Innovatsioonitoetused: fund the best, help the rest!
innovatsioon ja innovatsioonipoliitika on teemana ületanud Eestis
uudistekünnise. See on hea märk ühiskonnas kasvavast
innovatsiooni-
teadlikkusest – uudistele peab ju leiduma ka tarbija.
Millest kirjutatakse-räägitakse? Nagu ühest suust ennustatakse
Eestile tänase majandusedu peatset lõppu ja nähakse
päästerõngast teadmiste- ja innovatsioonipõhisuses.
Samas, milleks päästerõngas, kui jalgealune on (veel) kuiv?
Vaadates oma nabast kaugemale, näeme, et innovatsioon on
poliitika keskmes kõikjal, nii innovatsioonipõhise majanduse
eduloona tuntud Põhjamaades kui ka alles turumajanduse ja demokraatia
teel esimesi samme tegevates riikides. Euroopa Liidu liikmed viivad ellu sadu
innovatsiooni toetamisele suunatud skeeme. Innovatsioonipoliitikad on muutunud
äravahetamiseni sarnasteks, sõltumata riigist ja regioonist.
Algajad kopeerivad teiste innovatsioonipoliitika edulugusid oma keskkonda,
sageli arvestamata konkreetsele riigile ainuomaste, arenguvõimalusi
oluliselt mõjutavate tagamaadega. Tipusolijad proovivad leida midagi
originaalset, millega massist eristuda. Kõigi eesmärgiks on
väljuda mängust võitjana. Millised on siin Eesti
šansid?
25 miljardit krooni
HEI
möödunud aasta septembrinumbris tutvustas Tea Danilov lugejatele
Eesti riigi järgmise seitsme aasta sihte teadmistepõhise
ühiskonna poole liikumisel. Tänavu 7. veebruaril kiitis Riigikogu
need sihid heaks ning andis teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegiale 2007–2013 “Teadmistepõhine
Eesti” koos selle rakenduskavaga üksmeelse õnnistuse.
“Teadmistepõhine Eesti” on Eesti
innovatsioonipoliitika tuum, mis seob innovatsiooni ühtseks tervikuks
teadus- ja ettevõtluspoliitikaga ning on üheks sisendiks riigi kui
terviku arengut planeerivatele dokumentidele (riiklik struktuurivahendite
kasutamise strateegia 2007–2010 ja selle valdkondlikud rakenduskavad;
riigi eelarvestrateegia jms). Dokument on oma eelkäijast sidusam ja
sisukam ning rahastamismahtude poolest heldem, kavandades teadus- ja
arendustegevuse toetamiseks ning innovatsiooni soodustamiseks järgmise
seitsme aasta jooksul kokku üle 25 miljardi krooni, kasutades selleks
märkimisväärselt ka Euroopa Liidu struktuurivahendite
võimalusi.
25 miljardit – kas pole palju? Jah ja
ei. See on seitsme aasta jooksul ainult veidi vähem kui Soome ühe
aasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku rahastamise maht.
Innovatsiooni riigipoolne rahastamine on aastate jooksul tublisti
kasvanud. Kui 1998.–2000. aastal oli see umbes 30 miljonit krooni aastas
Eesti Innovatsioonifondi kaudu, 2001–2002 umbes 70 miljonit ja
2004.–2006. aastal 270 miljonit krooni aastas, siis perioodil
2007–2013 on planeeritud rahastamise maht viia ligikaudu 700 miljoni
kroonini aastas.
Riikliku rahastamise kiiret kasvu on
võimaldanud 2004. aastal avanenud Euroopa Liidu struktuurivahendid.
Vaatamata sellele ei ole tänaseks saavutatud rahastamise maht
võrreldav innovatsioonipõhiste riikide vastavate panustega.
Näiteks oli Soomes tehnoloogia- ja innovatsiooni riigieelarveline
finantseerimine 2006. aastal umbes pool miljardit – mitte krooni, vaid
eurot.
Milliseid strateegilisi muutusi on innovatsioonipoliitikas
oodata aastatel 2007–2013 ja kuhu on planeeritud eelkirjeldatud
riigipoolne toetus suunata?
Rahasta parimaid ja aita teisi
järgi
Mitmed Eesti innovatsioonipoliitikat käsitlenud
hindamised on selle nõrkusena välja toonud liigse elitaarsuse
– keskendumise paarisaja tehnoloogiliselt võimeka ettevõtte
toetamisele, jättes piisava tähel
epanuta
selle, kuidas saab innovatsioonipoliitika stimuleerida selliste
ettevõtete juurdekasvu. Uus periood laiendabki innovatsioonipoliitikast
kasusaajate ringi, pöörates tehnoloogia arendajate kõrval
väärilist tähelepanu ka neile, kes täna on pelgalt
tehnoloogiliste valmislahenduste kasutuselevõtjad või
täiustajad, toetades nende arendusvõimekuse väljakujunemist ja
kasvu. Eesti ettevõtete 2002–2004 innovatsiooniuuringu andmetel on
Eestis 28% selliseid ettevõtteid, millel on küll
innovatsioonikulutused, kuid puudub teadus- ja arendustegevus.
Teine
oluline muutus on innovatsiooni mõiste laiendamine:
innovatsioonipoliitika ei tähenda enam ainult rakendusväljundiga
teadus- ja arendustegevuse, vaid ka teiste innovatsiooni vormide –
sealhulgas disaini, organisatsiooni arendamise ja innovatsiooni juhtimise
– sihipärasemat toetamist.
2007.–2013. aasta
innovatsiooni toetusprogrammid tuginevad suures osas eelmisel perioodil
käivitatud ja ennast õigustanud programmide jätkamisele,
täpsustades vajaduse korral sihtgruppe ja kasusaajate ringi. Samuti
avatakse uusi programme neile sihtgruppidele ja nende probleemide
lahendamiseks, mida olemasolevad programmid ei kata.
Seda, millised
senised programmid jätkuvad ja millised lisanduvad, näitab lisatud
joonis.
Olemasolevatest programmidest suuremahulisemad –
ettevõtete ja teadusasutuste innovatsiooniprojektide toetamine (senise
nimega “turule suunatud teadus- ja arendusprojektide toetamine”)
ning ettevõtete ja teadusasutuste strateegilist koostööd
stimuleeriv tehnoloogia arenduskeskuste programm – jätkuvad ka
edaspidi.
Innovatsiooniprojektide toetamise programm on üldse esimene
innovatsiooni toetusprogramm Eestis, mis algas juba 2001. aastal. Programmi
2001.–2003. aasta mõjude hindamine praegu käib. Tehnoloogia
arenduskeskuste programmi rakendatakse alates 2003. aastast.
Põhjalikumalt on sellest programmist juttu ka käesolevas HEI
numbris.
Koostöö on keerulisemates arendusprojektides
kriitilise tähtsusega, kuna üksikettevõttes üldjuhul pole
piisavalt kompetentsi, raha ega riskivalmidust. Koostöö
teadusasutustega ja teiste ettevõtetega on oluline, seda nii
Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Koostöö soodustamiseks on
peale tehnoloogia arenduskeskuste programmi ka kõrgkoolide teadmiste ja
tehnoloogiasiiret toetav SPINNO programm, mis jätkub samuti,
läbides enne mitmeid programmi sõltumatu hindamise tulemustest
tõukuvaid strateegilisi muudatusi.
Uue algatusena
koostöö vallas hakatakse soodustama klastrite tekkimist. Siin on
oluline mitte vaadata üksikuid sektoreid eraldi, vaid püüda neid
kokku viia. Sektorite (kõrg- ja vähetehnoloogiliste,
tööstuse, teeninduse ja loomemajanduse) omavaheline põimumine
ja koostöö võimaldab leida uusi konkurentsieeliseid
traditsioonilistes harudes. Jätkatakse ka Eesti ettevõtete
osalemise soodustamist rahvusvahelises innovatsioonialases koostöös
EUREKA ja Euroopa Liidu vastavate programmide raames.
Senisest
suuremas mahus investeeritakse tehnoloogiaparkide ja inkubaatorite
väljaarendamisse nii, et see tekitaks ülikoolide ja teadusasutuste
lähedusse loovust ja ettevõtlikkust stimuleeriva keskkonna koos
infrastruktuuri ja lisandväärtust andvate teenustega. Alustada ei
tule kaugeltki nullist. Juba praegu töötab Tallinna
Tehnikaülikooli juures hulk teadmismahukaid ettevõtteid. Hea
näide seal toimivast kooslusest on Skype, mis asub kõrvuti
tehnoloogia arenduskeskustega, millest ühes töötatakse
välja uudseid vähiravi meetodeid ning teises luuakse uusi
tehnoloogiaid meie toiduainetööstuste tarvis.
Mitmed senised programmid on olnud suunatud uute teadmistepõhiste
ettevõtete loomise soodustamisele nõustamise, koolituse ja
äriplaanide konkursside kaudu. Samas ei täitnud ükski nendest
teadmistepõhise ettevõtte arengu algfaasis olevat
kapitalivajaduse tühimikku. Ilma “targa rahata”
jäävad ambitsioonikad ideed realiseerimata ja ettevõtted
tekkimata. Selle tühimiku teadmismahukate ettevõtete arenguks
soodsa keskkonna loomisel täidab edaspidi mullu loodud Eesti Arengufond.
Uute tegevustena kavatsetakse toetada tänapäevaste
tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes, pöörata enam
tähelepanu innovatsiooni mittetehnoloogilistele aspektidele (disain,
teenused) ning soodustada arendustöötajate kaasamist
ettevõtete innovatsiooniprojektide teostamisse.
Ettevõteteni jõuavad riigipoolsed innovatsiooni toetused
peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse erinevate programmide ja
tegevuste kaudu, aga ka innovatsiooni tugistruktuuride (tehnoloogiapargid ja
inkubaatorid, ülikoolide tehnoloogiasiirde keskused jms) vahendusel.
Esimesed 2007.–2013. aasta programmid avanevad taotlejatele
käesoleva aasta teisel poolel.
Selline on kokkuvõtlikult
lähiaastate innovatsioonitoetuste portfell – loodetavasti piisavalt
mahukas ja mitmekesine, et tagada innovatsioonisüsteemi efektiivne
toimimine ning aidata majandusarengus pöörata uus lehekülg.