Roberto Innocenti
Kirjastus Egmont Estonia kutsus minus päris tükk aega esile ainult põlgliku ninakirtsutuse kui Miki-Hiire ja muu sedasorti kraami maaletooja. Kui ma aga nägin müügil Roberto Innocenti vapustavate piltidega "Pähklipurejat", said nad andeks kõik oma tehtud ja tegemata "patud". Läks mööda aastakest paar ja Egmont tõi müügile uue Roberto Innocenti imeliste piltidega raamatu "Viimne võimalus". Raamat on veel saadaval (vähemalt Raamatukoi raamatupoes) ja kes seda muretsenud pole, sellel soovitan kindlasti ost ära teha. Tegemist pole tüüpilise lasteraamatuga, vaid pigem raamatuga igale eale. Pilte on nauditav vaadata täiskasvanuil ja laste fantaasiale annab see raamat ohtralt toitu, jäädes kindlasti terveks eluks meelde kui üks lapsepõlve lemmikuid. Möödunud aastal jõudis müügile ka kolmas Roberto Innocenti piltidega raamat kirjastuse Varrak kaasabil ja selleks on kunstniku loomingu tipuks peetav "Pinocchio seiklused". Ärge jätke oma last sellest raamatust ilma, sest NIISUGUSEID raamatuid ilmub haruharva ja veel harvemini jõuavad need eestikeelsetena meie maale.
Roberto Innocenti sündis Firenze lähistel aastal 1940 ja puutus kunstimaailmaga esimest korda kokku 11aastaselt. Poiss hakkas katsetama värvide ja paberiga, töötades abilisena kunstitarvete poes. Tal ei õnnestunud kunagi pääseda õppima ühessegi kunstikooli, aga kui kellegi puhul peab paika väljend "sündinud kunstnikuks", siis on see just Roberto Innocenti.
50. aastate lõpul läks tulevane kunstnik Rooma, kus ta töötas joonisfilmistuudios, illustreeris ajakirju ja kujundas plakateid. Alles 43aastaselt otsustas ta jäädavalt sellele maailmale selja keerata ja pühenduda täielikult raamatute illustreerimisele. Aastal 1983 illustreeris ta oma esimese raamatu "Tuhkatriinu", mille pildid erinevad tublisti harjumuspärasest. Tegevus on toodud 20. aastatesse ja pildikeel on väga ajastutruu. Juba Roberto Innocenti esimene raamat andis aimu tema erakordsest andest ja omapärasest käekirjast. Edaspidi läks tema looming aga aina tõusuteed. Järgnesid E. T. Hoffmanni "Pähklipureja", Dickensi "Jõulujutud" jne.
Roberto Innocenti looming on nii filigraanne, nii töömahukas, et iga tema raamatu trükist ilmumine muutub tõeliseks sündmuseks. Enne tööleasumist teeb ta põhjalikku uurimistööd, pildistab, visandab, teeb kavandeid. Ta ehitab üles terve ajastutruu maailma, paneb paika tüpaažid, kostüümid, arhitektuuri, rekvisiidid. Tema oskust eri ajastute rekonstrueerimisel on võrreldud arheoloogi tööga. See oskus on hämmastav. Roberto Innocenti mängib perspektiiviga, kasutab kinole ja teatrile omast dramaatilist valgust, tema piltide silmatorkavalt pingeline atmosfäär lummab. Nagu juba mainisin, on "Pinocchio seiklused" üks tema kaunimaid ja meisterlikumaid raamatuid (lisaks meeldivad mulle väga tema tehtud Dickensi "Jõulujuttude" pildid). Kunstnik viib tegevuse 19. sajandi Firenze kanti. Ta on taastanud imetlusväärse täpsusega tolle ajastu ja paikkonna atmosfääri. Külades ja maanteedel toimetavad pesunaised, rändavad mütsimeistrid ja katlapaikajad, politseinikud ja röövlid. Tema vesivärvipildid sarnanevad fotodega, kütkestades tavapäratu perspektiiviga ja stseenidega elust, mis tuletavad meelde "vanu hollandlasi". Sarnasust lisab piltide pruunikas-hallikas koloriit.
Roberto Innocenti pildiraamatuid on kirjastatud üle maailma. New York Times nimetab teda meie ajastu üheks suuri maks illustraatoriks. Tema näitused on olnud Bolognast New Yorgi ja Taipeini, äratades kõikjal vaimustust. Auhindu ei hakka ruumipuuduse tõttu ükshaaval üle lugema, aga nende arv on märkimisväärne. Olen rõõmus, et nii mitu selle suurepärase kunstniku raamatut on jõudnud Eestisse ja loodan, et need äratavad imetlust ka siinsetes inimestes.
