22.02.2007, 00:00
MM jõudis Jaapanisse halval ajal
Parafraseerides Eesti kirjandusklassikut võib öelda, et kui suusaalade MM-korraldusõigus lõpuks Jaapanile anti, olid tõusva päikese maa medalilootused juba kustunud.
Suusaeliit jagab esimest korda MM-medaleid Aasias. Kui 2002.
aastal FISi kongressil otsustati anda MMi korraldamise õigus Sapporole,
oli Jaapani suusatamise konkurentsivõime küll teel allamäge,
ent siiski mitte lootusetu. Vahepealse viie aastaga on jõutud seisu, kus
korraldajariigi murdmaasuusatajatel, hüppajatel ja isegi
kahevõistlejatel puuduvad peaaegu igasugused väljavaated medali,
veel vähem kulla võitmiseks.
Läinud kümnendil oli Jaapan üks maailma edukamaid suusariike. Alates 1991. aasta MMist Val di Fiemmes, kus Jaapan sai meeskondlikus kahevõistluses sensatsioonilise pronksi, võideti kuldmedal kõigil 90ndate suurvõistlustel (olümpiad, MMid). Selle sajandi viiest suurvõistlusest on aga vaid ühel, 2003 Val di Fiemmes, medalini jõutud.
Täna on selge, et kodusel MMil oleks mõne jaapanlase medalivõit suurüllatus. Samas ei maksa unustada, et Sapporo on Jaapani spordiajaloos õnnelik paik. Just siin said Yukio Kasaya ja tema kaasmaalased 35 aastat tagasi taliolümpial suusahüpetes kolmikvõidu. Ainult et toona oli Kasaya suursoosik, tänavu aga ei saa ühtki jaapanlast ühelgi alal favoriidiks pidada.
Ainus lootus mägikotkastel
Samad hüppemäed, kus 35 aastat tagasi olümpiamedaleid jagati, on nüüdki areen, kus Jaapanil ainsad medalilootused – õigemini õhkõrnad võimalused. Kõikvõimalikke tiitleid võitnud Masahiko Harada ja Kazuyoshi Funaki on tippspordist loobunud, ent koondise liidriteks on kaks nende eakaaslast. Juba ligi 15 aastat on MK-karussellis tiirelnud Noriaki Kasai (34), kes sai oma esimese MK-etapivõidu 1992. aastal, 2003. aastal Val di Fiemmes aga võitis kaks pronksi. Tema on parima jaapanlasena hetkel MK-sarjas 30. kohal. Veel rohkem on vanust, 36 aastat, Takanobu Okabel, 1995. aasta normaalmäe maailmameistril ja 1998. aasta võistkondlikul olümpiavõitjal. Suusahüppaja kohta kõrget iga trotsides pakuvad just need kaks kodupublikule pisutki lootusi.
Kolmas-neljas number on Jaapani hüppekoondises Daiki Ito (21), 2002. aasta juunioride MM-hõbe, ja Taku Takeuchi (19). Et kamikazede maal mägikotkaste tootmine intensiivselt jätkub, näitab kas või fakt, et mullusel juunioride MMil jõudis kolm jaapanlast esikümnesse, võistkondlikult aga tuldi pronksile.
Kunagine trumpala
90. aastate esimesel poolel olid Jaapani kahevõistlejad teistest nii palju üle, et MK-etappidel oli enamasti ainus küsimus, kas nad piirduvad kaksik- või kolmikvõiduga. Kenji Ogiwara nimi on eestlastele ilmselt sama tuntud kui Matti Nykänen või Bjørn Dæhlie. Ogiwara võitis Maailma karika aastatel 1993–1995, 1992 ja 1994 võitis meeskondliku olümpiakulla (individuaalse olümpiamedalini ei jõudnudki!) ning 1993 ja 1997 tuli maailmameistriks. Tema, kaksikvend Tsugiharu, Takanori Kono ja Masashi Abe ehk Jaapani kuldne põlvkond on maailma kahevõistluse ajaloos kindlasti üks eksootilisim peatükk.
Tänaseks on seis selline, et vaid kaks jaapanlast on MK-sarjas punkte saanud. Esiteks 26aastane Daito Takahashi. Oma karjääri jooksul kaks MK-etappi võitnud ja Salt Lake Citys sprindi kuuendana lõpetanud Takahashi pole tänavu ühelgi etapil esikümnesse jõudnud. Ka 2001. aasta juunioride maailmameister Norihiko Kobayashi ei ole täiskasvanute seas läbi löönud, kuigi jah, Torinos jõudis ta nii põhi- kui sprindiarvestuses teise kümne lõppu. Neilt meestelt MM-medalit oodata oleks täna ilmselge liialdus. Samas on jaapanlastel teadmine, et mullusel juunioride MM-il v&am p;ot ilde;itis Akito Watabe kahevõistluses hõbeda.
Kustunud lootuste ala
Kui suusahüpetes ja kahevõistluses on Jaapanil olemas vähemalt võimalus esikuuikusse jõuda, siis murdmaasuusatamises pole sedagi. Ometi näis 90ndatel, et veel viiv ja isegi sellel põlisel põhjamaalaste alal hakkab päike tõusma idast. Tuli ju Kazunari Sasaki Lahti MMil 1989. aastal 15 km vabastiilisõidus koguni seitsmendaks, viis aastat hiljem aga said Mitsuo Horigome ja Masaaki Kozu juunioride MMil lausa kaksikvõidu, edestades ka hilisemaid supertähti Christian Hoffmanni, Rene Sommerfeldti ja Vincent Vittozi. Suurvõistluste mehi ei tulnud lõpuks kummastki jaapanlasest, ainsana on viimase tosina aasta jooksul tiitlivõistlustel esikümnesse jõudnud Hiroyuki Imai, Salt Lake City 30 kilomeetri kuues.
Täna on Jaapani koondise liidriks sprinter Yuichi Onda (MK sprindiarvestuse 29.), kes tänavu Kuusamos oli kolmeteistkümnes, mullu Otepääl aga koguni seitsmes. Tavadistantsil on ainsana punkte – tõsi, vaid kolm – noppinud Shunsuke Komamura. Et Jaapani suusatamine pole päris välja surnud, näitas kaks aastat tagasi juunioride MMil 10 km vabastiilis hõbeda võitnud, mullu aga viienda koha saanud Keishin Yoshida. Alles 20aastaselt Yoshidalt on Sapporo MMil loomulikult vara midagi loota.
Naiste seas hoidis 90ndatel Jaapani lippu kõrgel Fumiko Aoki, jõudes mitmel MK-etapil esikümnesse. Sama võimekat järeltulijat pole talle ilmunudki.
Tänavu on jaapanlannadest MK-punkte saanud sprinterid Nobuko Fukuda ja Madoka Natsumi. Neist viimane jõudis nii Salt Lake City kui ka Torino olümpiasprindis teise kümnesse.
Pole halba ilma heata – jaapanlased ise loodavad, et kodune MM toob suusatamise juurde uusi noori ja peagi jõutakse maailma tippu tagasi. Juunioride viimase paari aasta tulemused näitavad, et väljasuremisoht Jaapani suusatamist just ei ähvarda. Kas aga kunagi veel 90ndate kuldse ajastu tasemele jõutakse, on enam kui kahtlane.
Läinud kümnendil oli Jaapan üks maailma edukamaid suusariike. Alates 1991. aasta MMist Val di Fiemmes, kus Jaapan sai meeskondlikus kahevõistluses sensatsioonilise pronksi, võideti kuldmedal kõigil 90ndate suurvõistlustel (olümpiad, MMid). Selle sajandi viiest suurvõistlusest on aga vaid ühel, 2003 Val di Fiemmes, medalini jõutud.
Täna on selge, et kodusel MMil oleks mõne jaapanlase medalivõit suurüllatus. Samas ei maksa unustada, et Sapporo on Jaapani spordiajaloos õnnelik paik. Just siin said Yukio Kasaya ja tema kaasmaalased 35 aastat tagasi taliolümpial suusahüpetes kolmikvõidu. Ainult et toona oli Kasaya suursoosik, tänavu aga ei saa ühtki jaapanlast ühelgi alal favoriidiks pidada.
Ainus lootus mägikotkastel
Samad hüppemäed, kus 35 aastat tagasi olümpiamedaleid jagati, on nüüdki areen, kus Jaapanil ainsad medalilootused – õigemini õhkõrnad võimalused. Kõikvõimalikke tiitleid võitnud Masahiko Harada ja Kazuyoshi Funaki on tippspordist loobunud, ent koondise liidriteks on kaks nende eakaaslast. Juba ligi 15 aastat on MK-karussellis tiirelnud Noriaki Kasai (34), kes sai oma esimese MK-etapivõidu 1992. aastal, 2003. aastal Val di Fiemmes aga võitis kaks pronksi. Tema on parima jaapanlasena hetkel MK-sarjas 30. kohal. Veel rohkem on vanust, 36 aastat, Takanobu Okabel, 1995. aasta normaalmäe maailmameistril ja 1998. aasta võistkondlikul olümpiavõitjal. Suusahüppaja kohta kõrget iga trotsides pakuvad just need kaks kodupublikule pisutki lootusi.
Kolmas-neljas number on Jaapani hüppekoondises Daiki Ito (21), 2002. aasta juunioride MM-hõbe, ja Taku Takeuchi (19). Et kamikazede maal mägikotkaste tootmine intensiivselt jätkub, näitab kas või fakt, et mullusel juunioride MMil jõudis kolm jaapanlast esikümnesse, võistkondlikult aga tuldi pronksile.
Kunagine trumpala
90. aastate esimesel poolel olid Jaapani kahevõistlejad teistest nii palju üle, et MK-etappidel oli enamasti ainus küsimus, kas nad piirduvad kaksik- või kolmikvõiduga. Kenji Ogiwara nimi on eestlastele ilmselt sama tuntud kui Matti Nykänen või Bjørn Dæhlie. Ogiwara võitis Maailma karika aastatel 1993–1995, 1992 ja 1994 võitis meeskondliku olümpiakulla (individuaalse olümpiamedalini ei jõudnudki!) ning 1993 ja 1997 tuli maailmameistriks. Tema, kaksikvend Tsugiharu, Takanori Kono ja Masashi Abe ehk Jaapani kuldne põlvkond on maailma kahevõistluse ajaloos kindlasti üks eksootilisim peatükk.
Tänaseks on seis selline, et vaid kaks jaapanlast on MK-sarjas punkte saanud. Esiteks 26aastane Daito Takahashi. Oma karjääri jooksul kaks MK-etappi võitnud ja Salt Lake Citys sprindi kuuendana lõpetanud Takahashi pole tänavu ühelgi etapil esikümnesse jõudnud. Ka 2001. aasta juunioride maailmameister Norihiko Kobayashi ei ole täiskasvanute seas läbi löönud, kuigi jah, Torinos jõudis ta nii põhi- kui sprindiarvestuses teise kümne lõppu. Neilt meestelt MM-medalit oodata oleks täna ilmselge liialdus. Samas on jaapanlastel teadmine, et mullusel juunioride MM-il v&am p;ot ilde;itis Akito Watabe kahevõistluses hõbeda.
Kustunud lootuste ala
Kui suusahüpetes ja kahevõistluses on Jaapanil olemas vähemalt võimalus esikuuikusse jõuda, siis murdmaasuusatamises pole sedagi. Ometi näis 90ndatel, et veel viiv ja isegi sellel põlisel põhjamaalaste alal hakkab päike tõusma idast. Tuli ju Kazunari Sasaki Lahti MMil 1989. aastal 15 km vabastiilisõidus koguni seitsmendaks, viis aastat hiljem aga said Mitsuo Horigome ja Masaaki Kozu juunioride MMil lausa kaksikvõidu, edestades ka hilisemaid supertähti Christian Hoffmanni, Rene Sommerfeldti ja Vincent Vittozi. Suurvõistluste mehi ei tulnud lõpuks kummastki jaapanlasest, ainsana on viimase tosina aasta jooksul tiitlivõistlustel esikümnesse jõudnud Hiroyuki Imai, Salt Lake City 30 kilomeetri kuues.
Täna on Jaapani koondise liidriks sprinter Yuichi Onda (MK sprindiarvestuse 29.), kes tänavu Kuusamos oli kolmeteistkümnes, mullu Otepääl aga koguni seitsmes. Tavadistantsil on ainsana punkte – tõsi, vaid kolm – noppinud Shunsuke Komamura. Et Jaapani suusatamine pole päris välja surnud, näitas kaks aastat tagasi juunioride MMil 10 km vabastiilis hõbeda võitnud, mullu aga viienda koha saanud Keishin Yoshida. Alles 20aastaselt Yoshidalt on Sapporo MMil loomulikult vara midagi loota.
Naiste seas hoidis 90ndatel Jaapani lippu kõrgel Fumiko Aoki, jõudes mitmel MK-etapil esikümnesse. Sama võimekat järeltulijat pole talle ilmunudki.
Tänavu on jaapanlannadest MK-punkte saanud sprinterid Nobuko Fukuda ja Madoka Natsumi. Neist viimane jõudis nii Salt Lake City kui ka Torino olümpiasprindis teise kümnesse.
Pole halba ilma heata – jaapanlased ise loodavad, et kodune MM toob suusatamise juurde uusi noori ja peagi jõutakse maailma tippu tagasi. Juunioride viimase paari aasta tulemused näitavad, et väljasuremisoht Jaapani suusatamist just ei ähvarda. Kas aga kunagi veel 90ndate kuldse ajastu tasemele jõutakse, on enam kui kahtlane.