Ameeriklased on suurte toiduportsjonite ohvrid
Kui ameeriklaste paisumises süüdistada ainult üht inimest, siis oleks selleks David Wallerstein. Ta töötas 1960ndatel kinodeketis, seejärel asus tööle kiirtoiduhiiglase McDonald's teenistuses.
Noor ärijuht märkas, et aplana näida kartvad kliendid ei osta teist popkorni-portsu ja karastusjooki. Teisalt peavad nad mõne sendi võrra kallima suure portsjoni ostmist igati sündsaks. Hiiglaslike suupisteportsude läbimüük tõusis lakke.
Wallersteini mõju USA popkultuurile torkab silma üha suuremaks muutuvates toiduannustes, mis on levinud kiirtoidukohtadest lõunalauda. Jaanuarikuu ajakirjas Journal of the American Medical Association ilmunud artiklis öeldakse, et võrreldes 1970. aastatega on kõik praegused toiduportsud tohutud kolakad.
"Sääraste toitude nagu hamburgerid ja soolased suupisted ühe portsjoni kaal on tõusnud nii, et neis on 49-133 kalorit rohkem," ütleb Samara Joy Nielson, toitumisharjumuste muutust ajavahemikus 1977-1996 käsitleva uurimuse üks autor. "Seda mitte ainult kiirtoidukohtades ja restoranides, vaid ka kodus."
Karastusjookide kogus on suurenenud 370 grammilt 565 grammini, hamburgerite kaal 160 grammilt 200 grammini, friikartulite portsjon 88 grammilt 102 grammini. Alla 39aastased inimesed söövad 143 protsendi võrra rohkem pitsat ja soolaseid suupisteid kui varem.
Tulemus – aina paisuv vööümbermõõt. "Kuna 10 lisakalorilt päevas saadud energiakogus lisab aastas kaalule juurde pool kilo, siis on suurte portsjonite mõju ilmselge," leitakse uurimuses.
Suurte toiduannuste tekkeloost räägib raamat "Fat Land: How Americans Became the Fattest People in the World" ("Paksude maa. Kuidas ameeriklastest said kõige paksemad inimesed maailmas"), mille autor on Greg Critser. Ta paljastab, kuidas kadunud Wallerstein veenis McDonald'sis üht kolleegi, et kliendid tahavad rohkem friikartuleid.
"Nad söövad ära terve kotitäie," märkis ta. "Nad otsivad koguni koti põhjast lisa ja söövad ära soola." Ja nii sündiski kaloririkas toiduports.
Ehkki ameeriklaste armulugu McDonald'siga hakkab kuhtuma – firma teatas tänavu jaanuaris esimesest kaotusest ligi 40 aasta jooksul –, kasvab kiirtoidu mõju ühiskonnale. Nimetust "ekstrasuur" võtavad mõned "paksude õiguste" kaitsjad komplimendina. "Me olme ekstra-suured," ütlevad nad uhkelt.
"See sõna meeldib meile," ütleb Frances White raskekaaluliste õiguste eest võitlevast ühingust. "See kõlab positiivselt ja aitab olla iseendaga rahul sellisena, nagu oled."
Endise "paksmao" Critseri sõnul on beebibuumipõlvkond iseennast ja oma lapsed niivõrd ära hellitanud, et see ohustab juba nende tervist. Ta usub, et tänu piiramatu vabaduse kultusele on kadunud suur osa vanemlikust järelevalvest. "Inimesed ei luba oma lastel tänaval joosta, aga nad lubavad neil liiga palju süüa," kommenteerib ta.
Ka tootjad kohandavad end vastavalt suurte kultusele. Turul, kus kaks kolmandikku ameeriklastest on ülekaalulised ja paljud põevad rasvtõbe, pakuvad moemajad nagu Tommy Hilfiger ekstrasuuri rõivaid, Ford teeb laiemaks autoistmeid ja mööblivalmistajad tugevdavad voodeid.
Simmons Bedsi turundusjuht Don Hoffman kinnitab, et kliendid tahavad pikemaid, laiemaid ja raskemaid voodeid. "Oleme voodipõhjad ümber ehitanud, nii et need kannatavad 700-900kilost raskust," nendib ta.
Uued internetiteenused täidavad nišše, mis on tavalistel jaemüüjatel kahe silma vahele jäänud. Overweightpeople.com müüb kaale, mis näitavad kuni 230kilost raskust, ja kingalusikaid neile, kes oma jalgu ei näe.
"Kunagi hakkavad ülekaalulised tahtma dieetpille või imerohtusid," ütleb võrgulehe asutaja Pierre Sabourin. "Praegu aga valitseb suur nõudlus toodete järele, mis muudavad elu kergemaks."
Sabourin võttis möödunud aastal dieediga kaalust maha rohkem kui 45 kilo, kuid kaalub ikkagi 196 kilo. "Olin suremas. Ma ei jõudnud üle kolme meetri käia ja hingata oli raske. Mul tuleb veel palju vaeva näha, aga vähemalt toimib mu organism jälle normaalsemalt," kinnitab ta.
Ehkki ta saab aru ülekaaluliste vajadustest, ei kavatse ta neid haletseda. "Olen väsinud ja tüdinud kogu sellest virisemisest ja ägamisest ning McDonald'si ja Burger Kingi süüdistamisest," tunnistab ta. "Peame ise vastutama probleemide eest, mis on meie enda tekitatud."
Üks New Yorgi kohtunik lükkas hiljuti tagasi teismeliste hagi, kes süüdistasid oma ülekaalulisuses McDonald'sit. Kohtunik ütles, et firma ei vastuta, kui kliendid "on otsustanud rahuldada oma isu ülearu paljude ekstra-suurte toodetega". Küll aga leidis ta, et hagejad võivad süüdistada McDonald'sit selles, et firma pole kliente oma toodete rasvasisaldusest ja ohtudest küllaldaselt teavitanud.
