Innovatsiooniprojektide toetamise programm on üldse esimene innovatsiooni toetusprogramm Eestis, mis algas juba 2001. aastal. Programmi 2001.–2003. aasta mõjude hindamine praegu käib. Tehnoloogia arenduskeskuste ­programmi rakendatakse alates 2003. aastast. Põhjalikumalt on sellest programmist juttu ka käesolevas HEI numbris.

Koostöö on keerulisemates arendusprojektides kriitilise tähtsusega, kuna üksikettevõttes üldjuhul pole piisavalt kompetentsi, raha ega riskivalmidust. Koostöö teadusasutustega ja teiste ettevõtetega on oluline, seda nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Koostöö soodustamiseks on peale tehnoloogia arenduskeskuste programmi ka kõrgkoolide teadmiste ja tehnoloogiasiiret toetav SPINNO ­programm, mis jätkub samuti, läbides enne mitmeid ­programmi sõltumatu hindamise tulemustest tõukuvaid strateegilisi muudatusi.

Uue algatusena koostöö vallas hakatakse soodustama klastrite tekkimist. Siin on oluline mitte vaadata üksikuid sektoreid eraldi, vaid püüda neid kokku viia. Sektorite (kõrg- ja vähetehnoloogiliste, tööstuse, teeninduse ja loomemajanduse) omavaheline põimumine ja koostöö võimaldab leida uusi konkurentsieeliseid traditsioonilistes harudes. Jätkatakse ka Eesti ettevõtete osalemise soodustamist rahvusvahelises innovatsioonialases koostöös EUREKA ja Euroopa Liidu vastavate programmide raames.

Senisest suuremas mahus investeeritakse tehnoloogiaparkide ja inkubaatorite väljaarendamisse nii, et see tekitaks ülikoolide ja teadusasutuste lähedusse loovust ja ettevõtlikkust stimuleeriva keskkonna koos infrastruktuuri ja lisandväärtust andvate teenustega. Alustada ei tule kaugeltki nullist. Juba praegu töötab Tallinna Tehnikaülikooli juures hulk teadmismahukaid ettevõtteid. Hea näide seal toimivast kooslusest on Skype, mis asub kõrvuti tehnoloogia arenduskeskustega, millest ühes töötatakse välja uudseid vähiravi meetodeid ning teises luuakse uusi tehnoloogiaid meie toiduainetööstuste tarvis.  

Mitmed senised programmid on olnud suunatud uute teadmistepõhiste ettevõtete loomise soodustamisele nõustamise, koolituse ja äriplaanide konkursside kaudu. Samas ei täitnud ükski nendest teadmistepõhise ettevõtte arengu algfaasis olevat kapitalivajaduse tühimikku. Ilma “targa rahata” jäävad ambitsioonikad ideed realiseerimata ja ettevõtted tekkimata. Selle tühimiku teadmismahukate ettevõtete arenguks soodsa keskkonna loomisel täidab edaspidi mullu loodud Eesti Arengufond.

Uute tegevustena kavatsetakse toetada tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes, pöörata enam tähelepanu innovatsiooni mittetehnoloogilistele aspektidele (disain, teenused) ning soodustada arendustöötajate kaasamist ettevõtete innovatsiooniprojektide teostamisse.

Ettevõteteni jõuavad riigipoolsed innovatsiooni toetused peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse erinevate programmide ja tegevuste kaudu, aga ka innovatsiooni tugistruktuuride (tehnoloogiapargid ja inkubaatorid, ülikoolide tehnoloogiasiirde keskused jms) vahendusel. Esimesed 2007.–2013. aasta programmid avanevad taotlejatele käesoleva aasta teisel poolel.

Selline on kokkuvõtlikult lähiaastate innovatsioonitoetuste portfell – loodetavasti piisavalt mahukas ja mitmekesine, et tagada innovatsioonisüsteemi efektiivne toimimine ning aidata majandusarengus pöörata uus lehekülg.