne asutus. Koosolekud ja kirjavahetus toimuvad prantsuse keeles. "Saan kõigest aru, mu keel on paremaks läinud, kuid ta pole perfektne," ütleb ta.
Brüsseli eestlaste seltskond kuulub tema suhtlusringi. "Nüüd võib eesti keelt kuulda juba ükskõik kuhu lähed, näiteks spordiklubis. Kolm aastat tagasi seda ei olnud. Ka eesti üritusi on päris palju. Näiteks laulukoor, mis teeb proove Eesti esinduse fuajees. Aga laulda ma ei oska." Igal neljapäeval kell seitse õhtul võib eestlasi kohata eurokvartali baaris James Joyce.
***
Miks läbis Eestis konkursi vaid 23 üritajat, napilt seitse protsenti proovinutest? Eestist kuigivõrd paremini ei läinud lätlastel - 29 edukat. Leedukaid oli 57.
Oli viis kirjalikku eksamit ja üks suuline intervjuu. Üks põhjus on tõenäoliselt see, et kõigi eelmiste ELi laienemiste puhul on uute ametnike konkursse läbi viidud nende emakeeles, meie konkurss aga toimus osaleja valikul inglise, prantsuse või saksa keeles. Näiteks Oxfordi haridusega Veispak peab oma edu pandiks just vaba inglise keelt. Paljud ütlevad, et eksamid olid füüsiliselt väga rasked ja hoolimata õppimisest oli suur roll vedamisel.
Natalja Barkova komistuskiviks oleks saanud matemaatika-loogikatest. "Väga napilt sain läbi." Vaja oli vähemalt 20 punkti, Barkova tulemus oli 21. Üks tund aega ja 40 ingliskeelset ülesannet. Need ei olnud väga keerulised, otsustav oli napp aeg, pingetaluvus ja keeleoskus. Just see test sai paljudele eestlastele saatuslikuks.
"Erialatestis tegin seitse viga, ELi-alases mitte ühtki."
Värskelt magistrikraadi omandanud Eesti EL esinduse majandusnõunik Nele Ruubel kinnitab, et eraldi eksamiteks ei õppinud. "Vaatasin üle mõned nimed."
Kuid ta peab viimast testi, suulist intervjuud mitmeliikmelise komisjoni ees oma Brüsseli-aja kõige põnevamaks tunniks.
"Väga profilt üles ehitatud." Näiteks tuli arutleda, kas on õiglane, et üks Eesti valija hääl on võrreldes sakslase omaga europarlamendi valimistel suurema kaaluga. Mis on Eesti majanduse nõrgad küljed? Kuidas tõlgendada kantsler Gerhard Schröderi sõnu Normandia invasiooni aastapäeval, et D-Day oli ka Saksamaale hea? Milline on Ronald Reagani panus praeguse Euroopa Liidu kujunemisse?
"Need küsimused eeldasid teatud küpsust, et oskad arvata ja analüüsida."
***
Eesti esinduses Brüsselis Euroopa Liidu juures tekitas läinud aastal alanud konkurss euroametnike kohtadele vastakaid tundeid. Ühelt poolt on eestlaste kohalolek liidu asutustes hea. Kuigi mingit "Eesti maffiat" pole meie väiksearvulisuse tõttu neis võimalik tekitada, siis vähemalt teabe liikumisele aitab see ikka kaasa.
Teisest küljest oli selge: need, kes suurema palga ja lihtsama töö peale lähevad, on kõige läbilöögivõimelisemad. Neist ilmajäämine on Eesti riigile kaotus.
Endine justiitsministeeriumi atašee Eesti esinduses Kristi Raba läks pärast lähetuse lõppu tööle EL Nõukogusse ajutise lepinguga juristina. Ta oli üks 23 "konkuuri" (pr k concours général) läbinust ja sai nüüd alalise tööpakkumise.
"Jätkan sisuliselt samal kohal, konkreetsem valdkond tsiviilõigus. Lisaks sain EPSO konkursi tulemusel komisjoni erinevatelt peadirektoraatidelt mitu kutset tulla intervjuule," ütleb Raba. "Kuna olin juba nõukogu kasuks otsustanud, siis intervjuudest paraku keeldusin."
Konkursi läbisid ka Eesti esindusest praeguseks lahkunud Oxfordi ülikooli lõpetaja, varem PriceWaterhouse'is töötanud Andreas Veispak ja majandusministeeriumi atašee, esinduse majandusnõunik Nele Ruubel. Kumbki pole veel liidu asutustesse tööle läinud.
"Ma ei tee aktiivseid samme, sest mulle meeldib ka praegune töö," ütleb Ruubel, kes lapsena sai tuntuks näitlejarolliga Lembit Ulfsaki koguperefilmis "Lammas all paremas nurgas". Ta möönab, et EL ametnike reservnimekirja pürgimise põhjused olid lisaks enda proovilepanekule parem palk ja pikaajalisem tulevikuperspektiiv.
Muidugi oli esinduses neid, kes proovisid ja eksamitel läbi ei saanud. "Alla kümne," tõrjub Ruubel väite, nagu oleks enamik Brüsselis töötavaist Eesti ametnikest katsetel osalenud.
***
Eesti 23 seas on nii neid, kes ootavad oma esimest pakkumist, kui neid, kes hoolimata saabunud kutsetest kuhugi ei rutta.
Europarlamendi pressiametnik Elina Viilupile on antud aasta lõpuni mõtlemisaega, kas ta võtab oma praeguse 14 kuuks sõlmitud lepingu järel sama koha vastu alaliselt.
"See on nii isiklik, nii suur karjääriotsus. Kas minust saab Euroopa ametnik? Kas minust saab parlamendi alaline pressiametnik? Paar kuud võib mõelda küll. Olen Eestist kolm aastat ära ja välismaal elamine pole niisama lihtne."
Eliko Pedastsaar töötas konkursile minnes rahandusministeeriumis, nüüd aga on temast saanud haigekassa osakonnajuhataja. "Praegu ma muutusi ei planeeri. Eksamite ja testide tulemused kehtivad kuni aastani 2010." (EE täpsustus: ametlikult kehtivad tulemused 2005. aasta lõpuni, misjärel võidakse, ent ei pruugita kehtivust pikendada.)
Siseministeeriumi peaspetsialist Ave Poom on üks neist, kes pole seni pakkumist saanud. Ta küsis hiljuti EPSOst järele, mis seis on. Vastus oli, et järgmine kandidaatide institutsioonide vahel jagamine on ilmselt aasta algul ja kui ta on "ära jagatud", võib järgneda kutse intervjuule.
"Pean oma võimalusi vaatamata sellele, et seni ei ole kutset intervjuule tulnud, suhteliselt kõrgeks."
***
Euroopa Komisjoni peahoone Berlaymont särab Brüsseli eurokvartalis värskest värvist ja kiiskab metalselt. Veerand miljoni ruutmeetrise põrandapinnaga ristikujulist kolossi peaksid Eesti televaatajad mäletama hästi 1990. aasta Briti miniseriaalist The Gravy Train ("Soe koht"), kus tubli ametnik Hans-Joachim Dorfmann päästis pehmete puuviljade osakonda ploomiuputusest.
Vahepeal on maja olnud 13 aastat remondis, sest 1991. aastal avastati konstruktsioonides kahjulik asbest. Jose Manuel Barroso kabineti volinikud kolisid uuesti sisse nädal aega tagasi.
Kabinettide paiknemine väljendab seal selgelt võimuhierarhiat. Ülemine, 13. korrus kuulub täielikult komisjoni presidendile Barrosole, seal on ka komisjoni istungite ruum. Järgmisel, 12. korrusel on kõik komisjoni asepresidendid oma kabinettidega, sealhulgas Siim Kallas ning staažikaim volinik, Luksemburgi Viviane Reding.
Kallase korrusel liftist väljudes seisavad valvel kaks Securitase turvameest. Sugugi kõigil majas töötavatel ametnikel pole nii kõrgele asja. Kabineti- ja koridoriseinad on nii uued, et tunduvad oma värskuses steriilsete haiglaseintena. Samas alumistel korrustel on mõnel pool veel papitükid põrandalt koristamata.
Just eestlane Siim Kallas on see volinik, kelle vastutusalas on personaliküsimused. Ja mida kõrgem koht, seda tundlikum on rahvuste mõistlik esindatus. Näiteks avastati, et uute volinike pressiesindajateks on juba saanud hulk britte ja ülejäänutel tuleb otsida sellele kohale inimesi mujalt.
"See on üliraske küsimus," ütleb Kallas. "Ei saa ju öelda, et prantslasi või belglasi on juba liiga palju, laseme mõned lahti."
Tema hinnangul oleks Eesti valitsusel tarvis moodustada tõsine löögirusikas inimestest, kes võiksid kandideerida Euroopa Liidu asutistes kõrgematele ametikohtadele - sinna, kuhu inimesi nimetatakse, mitte ei valita läbi EPSO konkursside.
Kallase enda kabinetis on praegu ainsad Berlaymont'i Eesti ametnikud. Need on kabinetiülem Henrik Hololei, kabineti liige Margus Rahuoja (töötas varem Eesti esinduses), Kallase abi Hanna Hinrikus. On veel Rahuoja ja teise kabinetiliikme austerlanna Elizabeth Werneri sekretär Helen Mäsak. Kallase enda sekretär on iirlanna Karen Campbell. Hetkel on tühi Kallase pressiesindaja koht, sinna saab ilmselt prantslanna.
Kellast kellani päevad, kaks tundi lõunat
Euroametnike elu ei koosne üksnes ennastsalgavast tööst mandri tuleviku hüvanguks ja peadpööritavast karjäärist. Ekspress kohtus läinud nädalal Brüsselis kahe "institutsioonides" töötava noore inimesega, kes ei soovi näha oma nime ajalehes, kuid pajatasid elust seda avameelsemalt. Järgnev on nende nägemus, millega mõned kolleegid pole nõus.
Selgub, et töö kui selline on paljudele euroametnikele mõnevõrra teistsugune nähtus, kui oleme harjunud Eestis. "Tegelikult ei mäletagi enam, mis asi on tööstress," ütleb üks sealne ametnik.
Eestis elatakse nädalaid ja kuid üksnes töö nimel. Euroinstitutsioonides töötavad inimesed teavad, mis on tegelikult oluline. Kella pealt töölt lahkuda, nautida head sööki ja jooki, olla koos perega, reisida ja üldse end mõnusasti tunda.
Brüsseli lõuna kestab ametlikult enamasti tund aega 12 ja 14 vahel. Tegelikus elus venib see sageli kahetunniseks, kohustuslik komponent on vein. Kuna inimene võib olla lõunal, siis 12 ja kahe vahel talle mobiilile helistamine on peaaegu pühaduseteotus. Võib näiteks käia kõigepealt spordisaalis, siis näidata korraks nägu ja alles siis sööma minna.
Kuid ka siin on oluline ametniku staatus. Võib olla nii, et ajutised töötajad ägavad koorma all, mida neist kõrgemad alalised ametnikud allapoole saadavad. Ning kui ajutise lepinguga inimene toime ei tule, öeldakse talle hüvasti ning võetakse järgmine.
Alalised ametnikud seevastu teavad, et neid ei saa õieti miski kohalt kangutada, seepärast üksteisele eriti liiga ei tehta. Kui keegi jääb põduraks või hakkab liiga imelikku juttu ajama, siis on lahtilaskmisest palju tõenäolisem talle uue koha loomine, kus inimene võimalikult vähe teisi segab.
Võimalikult hõlpsa elu otsimine ei mõju karjäärile hästi. Samas, inimene saabki valida, mis on tema eesmärk - iga hinna eest kõrgemale ronida või lihtsalt rahulikult olla. Karjäärihimuliste seisukohalt on oluline näidata töörabamist ja luua kogu aeg suhteid, networkida. See võib tähendada, et tuleb minna pärast tööd kolleegidega välja kõrtsi ja teha seal veel teine tööpäev. Kuid on tähtis, et sobiva koha vabanemisel teatakse, kes sa selline oled.
Mõne inimtüübi ajusid võib hakata komposteerima töö sisu. Algajatele pakutavad ametnikukohad pole sageli just raketiteadlaste omad. Näiteks võib tööpäev kulgeda lauanurgalt pabereid ühest hunnikust teise tõstes, kusjuures vahepeal tuleb manuaalist kontrollida, kas paberites olid kõik punktid vormistatud täpselt eeskirja kohaselt. Prestiižikas on tegeleda välissuhete või õigusega, kus igaühe töö tulemus on selgemini nähtav.
Kohaliku Belgia ühiskonnaga puudub euroinstitutsioonide rahval sageli igasugune suhe. See ei kehti küll belglaste endi kohta, kes loogiliselt on neis asutustes esindatud ühe arvukama rühmana. Teiste puhul on belglastest sõbrad pigem erand kui reegel.
Kohalikud vastavad ametnikele samaga. Paljude belglaste meelest on euroasutiste töötajad ilmselgelt "overpaid & underchallenged" ehk liiga hästi makstud ja vähe koormatud. Mis siis, et majanduslikus mõttes on Belgiale ja konkreetselt Brüsseli linnale nende kohalolek objektiivselt suur õnnistus. Kui Belgia keskmine brutopalk on 2237 eurot kuus, siis euroametnike sissetulek kuni viimase ajani alles algas 4000 kandist. Nende tasu- ja maksusüsteem on aga nii keeruline, et näiteks ka komisjoni asepresident Siim Kallas ootab suure huviga, mis summa talle esimese kuu eest arvele laekub.
Paksu verd on tekitanud see, et pärast 1. maid 2004 - so Eesti laienemisringi - tööle võetavatele ametnikele saab palka maksta vähem kui varem ametisse võetuile. Tegemist oli volinik Neil Kinnocki administratiivreformiga, kus muudeti ametnike karjääri- ja palgastruktuuri.
Hulk legende liigub euroametnike oskusest hästi puhata. Ametniku karjääri jooksul tohib võtta kokku 15 (!) aastat palgata puhkust, kusjuures tagasi tulles pakutakse jälle kindel töökoht, mis vastab ametniku tasemele. Seega - kõrgema sissetulekuga kohtadel pole võimatu näiteks koguda raha merejahi jaoks, et siis minna aastakeseks seilama. Ametlikult tohib isiklikel põhjustel siiski võtta palgata puhkust üks aasta korraga, mida saab pikendada aasta kaupa.
Euroametnikel on võimalik oma autodele saada eraldi sinised numbrid. Kuid majanduslik lõhe on põhjus, miks võõraste numbrimärkidega, ilmselt euroametnikele kuuluvaid autosid on Brüsselis riskantne ööseks maja ette kõnniteele jätta. Võidakse aknad sisse lüüa.
Ühel Eesti ametnikul torgati Eesti numbriga autol öösel kummid läbi, tema kreeklannast kolleegi omal kraabiti terava esemega värvile jutid peale.
EL nõukogus töötav Kristi Raba luges eeltoodud kirjelduse läbi ja leiab järgmist: "Ekslik on luua üksikute inimeste põhjal üldistav pilt euroametnikust. See on ebaõiglane nende suhtes, kes oma tööd motiveeritult teevad. Julgen väita, et isikud, kes kella pealt töölt lahkuvad, pikki lõunapause veini seltsis veedavad ja aastate kaupa puhkavad, on samas teenistusgrupis ka 10-20 aasta pärast.
Minu kogemus näitab, et sellistele inimestele ei anta vastutusrikkaid tööülesandeid. Samuti leian, et sellised inimesed on selges vähemuses. Pigem on nö keskmine euroametnik keskmisest motiveeritum, intelligentsem ja töökam."
23 võitjat Eestist
Euroopa personalivaliku ameti (EPSO) alaliste ametnike reservi loetelu, Eesti kodanikud. Avaldatud 23.11.2004
1. valdkond - Euroopa avalik haldus (eesmärk 20 inimest)
I rühm
* Jana Jalvi - Europarlamendi tõlk
* Kertu Kaera - Euroopa Komisjoni esindus Eestis, poliitikanõunik
* Tarvo Kungla - Konstanzi Ülikooli doktorant
* Hindrek Lootus - TPÜ õppejõud
* Pille Vaher - Euroopa Komisjoni esindus Eestis, pressiesindaja
* Eliko Pedastsaar - Eesti haigekassa finantsosakonna juhataja
* Anu Potisepp - EL Nõukogu tõlkija
* Erik Simpson - EL Nõukogu tõlkija
* Ivo Toomla
* Andreas Veispak - endine Eesti esinduse lepinguline töötaja Brüsselis
* Elina Viilup - Europarlamendi pressiametnik
II rühm
* Natalja Barkova - EL personalivaliku ameti projektijuht
* Evelin Kurs - Saksa kaubanduskoda Eestis, Müncheni messi esindaja
* Reet Müür - Eesti justiitsministeeriumi halduse asekantsleri abi
* Ave Poom - Eesti siseministeeriumi eurointegratsiooni peaspetsialist
* Ülle Reiman - tõlk
* Nele Ruubel - majandusnõunik Eesti esinduses EL juures Brüsselis
2. valdkond - õigus (eesmärk 20 inimest)
I rühm
* Kristi Raba - EL Nõukogu tsiviilõiguse jurist
II rühm
Edukaid kandidaate ei olnud
III rühm
* Triin Bartels - jurist
3. valdkond - majandus (eesmärk 10 inimest)
* Uno Land
* Mart Maiväli - Eesti rahandusministeeriumi eelarvetalituse peaspetsialist
* Ave Schank - Eesti põllumajandusministeeriumi turuanalüüsi büroo juhataja kt
* Peeter Soidla - Eesti majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse ekspert
4. valdkond - audit (eesmärk 10 inimest)
Edukaid kandidaate ei olnud
Allikad: Journal officiel de l'Union européenne, Eesti Ekspress
Euroopa Liidu ametnike palgad
* EL ametiisikud jagunevad teenistusrühmadesse: A- kõrgharidusega ametnikud, B- vähemalt keskharidusega assistendid, C- sekretärid ning D- lihttöötajad.
* Rühmad jagatakse kategooriatesse. Ametnike kategooriad on madalamalt kõrgemale A1 kuni A16. A1 brutopalk on €2325, A16 ametnikul €14 822 ehk 232 000 krooni kuus. Eestlaste osalusel toimunud konkurss oli A5 tasemele (endine A8), mille brutopalk on €3810 (ligi 60 000 krooni).
* Assistendid ehk rühm B jagatakse B1-B11, näiteks B3 palk on €2976 ja B11 palk €7994.
* Sekretärid ehk rühm C jagatakse C1-C7, palgavahemik on €2325-€4878.
* Rühm D jagatakse D1-D5, palgavahemik on €2325 kuni €3810.
* Kõigil tuleb ise tasuda sotsiaal- ja tervisekindlustus. Ametnikud maksavad palgast 9,25% EL pensionifondi ja 1,7% haiguskindlustusmakset.
* Maksud lähevad kõigil maha keeruka astmelise süsteemi alusel ("Community tax"). Astmed on 8% kuni 45%.
Allikas: Euroopa Komisjon
