Maret Saare ilmauudis: kärbes sumises
Hakipojad lõpetasid maandumise, õhkutõusmise ja pikeerimise harjutused.
Põder nautis elu, sõi ennast täis.
Kilu saabus randa.
Teeääred olid õitsvast põdrakanepist lillakasroosad, angervaksast kreemikasvalged, kellukaõitest sinakad.
Ristik kasvas väga hästi, tekitas heinakasvatajas rahulolu tunde.
Maastikke ilmestasid valged silopallid, erkkollased rüpsi ja rapsi põllud.
Kesksuvi. Üldmulje – suvine sügavrohelus olulise helilise märgita.
Laused ilmaportaali www.ilm.ee looduskalendrist juulikuu kahe esimese nädala kohta on kokku seadnud aerobioloog Maret Saar.
Nädalas pärib portaalist päikese ja äikese kohta infot ligi 40 000 arvutit (www.reku.ee andmed), Maret Saare porikärbsed, hakipojad ja täissöönud põder ilm.ee esilehel on puhkusteperioodil sattunud tähelepanu keskpunkti.
Maret Saarele õpetas lapsepõlves looduse märkamise kunsti Tartumaal Rõhu külas velsker-ämmaemandana töötanud tädi Regina.
Viiskümmend aastat hiljem on pensionär Regina Uuk üks Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi teaduri Saare tähtsamatest nõuandjatest. Tädi teab ikka, millise puu otsas elab orav ja kus asub rebaseurg.
“Mis väljas on? Mis uut on? Mis õitsema on hakanud?” helistab Saar talle kolmapäeva õhtuti.
Samadele küsimustele vastavad kõnetraadi abil ka Tiiu Belimova Harjumaalt Nissist, Krista Piik Ahtmelt, Aita Kuristik Väike-Maarja vallast, Olaf Schmeidt Kehrast, Helgi Parts Võrumaalt Ruusmäelt, Salme Kangur Karula vallast ja Eerika Salundi Saaremaalt. Kõik head loodusinformaatorid juba tosin aastat, sellest ajast, kui ajaleht ja raadio hakkasid edasi andma õietolmuteateid allergikutele, mida Maret Saar on koostanud koos kolleeg Helle Mäemetsaga.
Poolteist aastat töötanud ilmaportaali looduskalendri jaoks kogub Saar infot kümnetelt tuttavatelt, kolleegidelt ja sõidab ise autoga uudistavate silmadega ring. Tema teated looduserinnetelt on paljudele inimestele otseseks elujuhiseks. Näiteks kui looduskalender teatas toominga õitsemisest ja sarapuu tolmamisest, oli põllumehel aeg kartul maha panna.
Sõnum “kõrrelised hakkavad õitsema” tähendab aga paljudele allergikutele ohtliku aja lähenemist.
Miks mitte asendada oma ajaarvamises naela otsas rippuv elutu seinakalender lõhnava ja häälitseva loodusekalendriga?
Kas poleks ilus öelda: “Mu tütar sündis siis, kui toomelatikad kudesid.”? Või: “Me ostsime uue maasturi, kui soolikarohi kollaseks läks.”?
